Marko Mihkelsoni blogi

USA välisminister Hillary Clinton kohtub eeloleval reedel Genfis esimest korda oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga. Nagu ajaloos varemgi, nii ka nüüd on sarnase kohtumise peamiseks eesmärgiks nõndaöelda suurte suhete "temperatuuri" kontroll. Asepresident Joe Biden teatas hiljuti Müncheni julgeolekukonverentsil, et USA on valmis jätkama suhteid Venemaaga justkui "valgelt lehelt". Seda on mõistetud mitmeti. Kõlanud on kartused, et USA võiks relvastusküsimuste või näiteks Iraani tuumaprobleemi lahendamise nimel loobuda oma aktiivsest poliitikast Gruusia ja Ukraina pürgimuste toetamisel. Clintoni visiidi eel tuli Washingtonist sesosas täpsustus. Dan Fried tegi oma eilsel briifingul selgeks, et Washington soovib küll teha koostööd Venemaaga seal kus huvid ühtivad, kuid ei loobu väärtuste ja sõprade kaitsest. Eriti rõhutas Fried, et USA ei nõustu Venemaa uute mõjusfääride poliitikaga Kesk-Aasias ja Ida-Euroopas. See on kahtlemata märgilise tähendusega sõnum, mis annab

Just nendel minutitel on lõppemas iga-aastane välispoliitika arutelu Riigikogu täiskogu istungil. Pidasin oma fraktsiooni nimel kõne, kus rõhutasin kaht olulisemat prioriteeti meie tänases välissuhtlemises. Lisasin ka paar viidet, mis aitavad ehk teksti paremini mõista. "Meie tänane arutelu Eesti välispoliitika hetkeseisu ja tuleviku üle langeb väga otsustavasse ajajärku. Veel aasta tagasi ei suutnud keegi täpselt tajuda, millisesse majanduslangusse globaalselt kukutakse. Isegi täna ei ole kedagi, kes suudaks ennustada, millal ja millega see kõik täpselt lõpeb. Üha sagedamini kostuvad viited sellele, et käimasolev globaliseerumise kriis on sügavam ja keerulisem, mida pole nähtud läinud sajandi Suurest Depressioonist alates. See aga juhib paratamatult arvamusele, et sellest olukorrast väljumine võib endaga kaasa tuua tõsiseid korrektsioone rahvusvaheliste suhetes laiemalt. Harvardi ülikooli professor Niall Ferguson ütles oma hiljutises intervjuus, et maailma ei ähvarda küll globaa

Harvardi Ülikooli professor ning äsja ilmunud bestselleri " The Ascent of Money: A Financial History of the World " autor Niall Ferguson ei usu, et maailma võiks ähvardada globaalne sõda, kuid ei välista äärmuspoliitikute esiletõusu ning mitmeid kodusõdasid. Majanduslikult kannatavad kõige enam Aasia ning Ida-Euroopa riigid. Sellised mõtted esitas Ferguson eile Kanada ajalehele The Globe and Mail antud intervjuus . Fergusoni seisukohti laiendades ning võimalikele stsenaariumitele mõeldes oleks paslik küsida: millised oleksid Suure Surutise (Fergusoni termin) korrektsioonid nii majanduses kui geopoliitikas? Ma olen Fergusoniga nõus, et vaatamata kõigile ohtudele on siiski täna keeruline ette kujutada Kolmandat maailmasõda. Mitte üksnes Ühendriikide sõjaline võimsus, millele viitab Ferguson, vaid ka näiteks Hiina ja mitme teise suurriigi majanduslik omavaheline seotus võivad hoida sündmusi suureks konfliktiks eskaleerumast. Loomulikult ei saa välistada kriitilisemat olukorda gl

Tänasel Eesti Vabariigi aastapäeval on paras hetk mõelda, millised on meie riigi rahvusvahelised positsioonid. On päris ilmne, et juba aastaid naudib Eesti Euroopa Liidu ja NATO liikmena sõprade ja liitlaste toetust. Sellist seljatagust pole meie väikeriigil kunagi varem ajaloos olnud. Samas ei saa eitada, et viimasel ajal süvenev globaalne majanduskriis on tekitamas eriti Euroopa Liidus suhete murenemist ning kutsunud esile vastastikuse umbusalduse ilminguid. Euroopa Komisjoni president Barroso ütles eile Tallinnas, et Euroopa Liit on tugevam kui kunagi varem. Otsati on selles arvamuses terake tõtt, kuid kahjuks ilmselt rohkem siiski soovmõtlemist. Euroopa välisministrite eilne kohtumine Brüsselis näitas ilmekalt, et ühenduse sees on erimeelsused pigem kasvamas kui vähenemas. Soome välisminister Alexander Stubb, kes teab oma kogemusest suurepäraselt Euroopa Liidu sisemist toimimist, kirjeldas ajakirjanikele väga kriitiliselt hetkeolukorda. Kuigi Eesti välisministri arvamust pole rahv

Peaminister Andrus Ansipi mõte põhiseaduse muutmise kaudu valimiste toimumisaegasid koondada ühtedele aegadele ei lahenda neid probleeme, millele oravate liider viitab. Reformierakonda on hakanud vaevama mõte, et aastatel 2010-2019 tuleb Eestil valimisi pidada seitsmel aastal. Ansipi meelest on seda liiga palju, sest see suurendavat võimalust "lehmakauplemiseks ja poriloopimiseks". Tegelikult on see ettepanek populistlik, arusaamatu ning minu arvates valest uksest sisenemine. Valimised mitte ei takista poliitilise kultuuri edendamist, nagu võib välja lugeda Ansipi ettepanekust, vaid vastupidi, aitavad selle tugevdamisele kaasa. Juba üksi ideed korraldada presidendi ja Euroopa Parlamendi valimised ühel päeval on väga raske ette kujutada. Kas oravad soovivad ühes sellega ka presidendi otsevalimisi? Samasuguse segaduse võiksid tekitada kohalike ja Riigikogu valimiste pidamine ühel päeval. Meie põhjanaabrid, kelle poliitiline kultuur on meile tõsiseks eeskujuks, saavad siiani ja

Üks minu tuttav, kes omakorda teab väga hästi varem Balti riikides töötanud Vene diplomaati, rääkis järgmist. Nimelt olla see diplomaat hiljuti kurtnud, et on tõsiselt väsinud pikkadest tööperioodidest Moldova separatistlikus Trans-Dnestrias. Tema töö sisuks olevat Vene Föderatsiooni kodaniku passide väljastamine. Viimastel andmetel on Trans-Dnestria 550 000 elanikust Vene passidega juba 135 000, mis teeb kokku tubli neljandiku. Sellest ja mitmest teisestki näitest, sealhulgas Eestist, kirjutavad Associated Pressi ajakirjanikud oma viimases analüüsivas loos " Venemaa alustab passirünnakut ". Selle loo lõpus ütleb keegi Narvas elav ja kodakondsust mitteomav Sergei Stepanov: "Kui Eestis elavate Vene kodaniku arv saab olema 200 000, siis on Venemaal alus sissetungiks. Kes võiks neid peatada?". Eelmise aasta augustis kasutas Venemaa oma rünnakul Gruusia vastu ühe ajendina just oma kodanike kaitset Lõuna-Osseetias ja Abhaasias. Nende Gruusia regioonide passistamist oli a

Läti valitsus on esimene majanduskriisi ohver Euroopa Liidu liikmesmaade seas. Seda polnud mõistagi raske ka ennustada, kuna majanduse kiire langus kahasse sisepoliitilise haprusega viisid Godmanise valitsuselt jalad alt juba mõni aeg tagasi. Kahjuks lisab see uudis vaid jõudu juurde sellele negatiivsete sõnumite laviinile, mis lähtub viimasel ajal Balti riikidest ja Ida-Euroopast. Maailmapanga tänane hinnang olukorrale on ränk - meid ootavad ees ettearvamatud ajad. Loomulikult pole probleemiks üksnes halvad sõnumid, vaid Euroopa idapoolsete riikide tegelikult keeruline majandusseis. Laenumulli lõhkemine on kujundanud olukorra, kus Euroopa võib tõsiselt lõhestuda. Sellele viitas nädala algul Financial Timesi intervjuus ka Maailmapanga president Robert Zoellick. Ida-Euroopa sisemine stabiilsus on täna suure löögi all. Meie parlamendi tänane otsus eelarvekärpe osas on küll hea ja hädavajalik samm (mida tuleks ka rahvusvaheliselt müüa!), kuid see on vaid piisk suures meres. Eriti veel si

Enne Riigikogu täiendava istungi algust, mis praegu just käib, õnnestus mul ära käia Tartus ning maha pidada varasemalt kokku lepitud kohtumised nelja erineva kooli õpetajate ja õpilastega. Kõikides koolides, aga nendeks olid täna Tartu Kommertsgümnaasium, Tartu Kivilinna Gümnaasium, Tartu Descartes'i Lütseum ja Miina Härma Gümnaasium, peetud kohtumised olid minu arvates väga toredad ning õpilaste küsimused sisukad. Nagu ikka sellistel kohtumistel, rääkisin rohkem Eesti välispoliitikast ja olukorrast maailmas, aga küsimuste sees ei jäänud puudutamata ka tulisemad sisepoliitilised küsimused. Olen tähele pannud, et õpilasi huvitab välispoliitika ning nende küsimused on alati väga asjatundlikud. Nii oli see ka täna Tartus. Homme hommikul olen aga juba Rapla Ühisgümnaasiumis, et seal osaleda vabariigi aastapäeva aktustel.

Loomulikult pole selles mingit kahtlust. Meie tuntuimaks tegevsportlaseks maailmas on vaieldamatult Kaia Kanepi. Pärast tänast suurepärast võitu maailma kolmanda reketi Jankovici üle on Kaia lõplikult murdnud ennast tennisemaailma tippu. Tõenäoliselt pole pärast tänast kedagi, keda Kaia ei suudaks võita. Kahjuks aga näevad Eesti spordisõbrad Kaia mänge teleülekannetes väga harva. ETV sporditoimetuse prioriteedid on selgelt mujal. Huvitav, mida peaks Kaia veel saavutama, et tema mängud jõuaksid ka meie oma telekanalitesse. Ega ometi ei pea selleks ta võitma Grand Slami turniiri:)? Tegin väikese analüüsi Google Newsis. Kui Kaia tegemisi jälgitakse just praegu üle maailma 1277 uudisloos (pärast võitu Jankovici üle kindlasti rohkemgi), siis teisel kohal olevat rallisõitjat Urmo Aavat mainitakse 775 korral. Libereci võistlusteks valmistuvate Andrus Veerpalu ja Jaak Mae nime leiab vastavalt 54 ning 45 korral. Igatahes pakub Kaia oma suurepärase mänguga positiivseid elamusi, mida meie tänase

Sellest, mida Rootsi valitsus arvab maailmast ja oma peatsest eesistumisest Euroopa Liidus, rääkis täna Riksdagi ees välisminister Carl Bildt (foto Rootsi välisministeeriumi kodelehelt). Tegemist on iga-aastase aruteluga Rootsi parlamendis, kus valitsus annab ülevaate oma välispoliitilistest tegemistest ja prioriteetidest. Bildti ettekanne keskendus arusaadavalt Rootsi eesistumisele Euroopa Liidus. Hea naabermaa prioriteedid on olnud varemgi teada, mistõttu Bildti kõnest leiab vähe üllatavat. Kliimateema näib olevat keskne (Kopenhaageni kohtumise pärast), samuti nagu inimõiguste kaitse küsimus. Samas on meilegi oluline, et Rootsi prioriteetideks on Idapartnerluse ja Läänemere strateegia ellurakendamine. Mida arvab Eesti valitsus maailmas toimuvast, selgub juba tuleval nädalal. Välispoliitika iga-aastane arutelu meil Riigikogus leiab aset 26. veebruaril.

Tänase Postimehe vahel ilmunud Keskerakonna lendleht avaldab Edgar Savisaare "päästeplaani". Kuigi üksikud tema mõtted on väärt vaidlemist, jätab Tallinna linnapea üldine suhtumine ning tema varasemad jutud munitsipaalpankadest ja -poodidest küll hirmutava mulje. Kohe meenuvad omaaegse peaminister Savisaare reidid võiladudesse. Selle plaani ellurakendamine tähendaks ei rohkem ega vähem kui riigi pankrotti. Mõned tähelepanekud. Maksud. Savisaar nõuab tulumaksu kohest tõstmist 26 protsendile ning ettevõtte tulumaksu taastamist teatud ulatuses. Esiteks on muidugi huvitav, et varasemalt astmelisest tulumaksust rääkinud Savisaar on loobunud oma kauaaegsest poliitikast. Teisalt on äärmiselt ebatõenäoline, et koondamiste kasvulainel ja majanduse langusperioodil oleks maksude tõstmine majandust elavdav vahend ja suure sissetuleku allikas. Ühtegi tõsist majanduskriisi pole maailmas lahendatud maksude tõstmise teel. Tegelikult peab Eesti mõtlema tõsiselt just nimelt ettevõtetele maksu

Juba mitmeid aastaid olen jälginud Venemaa populaarse ajaloolase Mark Solonini vapustavalt põnevaid käsitlusi Nõukogude Liidust Teises maailmasõjas. Paljuski jätkab Solonin Viktor Suvorovi (Vladimir Rezun) liini, püüdes lahti seletada Stalini tegelikke rünnakuplaane Euroopa vastu. Soloninil on oma kodulehekülg (foto kodulehelt), kus ta eile avaldas pikema loo Punaarmee kuritegudest 1945. aastal. Suuresti tõukub see Saksa ajaloolase Joachim Hoffmanni uurimustest, mis dokumentidele põhinedes kirjeldavad Punaarmee veretöid Poolas, Saksamaal ja Tšehhis mõned kuud enne Berliini langemist. Rahvusvaheliselt on selle teema tuntuks kirjutanud Antony Beevor oma raamatus "Berlin. The Downfall 1945". Solonin toob ära ka Venemaa kriitikute seisukohad sellele materjalile, mis mõistagi on kurjustavalt eitavad ning isegi ähvardavad. Eriti tähelepanuväärne on aga Solonini artikli viimane lõik. Ma usun, kes tahab, saab sellest ka suurepäraselt aru: "А господам патриотам предстоит опреде

Eesti Koostöö Kogu poolt täna välja käidud Eesti ühishuvi ja koostöö deklaratsioon on minu arvates kõigiti õigeaegne ning vajab tõsist tähelepanu. See on väga hea alus tõsisteks debattideks ning tegeliku ja toimiva ühishuvi ning koostöö loomisel. Eesti ja kogu maailm on viimaste aastakümnete tõsiseimas kriisis. Kahjuks ei puuduta see üksnes majandust, vaid ka rahvusvahelist süsteemi tervikuna. Kui peaks toimuma maailma suurem murdumine, siis kannatavad kõige rohkem just väikeriigid. Suurteks väljakutseteks saame olla valmis aga siis, kui me sisemiselt oleme suutelised alla suruma egoistlikud ambitsioonid ning unustama lühiajalise populismikasumi. Kõiki seitset punkti, mida deklaratsioon rõhutab, olen ise mitmel korral ka siin ajaveebis rõhutanud. Kindlasti on veel terve rida teemasid (näiteks ka koostöö Euroopa tasandil), mis oleksid vajalikud ühishuvi ja koostöö kindlustamisel läbi vaielda. Tähtsam on aga teadmine, et meie ees seisvad väga keerulised ajad on kergemini ületatavad üksn

Tänane sõbrapäev Tehvandi ja Väikese Munamäe vahele jääval Ansomäel oli mõnusalt rahulik. Eks paljud suusafännid olid ametis homseks maratoniks valmistumisega, mistõttu mäenõlvalt laskujaid polnud kuigi palju. Viimastel aastatel pole mul olnud võimalust ega aega mäesuusatamist harrastada. Seepärast olid tänased tunnid jälle hea meki saamiseks sellest adrenaliinist, mida suuskadel laskumine annab. Ansomägi pole kuigi järsk ega laskumine pikk, kuid suurepärane loodus, lähedus Otepääle ning lihtsalt mõnus suhtumine peremees Aivari (keda samuti oli väga hea meel üle pika aja näha) poolt loovad kõik eeldused heaks äraolemiseks. Igatahes oli Otepää oma talvises ilus lihtsalt suurepärane, pakkumaks raputavat vaheldust argipäevast. Kui vähegi aega, tahaks enne suurt sula veelkord seal ära käia. Ja kes pole seda mõnu jõudnud sel aastal veel proovida, ärge laske võimalust käest!:)

Kui siiani on jätkuvalt lahtine küsimus USA presidendi Barack Obama esimese kontinendivälise (peale Mehhiko ja Kanada) visiidi kohta, siis riigisekretär Hillary Clinton on oma valiku teinud. Pühapäeval läheb ta visiidile Aasiasse, pühendudes Põhja-Korea tuumaküsimustele, suhete edendamisele Hiina ning maailma suurima islamiriigi Indoneesiaga. Kaheksa päeva kestva Clintoni visiidi suurimaks eesmärgiks on sundida Põhja-Koread taanduma pingete külvamisest oma lõunanaabri suhtes, aga ühtlasi ka abiprogrammide eest loobuma oma tuumaambitsioonidest. Ilmselt usutakse Washingtonis, et käimasolev majanduskriis sunnib põhjakorealasi järeleandlikkusele, eriti, kui survele õnnestub lisada ka Hiina noodi. Kuid suurema sümboli omandab siiski kogu ringreis ise. Aasia ja eriti mõistagi Hiina on tõenäoliselt Washingtoni üha kasvava tähelepanu keskpunktis. Tõsi, Clintonile on eelnenud näiteks asepresident Bideni osalemine Müncheni julgeolekukonverentsil ning eriesindajate Mitchelli ja Holbrooke'i vi

George Sorose äsjane arvamuslugu seoses Euroopa Liidu ja Venemaa suhetega toetab suuresti seda välispoliitilist mõtteviisi, mis on viimastel aastatel kujunenud Eestis ning meiega sarnaselt mõtlevates riikides. Mõjuka filantroobi meelest on Venemaa välispoliitika agressiivse geopoliitilise ambitsioonikuse kasv sundimas Euroopat ühtsele käitumisele. Vajadus selle järele on suurem, kui kunagi varem. Et olla edukas Venemaaga suheldes räägib Soros kahesuunalisest strateegiast. Esiteks peaks Euroopa Liit ennast kaitsma Venemaalt lähtuva geopoliitilise ohu eest ning teiseks peaks Euroopa töötama selle nimel, et seaduse võim sunniks taanduma tugevama võimu. Seejuures kaheks kõige toimivamaks tegevuseks Sorose meelest on energiajulgeoleku tagamiseks vajalike meetmete nagu ühtne energiaturg rakendamine Euroopa Liidus ning teisalt Ukraina, Gruusia ja teiste vabaduspüüdluste jõuline toetamine. Sorose seisukohad on seega väga lähedased Eesti välispoliitilistele hoiakutele, mida me oleme partnerite

Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy äsjane üllatusvisiit Iraaki on tähenduslik mitmes mõttes. Esiteks näitab see veelkord, et olukord Iraagis on muutunud sedavõrd, et varasem USA tegevuse tuline kritiseerija Prantsusmaa on otsustanud luua otsekontaktid Bagdadiga. Teisalt on Sarkozy käik hea märk sellest, et Euroopa Liidu siseselt on loodetavasti jäämas tahaplaanile ekspresidendi Chiraci viljeletud terav kriitika nn "uue Euroopa" aadressil. Ehk teisisõnu, Sarkozy initsiatiivi peaks järgima nii teine omaaegne suur kriitik Saksamaa kui kogu Euroopa Liit tervikuna. Kindlasti on Euroopa Liidul koostöö Iraagi valitsusega suuri võimalusi pakkuv. Üksi Iraagi toorainevarud, sealhulgas maagaasi võimalik eksport rajatava Nabucco torujuhtme kaudu, oleks Brüsseli ja Bagdadi ühistes huvides. Sarkozy visiit loob kindlasti ka paremaid eeldusi transatlantiliste suhete klapitamisele, kuna eriti viimase kuue aasta jooksul on just Iraagi ning Guantanamo küsimus olnud mitmes Euroopa pealinnas

Välispoliitika tööriistade hulka kuuluvad lisaks traditsioonilistele vahenditele meediat ja avalikku arvamust mõjutavad sammud. See on muutunud eriti aktuaalseks globaalse netistumise ajastul, mil traditsiooniliste aeganõudvate diplomaatiliste manööverdamiste asemel on teinekord hoopis efektiivsem vajaliku informatsiooni kiire ja suunatud levitamine. Eilne lugu selle tšehhide raamatuga on vaid üks pisike ja süütu näide. Ometi võib sellel olla oma järg ning pisikesed mõjutused (eel)arvamuste kujunemisele ühest või teisest riigist. Kui selle raamatu puhul on tegemist lihtsalt ühe juhusliku ja õnnetu arusaamatusega (vähemalt Eesti osas), siis hoopis tõsisem on lugu ressursimahuka ning kavakindla meediakampaaniaga. Soovitan lugeda netiväljaande euobserver.com eilset artiklit, kus antakse päris hea ülevaade sellest, kuidas üks või teine riik kasutab PR kompaniisid oma kuvandi või olulise sündmuse endale kasulikul moel mahamüümiseks Euroopa meediaruumis. Selles on toodud mitmed näited hilju

Paari tunni eest siia Prahasse Euroopa kolleegidega kohtuma jõudes tabas mind kerge üllatus. Nagu ikka ootas meid hotellis üritusele registreerimine ning väike valik kingitusi Euroopa Liidu eesistujariigilt. Üks nendest, raamat "Huumor ühendab inimesed", oli tõeliselt huvitav leid. Sellesse 300leheküljelisse raamatusse on kogutud väidetavalt parimad naljad kõigist liikmesmaadest, mõistagi siis ka Eestist. Asusin huviga vaatama, milliseid nalju Eesti või eestlaste kohta tšehhide koostatud raamatus ka pakutakse. Üllatus ei lasknud aga kaua oodata, sest valdav enamik lugusid ei omanud mingit kokkupuudet meie naljade ega pärimusega. Suur osa puudutas Venemaad või venelasi või hoopiski tüüpilisi blondi või venelase-inglase-ameeriklase nalju. Paar näidet tšehhide arusaamistest Eestit iseloomustavatest naljadest: Mis on äri Vene moodi? Varasta pudel viina, müüa see odavalt ning joo kasum maha. Või siis selline lugu: Kaks klassivenda kohtuvad aastaid hiljem. "Tere! Kuidas sul si

See pilt on tehtud laupäeva pärastlõunal Tallinna lauluväljakul. Kohe pärast seda, kui Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kinnitas erakonna kandidaadid Euroopa Parlamendi valimisteks. Koos Tunne Kelami ja Karoli Hindriksiga oleme erakonna esikolmik, kes täpselt nelja kuu pärast asetleidvatel valimistel tahab Euroopa Parlamendi suurimasse fraktsiooni ( Euroopa Rahvapartei ) viia võimalikult tugeva Eesti esindatuse.

Seekordne Müncheni julgeolekukonverents paistab silma sooviga pöörata justkui uus lehekülg mitmes "hapuksläinud" suhtes. Peaasjalikult puudutavad need kolmnurka Euroopa-Venemaa-USA. Esiteks on olnud suure tähelepanu all USA asepresidendi Joseph Bideni esinemine , milles ta andis esimest korda laiemalt mõista USA uue administratsiooni välispoliitilistest prioriteetidest. Nende hulgas on rõhutatult soov teha koostööd kõigiga, kes tahavad probleeme lahendada. Samas ei välista Biden ka võimalust, et USA võiks teatud situatsioonis käituda unilateraalselt. Mitmed Euroopa tipp-poliitikud püüavad ikka ja jälle veenda iseennast, et mitte kõik pole tehtud Venemaa kaasamiseks kontinendi julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel. Seejuures on isegi üllatav, et näiteks nii Briti kui Saksa välisminister on rõhutanud vajadust arutleda Venemaa presidendi ettepaneku üle värskendada Euroopa julgeolekuarhitektuuri. Kuidas täpsemalt, seda ei mainita. Erinevalt USA asepresidendist ei julge ükski Euroo

Kõrgõzstani presidendi Bakijevi otsus sulgeda USA strateegilise tähtsusega lennuväebaas Bishkeki külje all Manasis tuli kui välk selgest taevast. Eriti mõistagi uuele administratsioonile Washingtonis, kes on võtnud oma peamiseks välispoliitiliseks eesmärgiks edu saavutamise Afganistanis. Häda on nimelt selles, et Manas on sisuliselt ainus Afganistani vahetus läheduses olev USA ja tema liitlaste õhuväebaas, mille kaudu on juba 2001. aasta detsembrist käinud varustuse ja muu vajaliku logistiline ümberjaotamine. Arvestades seda, et Pakistani varustusteed on NATOle muutunud viimasel ajal väga ebakindlaks, siis on Manasi tähtsus eriti silmatorkav. Nüüd on aga majanduslikult raskes seisus Kõrgõzstan saanud 2 miljardi dollari suuruse krediidiliini ning 150 miljoni dollarilise tagastamatu laenu Venemaalt, mis analüütikute hinnangul oligi ameeriklaste väljapuksimise hinnaks. Venemaa president Medvedev teatas täna küll, et nii Moskva kui kuus tema lähemat sõjalist liitlast (Armeenia, Valgevene,

Riigikogu väliskomisjoni tänase tiheda visiidipäeva kõige meeldejäävamaks hetkeks oli kahtlemata kontrollposti külastus Ergneti-Tshinvali teel. Nagu eelmisest postitusest näha, oli okupeeritud Tshinvali meile tõepoolest nägemisulatuses. Kontrollpostil teenivad Gruusia politseinikud rääkisid, et seda teed mööda ei liigu täna mitte keegi. Pinge on kogu aeg üleval, sest alates eelmise aasta augustist on kogu kontrolljoonel hukkunud juba 11 Gruusia politseinikku. Peaasjalikult on surma põhjustajaks snaiprituli. Ka meile näidati teiselpool kontrollposti Vene lipuga lagunenud maja, mille pööningul pidi asuma snaiperi laskepesa. Öösiti olevat tulistamist rohkem, sest siis on ka alkohol oma töö teinud. See on mulle nii tuttav Tšetšeeniast, kus öösiti käis Vene kontrollpunktides täpselt samasugune "tegevus". Hiljem kuulsime Tbilisis Euroopa Liidu vaatlusmissiooni juhilt Hansjorg Haberilt, et kõige pingelisem olevat olukord siiski Perevi ja Ahhalgori (vastavalt lääne- ja idapoolsed Lõu

Taamal orus on näha Lõuna-Osseetia okupeeritud keskus Tshinvali. See ja järgmised pildid on tehtud täna keskpäeval Gruusia kontrolli all oleva Ergneti küla servas asunud kontrollpunktis. Kirjutan järgmises blogiloos veidi lähemalt väliskomisjoni tänasest päevast Gruusias. Kontrollpost Ergneti-Tshinvali teel. Gruusia politsei soomusauto. Gruusia politseinikud kontrollpostil. Kinnitus, et olime täna Ergneti kontrollpunktis. Esiplaanil Gruusia politseinik. Taamal on näha Vene lipuga maja, mille pööningul asub väidetavalt snaiperi laskepesa. Siin lõpeb Gruusia valitsuse voli. Algab okupeeritud territoorium. Läbikäiku siin ei ole. Euroopa Liidu vaatlusmissiooni soomuk.

Esimene päev Riigikogu väliskomisjoni visiidil Gruusiasse pakkus kõige muu hulgas väga huvitava kohtumise Tbilisi ülikooli üliõpilastega. Tegemist oli ülikooli Euroopa asjade instituudi tudengitega, kellega enam kui kahe tunni jooksul arutlesime erinevatel teemadel. Andsime koos Sven Mikseriga ülevaate Riigikogu väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni tegevusest ning võtsime siis küsimuste kaudu läbi nii Euroopa Liidu, Eesti kui Gruusiaga seotud olulised küsimused. Seejuures olid tudengid huvitatud nii Gruusia võimalustest liituda kunagi Euroopa Liiduga, ühenduse suhetest Venemaaga kui Eesti välispoliitika prioriteetidest. Sarnased kohtumised on alati väga elavad ning annavad hea võimaluse erinevatel teemadel veidi mõtet jooksma lasta. Eriti hea on seda teha seltskonnas, nagu täna siin Tbilisi ülikoolis. Lisaks tudengitele oli meil võimalus kohtuda ka ülikooli rektori Giorgi Khubuaga, kes kiitis koostööd Eesti ülikoolidega. Parlamendis olid meil kohtumised opositsiooni esindaj

Globaalsed kriisid on keerulised ajad. Kindlasti on just praegu maailma ja sealhulgas ka Eesti majanduses asetleidev väga tõsine hetk. Kuna sellistes situatsioonides võivad üliemotsionaalsed ning populistlikud sammud viia hullude tagajärgedeni, siis on üheks tähtsaks mõõdupuuks vastutustunne ning riigimehelikkus. Seda nii poliitikutel, aga miks mitte ka ajakirjanikel. Ma usun, et Eestis pole ei ühtegi ajakirjanikku ega veelvähem poliitikut, kes ei teaks ega tunnetaks olukorra tõsidust. Viimaste hulgas siiski mõned arvavad, et võitleva populismiga on võimalik ehk veidi oma toetust kasvatada, kuid ette võib olla kindel - sellised võidud on väga lühiajalised (kui üldse) ning kukkumine saab olema eriti valus. Täna lõppev Davosi majandusfoorum andis ühe selge vihje, mida tuleb olukorra leevendamiseks teha. Selleks on kiire ja julge otsustamine. Eesti kontekstis tähendab see viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud eelarve kulude kärpimist. Kuna otsus puudutab kümnendikku või enamat protsen