Marko Mihkelsoni blogi

Kui ma 1993. aasta kevadel esimest korda Postimehe ajakirjanikuna Ukrainasse tööreisile sõitsin, polnud mul vähimatki aimu sellest, kui olulised on selle riigi iseseisvuspüüdlused Eesti tulevikule. Alles eelmisel nädalal Kiievi julgeolekufoorumiks valmistudes viisin kokku palju suurema pildi ning väidan nüüd, et just Ukraina omariikluse taastamine 1991. aasta sügisel oli üheks peamiseks väliseks eeltingimuseks Eesti hilisemal liitumisel NATOga. Ukraina rahumeelne, demokraatlik ja samas poliitil iselt kindlameelne otsus lahkuda Vene impeeriumi koosseisust 1991. aastal lõpukuudel ning sellele j ärgnenud vabatahtlik loobumine tuumarelvadest on kokku võrreldav Berliini müüri langemise tähendusega, mis avas tee paljudele Euroopa rahvastele oma vabaduse ja julgeoleku kindlustamiseks läbi sisenemise Euro-Atlandi julgeolekuruumi. Võib isegi piltlikult öelda, et Berliini müür lagunes lõplikult Ukrainas. Kui Nõukogude Liit oleks juba 1991. aasta sügisel läinud jõuga Kiievile kallale, a

Pühapäevane raketirünnak Bagdadi turvatsooni pihta ajas korrapealt jalule Ameerika Ühendriikide saatkonna, käivitades ohu märgiks alarmi. Saatkonnast mõnesaja meetri kaugusel plahvatanud nn Katjuuša rakett ei vigastanud kedagi, kuid arvestades USA-Iraani vahel kiirelt kasvavaid pingeid, pani see paljusid mõtlema uue sõjalise konflikti võimalikkusest.  Vahetult pärast raketirünnakut säutsus USA president Donald Trump Twitteris: “Kui Iraan tahab sõdida, siis see on Iraani ametlik lõpp. Ärge kunagi ähvardage Ameerika Ühendriike jälle!” Sellele kogunes kiirelt 211 tuhat meeldimist, mis on kordades rohkem Trumpi tavapärastele säutsudele. Meeleolu on selgelt üleval. Viimase arvamusküsitluse kohaselt usub enam kui pool ameeriklastest, et lähiaastatel puhkeb sõda USA ja Iraani vahel. Kuid kas Trumpi ikka otsib sõda? Iraagi Kurdistani asepeaminister Qubad Talabani, kes on Iraagi endise presidendi Jalal Talabani poeg, kinnitas äsja Tallinnas viibides, et olukord seoses Iraaniga on