Marko Mihkelsoni blogi

Kuigi näiteks Austraalia netimaailma loetuimaks uudiseks mööduval aastal oli lugu sellest, kuidas Paris Hilton kaotas oma päranduse, arvan siiski, et maailma liigutasid pisut teised ja olulisemad uudised. Kirjutasin alljärgnevas ritta kümme enda meelest olulisemat sündmust, mis kindlasti jäävad 2007. aasta tähtuudisteks. Siin nad on ja mitte sugugi tähtsuse järjekorras: 1. Venemaa presidendi Vladimir Putini Müncheni ettekanne ja selle järellainetused 2. Pakistani ekspeaministri Benazir Bhutto tapmine 3. USA luureametkondade raport Iraani tuumarelva osas 4. Lissaboni lepingu allakirjutamine 5. Rumeenia ja Bulgaaria liitumine ning Schengeni viisaruumi laienemine Euroopa Liidus 6. Venetsueela presidendi Hugo Chavezi lüüasaamine referendumil 7. Nicolas Sarkozy edu Prantsusmaa presidendivalimistel 8. Türgi armee tegevus Kurdistani tööpartei vastu 9. Kosovo staatuse küsimuses läbrääkimiste umbejooks 10. Gruusia ja Ukraina keerulised püüdlused demokraatia tugevdamise suunas. Kindlasti leiaks

Ärgu keegi tundku end solvatuna, kuid minu isikliku arvamise järgi on selle aasta Eesti inimene - meie suursaadik Moskvas Marina Kaljurand. See pilt siin kõrval (vabanda Marina!!) meenutab Marinale iskilikult ja kogu Eestile väga ärevaid päevasid aprilli lõpul ja mai algul. Ajalehe The Moscow Times toimetus valis just selle pildi oma aasta fotode valikusse (neid kokku 14), meenutamaks Eesti saatkonna juures Moskvas toimunut. Marina koos heade abilistega Moskva saatkonnast suutis seista kõige kindlamal ja selgemal moel oma riigi huvide eest, mis peaks olema heaks eeskujuks kõigile meie diplomaatidele ja mitte ainult. Paljuski tänu tema aktiivsele rollile Eesti seisukohtade seletamisel ja valerünnakute tõrjumisel Moskvas suutsime leida kiiret toetust sõprade seas ning taandada našistide tegevuse tänavahuligaansuseks. Veelkord, parimad õnnitlused Sulle, Marina ja sama kindlat meelt ka edaspidiseks!!

Rahulike jõulude möödudes rabasid meid täna kaks suurt lahkumist. Jaan Krossi lahkumine on kahtlemata tõsiseks löögiks Eesti avalikkusele. Suure kirjaniku pärand jätab meile kõigile küll rikkuse, mille üle saame vaid rõõmu tunda. Kuid tänasest on kindlasti väike Eesti vaesem inimese võrra, kelle elutöö oleks väärinud Nobeli preemiat. Minu kaastunne! Sama šokeeriv on ka Pakistani ühe säravaima poliitilise liidri, ekspeaministri Benazir Bhutto tapmine tänasel valimisüritusel Rawalpindis. Kahjuks on see veelkordseks märgiks üha teravnevast siseolukorrast selles tuumariigis, mis ei sea ohtu niigi habrast stabiilsust mitte üksnes Pakistanis endas, vaid ka naabrite seas, eeskätt Afganistanis. Bhutto naases Pakistani teatavasti oktoobris, pärast kaheksa-aastast eksiilis elamist. Lääne tippülikoolide haridusega naine oli vaatamata korduvatele korruptsioonisüüdistustele siiski Pakistani üks demokraatlikuma kuvandiga poliitikuid, kelle tapmine on suureks löögiks nii tema enda parteile (arvataks

Kõige vähem, mida Gruusia praegu vajaks, on skandaaliderohket valimiskampaaniat ning võimalikku segadust valimispäeva (5. jaanuar) järel. Pole kahtlust, et need, kes ei taha Tbilisi edenemist demokraatia ning õigusriigi tugevdamise suunas, püüavad sisemist segadust suurendada või koguni võimu illegaalsete vahenditega kõigutada. Seepärast on Gruusiale eluliselt tähtis valimiste võimalikult skandaalivaba läbiviimine, et tõestada kõhklejatele oma võimet järgida ka kõige raskemates situatsioonides demokraatlikke põhimõtteid. Paraku on kogu selle riigipöördekatse ning Patarkatsišvili oletatava mõrvaplaneerimise hetketulemuseks kahtlusevarju laotamine valimiste avatuse, aususe ja demokraatlikkuse üle. Ikka selleks, et näidata Gruusia sisemist lõhestatust ning demokraatlikku ebaküpsust. Et Gruusia ei saaks tuleva aasta aprillis NATO tippkohtumisel Bukarestis MAPi (Membership Action Plan). Samas on need lindistused - lisaks eilsetele veel kaks uut audiolindistust 23. detsembrist Londonist ( I

Pole kahtlust, et pinge seoses 5. jaanuaril peetavate Gruusia presidendivalimistega kasvab päev päevalt. Suurt segadust on tekitamas äsja avaldatud salalindistused pärast valimispäeva kavandamisel olevast riigipöördekatsest. Jätan omapoolsed kommentaarid lisamata, sest pole hetkel aega tõsisemalt detailidesse minna. Aga vaadake neid lindistusi, mis pärinevad väidetavalt 18. detsembrist ja 21. detsembrist .

Head siinse blogi lugejad! Soovin teile kõigile väga ilusat ja rahulikku jõuluaega!

Esimest korda on võimalik traditsioonilist Briti kuninganna Elizabeth II jõululäkitust vaadata ja kuulata ka Youtube'is. Alates tänasest on Briti kuningakoda avanud oma kodukanali selles populaarses veebikeskkonnas, mis kannab nime - The Royal Channel . 25. detsembril möödub täpselt 50 aastat päevast, mil kuninganna Elizabeth II esines oma läkitusega esimest korda televisiooni vahendusel. Eelmisel aastal edastati tema jõulupöördumine ka podcasti vahendusel. Nüüd siis on järg ka Youtube'i käes. Briti kuningakoda on teatanud , et Youtube'i kasuks räägib võimalus leida paremat väljundit üle maailma, sealhulgas ka noorte seas. Minu meelest on tegemist julge ja järgimisväärse ideega. Eriti hea oleks see ka näiteks Eesti tutvustamiseks. Minu arvates võiksid nii välis- kui kultuuriministeerium koostöös avalik-õigusliku ringhäälinguga kahasse mõelda Eesti kanali avamisele Youtube'is. See oleks hea ja põnev võimalus meie endi tegemisi veebikeskkonnas sihipäraselt tutvustada, ol

Arvate, et täna alanud talve rekordiks pean külma? Eksite! Tänast ilma nautides tundub üldse kahtlasena, kas sellel aastal siin Tallinna kandis lumeraasu tulebki. Tegelikult mõtlesin rekordi all seda, kaua sellel hooajal saab Eestis golfimängimisega välja venitada. Eelmisel aastal mängisin ise viimati jaanuari algul ning siis uuesti juba märtsi keskpaigast saati. Täna oli Jõelähtme ülemisel väljal korraga niipalju mängijaid, et paljud pidid avarajale pääsemiseks lausa järjekorras ootama. Seekordsed jõulud tulevad vähemalt praeguse ilmaennustuse kohaselt soojad ja sajuta. Seega kõigile golfinautlejatele suurepärased päevad. Aga igasugune muu sport on ka väga hää ja parem ikka kodusistumisest!

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendi Rene van der Lindeni tänane intervjuu ajalehele "Izvestija" on kahjuks lõplikuks kinnituseks, et ta on kaotanud igasuguse usutavuse Euroopat esindava poliitikuna. Eesti ja teiste Balti riikide taaskordne süüdistamine kontekstis, kus ta samas Venemaa puhul tõsiseid probleeme ei kipu nägema, töötab eeskätt tema enda juhitava assamblee autoriteedi vastu. Van der Lindenil on jäänud assamblee presidendi kohal olla veel viimane kuu, kuid tänaseks võib öelda, et varjamatu erapoolikusega on ta Euroopas paljude silmis langenud täht. Izvestija ajakirjanik püüdis intrigeerida ka siinkirjutaja nimega, kui midagi asjakohast peale poliitilise hämamise ei suutnud van der Linden esitada. Jutud vabandamisest või vales süüdistamisest on nii hale ja vale jutt, et seda on kohe raske asetada euroopaliku poliitilise kultuuri konteksti. Liiati, kui osalemine Vladimiri oblasti arendusprojektis on otseseks kinnituseks tema erapoolikusest Venemaa k

...tegelikult võime juba praegu pidutseda. Eesti riigi maismaa- ja merepiiridel kehtivad juba peaaegu tunni jagu Schengeni õigusruumi reeglid. Seega, kes täna Soome või Lätti sõidab, ärge piiril enam passi pärast muretsega. Lennujaamades hakkab meie jaoks piirideta Euroopa toimima siiski alles tuleva aasta märtsi lõpus, 30. märtsil. See on seotud lennugraafikutega, mis teatavasti muutuvad kevadise ja sügisese kellavahetuse ajal. Nõnda on siis veel pisut enam kui kolm kuud kannatada, et ennast täiel määral Euroopa Liidu vaba kodanikuna tunnetada (jätame britid siin oma eripäraga kõrvale). See on suur tähis Eesti turvalisuse ja samas ka avatuse kasvatamisel. Ühest küljest loob Schengeni ruum meile uusi võimalusi nii väljapoole minevale kui sissepoole tulevale inimeste ja kaupade liikumisele. Teisalt võimaldab aga üleeuroopalise infosüsteemiga liitumine paremat kontrolli kuritegelike ettevõtmiste suhtes. Täna pärastlõunal on Tallinna sadamas oodata surejoonelist üritust Schengeni õigusruu

Eilne, küll pisut glamuurne üritus - Le Club 27 loomine - Pariisis veenis mind vähemalt ühes - Prantsusmaa eesotsas president Nicolas Sarkozy ja tema juhitava erakonnaga UMP on võtnud kindlalt nõuks oma aktiivse rolli taastamise Euroopa Liidus. Selleks annab muidugi suurepärase võimaluse Lissaboni leppe (Pariisis kutsutakse seda siiski rohkem "lihtsustatud leppeks") eeldatav ratifitseerimine Versailles's Rahvusassamblee ja Senati ühisistungil 4. veebruaril 2008 ning aasta teisel poolel eesseisev presidentuur. Le Club 27 ühendab kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide paremtsentristlikke erakondade fraktsioonide liidreid demokraatlikuma ja ühtsema Euroopa nimel. Euroopa juhtiva poliitilise jõu, Euroopa Rahvapartei liikmespartei Eestis on teatavasti Isamaa ja Res Publica Liit, mistõttu ka fraktsiooni esimehe Mart Laari (kes on ametlikult klubi liige) palvel osalesin klubi avaüritusel Eesti esindajana. Peateemaks oli arusaadavalt eesseisev Lissaboni leppe ratifitse

Viimaste päevade uudised Moskvast kinnitavad tõdemust, et vaatamata äsja läbisaanud parlamendivalimistele jätkub riigi taandumine demokraatlikest põhiväärtustest. Uudised sellest, kuidas Venemaa võimud piiravad spionaažile viidates Briti Nõukogu tegevust, kuidas teisitimõtlejaid pistetakse hullumajja või kuidas ebamugavaid ajakirjanikke saadab FSB riigist välja - pole kuigi lohutavad. Dmitiri Medvedjev, keda nii kodus kui välismaal juba käsitletakse kui Venemaa tulevast presidenti, pole nende sündmuste kohta ei musta ega valget öelnud. Seega diagnoos peaks olema lihtne - Medvedjevi habras imago kui Kremli klannide liberaal - mureneb suure kiiruga. Tegelikult olekski teisiti arvata paras illusioon. Tänase Venemaa võimusüsteemi tippu lihtsalt ei saa sobida liberaalne tegelane. Vastasel korral kukuks see süsteem lihtsalt kokku. Medvedjevi eeslistamine Putini poolt ei ole vähemalt näiliselt vaibaaluseid lahinguid Kremli klannide vahel kuigivõrd pidurdanud. Eriti ilmekas on asjaolu, et nii

Kohati lausa hämmastav, kuidas kaks meie juhtivat päevalehte - Postimees ja Eesti Päevaleht (viimane oma online väljaandes) on täna käsitlenud oma arvamusrubriikides Eestile ja Euroopa Liidule olulist sündmust - Lissaboni leppe allakirjutamist. Eesti Päevaleht Online on lasknud enam kui pool päeva arvamuskülje pealoona "ilutseda" Eesti Rahvusliku Liikumise avaldust , kus nimetatakse Lissaboni leppele allakirjutamist hüsteeriliselt riigi reetmiseks ning 1939. aasta sündmuste kordumiseks. See on nii küündimatu ja üksnes odavat populaarsust tagaajav avaldus, mida pole mõtet pikemalt isegi kommenteerida. Hämmastav on, et EPL on seda pidanud kõige olulisemaks arvamiseks Eesti tulevikule vaieldamatult olulise leppe allakirjutamise päeval. Kas siin pole siiski rohkem tegemist "kollasele" mõttelaadile lõivumaksmisega? Postimees on oma juhtkirjas päris hea, kuid samas arvamuskülje pealugu jällegi on täiesti arusaamatu. Advokaadibürood Valdma&Partnerid esindava Toomas Lii

Viimase blogiloo lõpus sai mainitud, et Washingtois asuv Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS) avaldab täna mahuka analüüs-prognoosi Venemaa lähituleviku võimalikest arengutest. Nii see juhtuski ja siin see analüüs "Alternative futures for Russia to 2017" ka on . Keskuse analüütiku Andrew C. Kuchinsi koostatud enam kui poolesajaleheküljeline raport on valminud tegelikult enne duumavalimisi ning ka president Putini viimased poliitilisi samme seoses järglase väljapakkumisega. Ometi on ülimalt põnev lugeda nii Kuchinsi kui Venemaad hästi tundvate Anders Åslundi, Sarah E. Mendelsoni, Thomas Grahami, Henry E. Hale'i ja Cory Welti analüüse. Peaasjalikult selle aasta kevadel ja suvel kirjutatud tekstid viitavad asjaolule, et Venemaa ei pruugi sugugi olla nii tugevatel alustel kui see välja paistab. Kuchins toob välja kolm stsenaariumit Venemaa arenemiseks järgneva 10 aasta jooksul: stabiilne stsenaarium (kõige tõenäolisem); teine lugu- liidri (Putini) tapmise

Nii võiks pisut provokatiivselt sisse juhatada viite esseede kogumikule "Global Forecast. The Top Security Challenges of 2008" , mis avaldati läinud kuul Ühendriikide tuntud mõttekoja CSIS poolt. USA mätta otsast kirjutatud 60leheküljelise kogumiku peatähelepanu on arusaadavalt pühendatud laiemale Lähis-Idale (Iraan, Iraak, Afganistan, Pakistan jt), kuid käsitlemist leiavad ka teised maailma tulipunktid (Kosovo, Venemaa, Hiina, kliimaküsimused jt). Mõned kiired järeldused: 1) maailmas on terve rida regionaalseid ja globaalseid väljakutseid, mis võivad kiiresti üle kasvada täieulatuslikeks kriisideks; 2) sõja puhkemine Iraaniga 2008. aastal on vähetõenäoline; 3) vägede järkjärguline väljatõmbamine Iraagist kahasse diplomaatiliste jõupingutuste suurendamisega kasvataks USA strateegilist mõjujõudu; 4) Afganistan vajab suuremat tähelepanu nii ÜRO kui NATO liikmesriikide poolt, levivad mõtted Afganistanist lahkumisest tähendaksid vältimatult katastroofi; 5) Pekingi olümpiamängud

Soome välispoliitika instituut ( UPI ) avaldas teisipäeval väga huvitava analüüsi NATOst ning Soome suhetest alliansiga. Vaatamata selle, et tegemist on hinnangutes ettevaatlikult positiivse dokumendiga, on see siiski oluliseks lisanduseks vaikselt hoogu koguvale arutelule Soome ja NATO tulevikusuhetest. Tuleval nädalal peaks analoogse raportiga välja tulema ka Soome välisministeerium. Vaikse hooga on see arutelu mõistagi seetõttu, et ükski minu Soome kolleeg ei söanda seda teemat tõsisemalt päevapoliitikasse tuua. Rahva vastuseis on liiga suur. Viimaste küsitluste kohaselt umbes 50 protsenti soomlastest on NATO liikmelisuse vastu ja kõigest neljandik poolt. Veel neljandikul ei ole arvamust kujunenud. Ilmselt ainus poliitiline tasand, kus nimetet teema võiks tõsisemalt tõusta, on tulevased presidendivalimised. Kuid isegi see on väga ja väga enatlik arvamus. Viimastel kuudel tubli tähelepanu saanud Soome kaitseminister Jyri Häkämies on arvanud, et Helsingi peab esmalt selgeks saama Euro

Suurel kiirusel Venemaa poliitiliseks staariks tõusnud Dmitri Medvedjev teatas tunnike tagasi oma sisseloetud telepöördumises , et sooviks meeleldi näha peaministrina Vladimir Vladimirovitš Putinit, meest, kes päästis riigi kodusõjast ning pööras tagasi õitsengu teele. Kuna kurssi tuleb jätkata, on tähtis ka Putini enda jätkamine. Tagantjärele tarkusena võib öelda, et Putin ise reetis mõneti juba oktoobri algul uue võimujaotuse stsenaariumi. Ühtse Venemaa kongressil 1. oktoobril 2007 teatas Putin sõna-sõnalt: "Riigi presidendiks peab valitama korralik, teovõimeline, efektiivne, kaasaegne inimene, kellega oleks võimalik PAARIS töötada". Samal ajal andis ta ka mõista, et on valmis asuma peaministri ametisse. Eeltingimusteks olid Ühtse Venemaa võit valimistel ning teovõimelise järglase nimetamine. Mõlemad eeldused on juba täna ilmselt olemas. Seega viimane sõna ongi nüüd Putinil. Kui president peaks nõustuma Medvedjevi ettepanekuga, mis näib ilmsena (Medvedjev ju ei teeks ettepa

Tänaseid lehti internetis sirvides jäi eriti silma Kommersandi ajakirjaniku Andrei Kolesnikovi stenogrammiline artikkel eile Kremlis korraldatud "etendusest", millega tehti avalikkusele justkui teatavaks Venemaa tulevase presidendi nimi. Soovitan lugeda, et paremini mõista kogu seda sõnademängu ning eriti president Putini käitumist. Viimasest on väga raske siiski välja lugeda, mis tema peas tegelikult toimub. Kõik see jätab kuidagi pisut närvilise või siis ebakindla mulje. Eriti Putini justkui vabandavad sõnad sellest, et enne uut aastat tuleb vastavalt seadustele tegeleda ebamugavate küsimuste lahendamisega. Samal ajal on aga Nezavissimaja Gazeta juba kuulutanud Medvedjevi nimetamist liberaalide triumfiks ning pakub koguni välja uue presidendi võimaliku meeskonna liikmed. Seejuures mainitakse, et Sergei Ivanovist võiks saada uus peaminister ning Igor Setšinist mõne riikliku korporatsiooni juht. Lapsesuu Vladimir Žirinovski on asja pisut segasemaks keeranud, arvates, et Med

Venemaa presidendi Vladimir Putini tänane otsus toetada eelseisvatel presidendivalimistel Dmitri Medvedjevi kandidatuuri on ühtaegu nii üllatav kui oodatud. Üllatav eeskätt sellepärast, et Medvedjevi esiletõstja pole ju üldsegi mitte Putin ise. Medvedjevi kandidatuuri esitasid justkui presidendile heakskiitmiseks või toetuse saamiseks neli erakonda (Ühtne Venemaa, Õiglane Venemaa, Agraarpartei, Kodanikujõud), kellest kaks said äsjastel valimistel ka esindatuse Riigiduumas. Lõplikult peaks Medvedjevi esitamise presidendikandidaadiks kinnitama Ühtse Venemaa kongress 17. detsembril. Samas on Venemaa valitsuse esimene asepeaminister Medvedjev teatavasti olnud Putini üks ammustest võimalikest favoriitidest, kuid jäänud paljudes spekulatsioonides siiski SVRi erukindrali Sergei Ivanovi varju. Nüüd on siis eesriie langenud. Vähemalt tundub nii. Mida me sellest sammust peaksime esimeses otsas arvama? Esiteks on 42aastane (!!!) Medvedjev tuntud Putinile väga lojaalse inimesena, kes kindlasti so

Eeloleval neljapäeval kirjutatakse Lissabonis alla leppele, mis loodetavasti kujuneb uueks tähiseks Euroopa Liidu siseintegratsioonis ning loob eeldused tugevama ning ühtsema organisatsiooni kujunemiseks. Tugevus ja ühtsus tähendavad seejuures ennekõike liikmesmaade ning ühenduse huvide senisest efektiivsemat kaitsmist. Euroopa Liidu asjade komisjon on pidevalt jälginud Lissaboni leppe saamislugu, mistõttu ka täna Riigikogu Valges saalis peetud avalik istung oli loomulik osa meie pikemast protsessist. See peaks päädima loodetavasti tuleva aasta esimesel poolel leppe ratifitseerimisega Riigikogu poolt. Samas oleks Eestil täna paslik mõelda juba leppe enda tegelikule rakendamisele ning mitte niivõrd leppe ratifitseerimisele. Seniste arutelude põhjal pole ükski Riigikogus esindatud erakond väljendanud vastuseisu leppe heakskiitmisele. Ka Euroopa Liidu kontekstis on optimismi palju rohkem seoses ratifitseerimisega, kui seda oli veel mõned kuud tagasi. Teatavasti peavad kõik liikmesmaad lep

Kes on huvitatud Euroopa Liidu reformileppest , selle tähendusest Eestile ning mõjudest Euroopa Liidu toimimisele, tulge täna kella 14ks Riigikogu Valgesse saali (kui tulete võtke dokument kaasa). Euroopa Liidu asjade komisjon peab siis avalikku istungit, kus just nendel teemadel on külalistena rääkimas peaminister Andrus Ansip, Riigikantselei EL asjade direktor Gert Antsu ja välisministeeriumi asekantsler Euroopa Liidu küsimustes Kaja Tael. Samuti on võimalik tunniajalist istungit jälgida interneti vahendusel Riigikogu kodulehelt . Eriti tahaks märku anda ajakirjanikele, kes on viimasel ajal näpuga järge ajanud Riigikogu täiskogu istungite kestvusel. Kes vähegi teab, siis tänase parlamendi peamine töökoormus langeb komisjonidele, mille istungid on vastavalt kodukorrale reeglina kinnised. Küll aga on igal komisjonil õigus oma istungeid ka olulisematel ühiskonda laiemalt huvitavatel teemadel avalikult pidada.

Ajal, mil Venemaa on sisenenud viimaste aastate tõsisemasse poliitilisse kriisi, on Lääs endiselt lõhkise küna ees. Kas rohkem integreerida või lihtsalt kooseksisteerida, kas huvisid eelistada väärtustele ja nii edasi. Karikakramäng käib täiel hool. Selget strateegiat ei ole ega tegelikult saagi olla. Venemaa lihtsalt pole Lääne välispoliitiliste "radarijaamade" peapildil. Moskva ilmub esiritta kaasandena siis, kui teemadeks on Kosovo, Iraan, Lähis-Ida rahuprotsess, energiajulgeolek, relvastuslepped. Koherentne arusaamine Venemaal toimuvast ning võimalikest strateegilistest mõjudest Läänele on veel üksjagu hägune. Mõneti näitas seda pilti ka neljapäevane seminar Washingtonis Atlandi Nõukogus ( The Atlantic Council ), millel osalemine oli minu seekordse üle-atlandi-käigu peamiseks eesmärgiks. Nüüd neid ridu siin Frankfurdi lennujaamas kirjutades on pisut paslik korraks veelkord üle mõelda, kus Lääs suhetes Venemaaga asub. Vaatamata sellele, et Venemaa teema laiemalt on üldises

USA telejaama HDNet vahendusel jõudis 6. novembril siinsete vaatajateni Dan Rather Reportsi järjekordne saade, millest lõviosa oli pühendatud Eesti vastu suunatud küberrünnakute lahkamisele ning Venemaa arengute analüüsile. Ligi 40minutiline saateosa (vaata alates minutist - 14.32 kuni lõpuni) annab minu arvates väga professionaalse ülevaate sellest, mis aprillis-mais Eestis toimus. Eeskätt siis küberründe vallas. Ma võin eksida, kuid sügise hakul Eestit väisanud võttegrupp tegi mõne nädalaga ära suurema ja muljetavaldavama töö, kui ükski Eesti meediaväljaanne on seda suutnud enam kui poole aasta jooksul. Vaadake seda ja vaielge vastu! Intervjuud Eesti poliitikutega (eeskätt president Ilvesega) ajendasid Dan Ratherit pöörduma Venemaa teema juurde tervikuna. Harvardi ülikooli professor Stephen Cohen lahkas kriitiliselt Putini režiimi, kuigi arvas, et küberrünnakud nagu Litvinenko või Politkovskaja mõrvad polnud Kremliga seotud. Programmis varjunime all esinenud Tallinna kohalik vene

USA luureametite raport Iraani arvatust väiksemast tuumaohust on tekitanud suure rahvusvahelise vastukaja. Selles öeldakse, et Iraan on katkestanud oma tummarelvaprogrammi 2003. aasta lõpul. Samas siiski jäetakse lahti võimalus, et Iraan võib relvaprogrammi igal ajal jätkata. Tegemist on osati paraja šokkuudisega, mida Iraani president on juba nimetanud "suureks võiduks". Samas on USA ja lääneriigid teatanud, et Iraan jääb ohuks vaatamata raportis esitatud andmetele. Veel mõned nädalad tagasi lipsas president Bushi huulilt arvamus, et Iraan mängib tulega, mis võib vallandada kolmanda maailmasõja . Kas luureraport muudab Valge maja retoorikat või plaane, on praegu raske öelda. Igatahes on USA luureametid oma analüüsis ülimalt ettevaatlikud, andes sellega selgelt mõista, et Iraagi vigadest ollakse õppinud. Kindlasti annab raport uue võimaluse diplomaatilistele jõupingutustele, mida tuleb ka kindlasti kasutada. Kuid edu on võimalik vaid siis, kui Euroopa ja USA on selles küsimu

Kui päris täpne olla, siis selle sissekande ma teengi juba Washingtonis. Olgugi, et panin need read kirja lennukis Frankfurdist Washingtoni, ei lubanud Lufthansa reeglimuutus seda lugu siiski postitada. Veel paar aastat tagasi oli Lufthansa samal lennul WIFI täiesti olemas ning suhteliselt odavalt võis üle Atlandi lennates „maiste asjadega” online-ühenduses olla. Loodetavasti ei ole netita lennukid (eriti pikamaalendudel) mingi uus tabuteema. Vaatasin just internetist järele ning leidsin ka põhjuse, miks Lufthansa on internetist vähemalt ajutiselt loobunud . Lõbu on liiga kallis. Ühe lennuki WIFIs hoidmise tehnoloogia maksab üle poole miljardi Eesti krooni. Seekordse Washingtoni reisi peamiseks eesmärgiks on esinemine neljapäeval ühe siinse mõttekoja ( The Atlantic Council ) seminaril Euroopa poliitikatest Venemaa suunal. Kuna ajastatus on üks parimaid võimalikest, siis on kindlasti loota huvitavat diskussiooni. Lisaks sellele üritusele on mul järgmise kolme päeva sisse kavandatud mitm

Kahjuks ei lubanud minu päevakava täna Hannoveris olla, et osaleda Saksamaa sõsarerakonna CDU aastakongressil . Seda enam on rõõm tõdeda, et Saksa konservatiivide liider Angela Merkel on taaskord kinnitanud endast arvamust kui tugevast ning põhimõttekindlast poliitikust. Mitte just kuigi sage nähtus Euroopa tänapäeva poliitikas, kas pole! Eesti meedia on juba viidanud Merkeli tänase kõne kõige põnevamale hetkele, kus ta tegi "mahlase" viite sotsist eelkäija Gerhard Schröderi seotusele Vene gaasihiiuga. Eks otsati andis selleks põhjuse Schröder ise, kes võttis Merkelit kritiseerida oma viimase Hiina käigu ajal. Pretsedenditud juhtumid Saksamaa lähiajaloos, igatahes. Samas leiab sellest kõnest veel teisigi meile huvitavaid ja tähtsaid nüansse. Rääkides välis- ja julgeolekupoliitikast ütleb Merkel, et hea poliitika osaks on alati väärtused. "Inimõiguspoliitika ning majandushuvide kaitsmine kõikjal maailmas oli, on ja jäävad alati ühe medali kaheks pooleks," ütles Mer

President Putini triumf tänastel parlamendivalimistel võib osutuda tegelikult Venemaale kaugemas vaates kaotuseks. Paraku on meile ajalugu korduvalt õpetanud, et Venemaa autoritaarsed režiimid ei saa lihtsalt olla jätkusuutlikud. Usk liidrisse on Venemaal täna küll tugev, kuid suurte murede tekkimisel võib see usk ka kiiresti haihtuda uude kaosesse. Aga muresid pole Venemaal täna kuigipalju vähem kui kaheksa aastat tagasi. Rahvale ei räägita ei plahvatusohtlikust olukorrast Põhja-Kaukaasias, ei majanduse renatsionaliseerimise tegelikest tagajärgedest ega eesseisvast hinnatõusust. Rääkimata siis sellest, et Venemaa tegelikud ohud asuvad mitte Läänes, vaid lõuna- ja idapiiridel. Ühtse Venemaa ja tema esinumbri Putini ülekaal esialgsetel andmetel on ettearvatult mäekõrgune. Riigiduumasse pääseb kuni neli erakonda (Ühtne Venemaa - 62%, kommunistid - 11%, Žirinovski liberaaldemokraadid - 10% ja Mironovi Õiglane Venemaa 7%), seejuures Kremlil on konstitutsiooniline enamus kindlalt tagatud.

Mida lähemale valimistele, seda tõsisemaks ja kohati isegi hüsteerilisemaks on Venemaal muutunud teema Putini ja Venemaa vaenlastest. Venemaa president ise on sellele hoogu andnud, rääkides välissaatkondade poputatud šaakallikust opositsioonist ning eeskätt USA Venemaa vastastest sepitsustest. Sise- ja välisvaenlase otsimine on kahjuks olnud omane Venemaa liidritele ka varem, kuid sellise intensiivsusega ettevõetud kampaania võib olla vaid samm tegelike repressioonide algusest. Isegi parema tahtmise juures on raske seda nimetada Venemaa valimiskampaania iseärasuseks. Üks mu tuttav rääkis lendlehest, mille oli leidnud paar päeva tagasi oma Moskva kodu postkastist. Selle oli saatnud Vladimir Žirinovski. Lühike üleskutse oli pealkirjastatud: "Aita ennast! Näita parteile vaenlast!". Selles kutsutakse kodanikke üles andma nende meelest vargaid, altkäemaksuvõtjaid, lolle, bürokraate, lurjuseid ja teisi, kes segavat nende elu. Omalt poolt lubab Žirinovski kõiki vaenlasi karistada! V

Pole ju kuigi suur üllatus, et Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonil oleks tegemist kas Brüsselis või Luxembourgis. Hea ja pädev Euroopa küsimuste otsustamine rahvuslikul tasandil eeldab väga head ja pidevat teadmist Euroopa Liidu institutsioonides toimuvast. Seekord, eilsest homseni, oleme kolleegidega külastamas Euroopa Parlamenti, Euroopa Komisjoni, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohust ning meie diplomaatilisi esindusi. Kokku tuleb kolme päeva peale koos reisimisega 17 kohtumist. Eesmärgiks on peaasjalikult saada ülevaade just Eesti esindatuse tasemest ning Eestist pärit eurosaadikute ja tippametnike tööst ning nende valdkonnas üleskerkivatest teemadest. Praeguseks on just läbi saanud kaks päeva tihedat tööd Brüsselis ning ees kolmas päev Luxembourgis. Juba praegu on mitmeid teemasid ja laiemaid küsimusi, millele kohtumised on osutanud ning millele tagasi kodus kindlasti püüame tähelepanu pöörata. Olgu see siis näiteks meie Euroopa esindatuse audit, Läänemere strateegia põhja

Annapolise rahukonverentsi esialgsed tulemused lubavad oletada, et kui miskit muud ei õnnestunud saavutada, siis vähemalt andsid nad väikesegi lootuse uute kokkulepete saavutamiseks Iisraeli ja Palestiina esindajate vahel. Otsati võib toimunut hinnata kui president Georges W. Bushi tõsisemat katset jätta endast maha ajalukku ka positiivsem kuvand Lähis-Ida keeruliste suhete kasvõi osalise lepitajana. Igatahes andis ta märku, et püüab allesjäänud aja jooksul kuni 2009. aasta jaanuarini töötada iseseisva Palestiina riigi loomise nimel. Nagu teada, leppisid pooled kokku pidada kuni järgneva 12 kuu jooksul järjepannu kõnelusi, et hiljemalt 2008. aasta lõpuks saavutada tulemust. Esimene kõnelustevoor peaks algama 12. detsembril ja siis edasi vähemalt iga kahe nädala tagant. Vaatamata Annapolise konverentsi väga esinduslikule kogule ei puudu siiski tõrvatilk meepotis. Praegu Gaza sektorit kontrolliv Hamas, kes mõistagi polnud Annapolisse kutsutud, on juba kuulutanud end mitteseotuks ühegi s

Äsjane skandaal libadevalveerimisjutu levitamisest venekeelses netiruumis on teatavas kontekstis käsitletav provokatsioonina Eesti julgeoleku vastu. Isegi, kui organisaatoritel olid mõned teised eesmärgid, on igal juhul pisike paanika oma tööd tegemas ning välisinvestorite tundeid riivamas. Avage näiteks kasvõi Google News märksõnaga Estonia ja te leiate pika rea rahvusvahelistest uudistest, mis käsitlevad krooni devalveerimisohtu või siis paanikat selle ümber. Pole mingi saladus, et rahandussüsteemi stabiilsus ning usaldusväärsus on väga oluline osa rahvuslikust julgeolekust. Igasugune rünne või provokatsioon rahvusliku valuuta vastu võib mõjutada riigi julgeolekut. Seepärast on äärmiselt oluline selle küll õnneks väikesemahulise paanika korraldajad ning nende motiivid kiirelt välja selgitada. Eesti ja ka teiste Balti riikide kuvand praeguses maailma finantsajakirjanduses kipub olema pigem negatiivne, mis suurendab survet nii välisinvestorite usaldusele kui ka näiteks Euroopa Keskpan

Hiljemalt 23. detsembriks peaks Venemaa president Putin tegema teatavaks oma järglase nime. Just see on päev, mil kõik presidendikandidaadid peavad olema registreeritud . Valimised ise leiavad aset tuleva aasta 2. märtsil. Seega on eelolev kuu kõige määravam vähemalt Venemaa lähitulevikku silmas pidades. Esiteks näitavad 2. detsembri parlamendivalimised, milline on Putini populaarsus ning millise jõupositsiooni saavutab Ühtne Venemaa Riigiduumas. Üllatusi siin muidugi ei maksa ega saagi oodata. Pigem on ikka küsimus, kas ja kes peale Ühtse Venemaa veel parlamenti pääseb. Seejärel peab aga Putin tegema oma senise elu ilmselt raskeima otsuse - mil viisil ja kellele toimub võimu üleandmine. On ilmne, et Putini soosik (ükskõik, kes ta ka poleks) saab suure tõenäosusega märtsis ka valimisvõidu. Analüütikud mõistatavad hoolega nii favoriidi nime kui ka seda, kas Putin ikka ise veel teab, kellele ta panuse teeb. Ja muidugi küsimus number üks: endiselt on täiesti lahtine Putini enda tulevik. M

Tänasel kodanikupäeval oli mul kaks väga toredat kohtumist kahes Eestimaa koolis. Hommikul rääkisin Kiviõli 1. keskkooli vanemate klasside õpilastele peamiselt Eesti-Vene suhetest ning vastasin nende väga huvitavatele küsimustele. Peale lõunat aga oli meeldiv veeta sisukas tund Kohila Gümnaasiumi aulas koos 9.-12. klasside õpilaste ning õpetajatega. Ka seal oli teemaks peamiselt välispoliitika Euroopa Liidust Venemaa ja Hiinani. Kohilas küsiti ka krooni devalveerimise ohust, mis eriti venekeelsetes netifoorumites on võtnud lausa provokatiivse iseloomu. Kinnitasin siis ja ka siin veelkord - mingist krooni devalveerimisest ei saa juttugi olla. Küll aga peaksid meie õiguskaitseorganid tõepoolest, nagu nõuab ka rahandusminister Padar, selgusele jõudma, kes otsest paanikat tekitavaid ning riigi rahajulgeolekut kahjustavaid üleskutseid levitab. Öise Vahtkonna koduleheküljelt leidsin täna ka uudise selle kohta, kus küsitakse, et kas siinkirjutaja ei saa mitte palka ka Ameerika Ühendriiki

Eile ja täna mitmes Venemaa linnas toimunud opositsioonijõudude meeleavalduste laialipeksmine erimiilitsaüksuste poolt ning tuntud poliitikute vahistamine on paraku veelkordseks kinntuseks, et Venemaa keskvõim püüab iga hinna eest suruda vähegi vabameelsemat mõtlemist mitte ainult parlamendist tänavale, vaid ka tagasi köökidesse . Venemaa liberaalsete jõudude ühele liidrile Garri Kasparovile (pildil tema eilne vahistamine) mõistis kurikuulus Moskva Basmannõi kohus (osales Jukose hävitamisel) eile õhtul viis päeva aresti Putini-vastase meeleavalduse korraldamise (!) ja miilits Utuškini vastu jõu kasutamise pärast. Täna peeti Peterburis "Mittenõustujate marsi" ajal kinni Paremjõudude Liidu (SPS) liidrid - Nikita Belõhh, Boriss Nemtsov (kes on ka ühtlasi SPS presidendikandidaat) ja Leonid Gozman. Samuti vahistati täna Neevalinnas liberaalse Jabloko 10 saadikukandidaati , kes olid minemas välikampaaniat tegema. Pilte tänaselt Peterburi marsilt leiate siit . Ja need on vaid mõn

Selle nädala viimane tööpäev oli nii tihe, et kohe kuidagi ei jõudnud mitmele põnevale üritusele. Üks nende hulgast oli Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses toimunud kohtumine Soome endise peaministri Paavo Lipponeniga . ETV uudisnupp sellest üritusest on põnevalt intrigeeriv. Selles lastakse Soome sotside endisel liidril sisuliselt öelda, et Eesti välispoliitika ei kõlba kuhugi. Esiteks peaks suhteid Venemaaga ikka heas kirjas hoidma ning teisalt ei olevat Gruusia ja Ukraina aktiivne toetamine kuigi tark tegu. See ärritavat Venemaad. Need on küll väited, milles argumentatsioon kipub lahjaks jääma. Tean ise Lipponeni tema spiikriks oleku ajast (2003-07) ning vähemalt nendel kordadel olid meie kohtumised väga huvitavad ja sisutihedad. Euroopa naabruspoliitika sidumine Venemaa huvidega on küll samm tagasi Lipponeni puhul, sest siit kumab läbi ikka väga ja väga reaalpoliitiline hoiak. Ta peaks ikka teadma ja tajuma, et head suhted Venemaaga ei saa tekkida vaid ühe poole tahtest. Sell