Van der Lindeni viimased salatehingud

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) presidendil Rene van der Lindenil on jäänud ametis olla loetud tunnid. Esmaspäeva lõunaks (meie aja järgi poole ühe paiku) on van der Lindeni kolmeaastane presidentuur juba ajalugu. Kuidas seda mäletatakse, eks see selgub tulevikus. Vahetu hinnang ütleb üht - van der Linden põrus eeskätt oma läbinähtava erapoolikusega, tuues ühtlasi ka kahju ENPA tõsiseltvõetavusele.

Siinse blogi lugejad teavad, mida ma mõtlen. Loomulikult pole van der Linden olnud erapoolik oma kodumaa - Hollandi suhtes. Siin on kõik korrektne. Küll aga on ta kuni viimase hetkeni andnud alust iseenda seostamiseks hoopiski Venemaa huvide üleesindamises. Ka oma viimase välisvisiidi ENPA presidendina tegi ta läinud nädalal Moskvasse, kus president Putin tänas teda tehtud töö eest. Huvitav, millise töö eest?

Euroopa Nõukogusse kuulub teatavasti kokku 47 riiki, mis on kahtlemata aukartustäratav number. Kõik liikmesmaad on ühinedes võtnud kohustuse austada ja edendada demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, kaitsta inimõigusi. Sealhulgas ka Venemaa alates aastast 1996. Arvestades viimaste aastate arenguid Venemaal on mõistagi eriti pentsik van der Lindeni erapoolik hoiak.

ENPA presidendi kohus on eeskätt olla erapooletu ning ühenduse põhimõtete eest seisev poliitik. Minu arvates passis sellesse ametisse väga hästi van der Lindeni eelkäija, Austria sots Peter Schieder.

Kuid eriti skandaalne on asjaolu, et van der Linden püüab kuni viimase hetkeni teenida oma eelisliikmesmaa huve ning panna ühes sellega kogu assamblee teatavas mõttes pantvangi staatusse.

Ajalehe Kommersant andmetel lepiti van der Lindeni kohtumisel Putiniga kokku, et justkui kompensatsiooniks Mihhail Margelovi ENPA presidendiks saamise võimaluse nullimise eest (selline on Vene delegatsiooni arusaam rotatsiooni muutmisest, millest ka varem kirjutasin) ei kutsu assamblee juhtkond 24. jaanuaril Strasbourgi istungjärgule esinema täna ametisse astunud Georgia presidenti Mihhail Saakašvilit. Tuletan meelde, et eeloleval neljapäeval arutab assamblee Georgia järelvalveraportit. Vene delegatsioon kardab, et Saakašvili kohalolek pehmendaks oluliselt arutelu.

Saakašvili mittekutsumine pidi selguma täna õhtusel poliitiliste gruppide liidrite nõupidamisel Strasbourgis. Minule teadaolevalt jäi siiski otsus täna tegemata ning lõplikult peaks selles osas arvamust avaldama assamblee büroo homme, s.o. esmaspäeva hommikul. Tänase päeva seisuga pole Saakašvili esinemist päevakorda lülitatud.

Kuid oli ka teine tehing (või selle katse), kui uskuda Kommersanti. Nimelt kutsus van der Linden veelkordselt (2006.aastal sai van der Linden korvi) Putini esinema ENPA kevadisele istungjärgule aprillis. Et mitte "pahandada" Vene delegatsiooni ja teha võimalikuks Putini esinemine, siis otsustati Luc van den Brande (EPP) kriitiline raport Riigiduuma valimistest lükata alles juunikuisele (!) istungjärgule. Öelge mulle, kas seda saab nimetada demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimiseks president van der Lindeni poolt. Kindlasti mitte! Selle tegelikuks nimeks on kannuste ustav teenimine.

Kõige selle peale on ikkagi paslik küsida: kas seda van der Lindeni tehingumentaliteeti juhib lapsik soov lihtsalt Euroopa Nõukogu suurimale liikmesmaale meeldida? Kardan, et mitte. Lähematel nädalatel ja kuudel poleks paha jälgida, kuidas edeneb Vladimiri oblasti tööstuspargi arendamine.