Putini võit ja Venemaa kaotus

President Putini triumf tänastel parlamendivalimistel võib osutuda tegelikult Venemaale kaugemas vaates kaotuseks. Paraku on meile ajalugu korduvalt õpetanud, et Venemaa autoritaarsed režiimid ei saa lihtsalt olla jätkusuutlikud.

Usk liidrisse on Venemaal täna küll tugev, kuid suurte murede tekkimisel võib see usk ka kiiresti haihtuda uude kaosesse. Aga muresid pole Venemaal täna kuigipalju vähem kui kaheksa aastat tagasi. Rahvale ei räägita ei plahvatusohtlikust olukorrast Põhja-Kaukaasias, ei majanduse renatsionaliseerimise tegelikest tagajärgedest ega eesseisvast hinnatõusust. Rääkimata siis sellest, et Venemaa tegelikud ohud asuvad mitte Läänes, vaid lõuna- ja idapiiridel.

Ühtse Venemaa ja tema esinumbri Putini ülekaal esialgsetel andmetel on ettearvatult mäekõrgune. Riigiduumasse pääseb kuni neli erakonda (Ühtne Venemaa - 62%, kommunistid - 11%, Žirinovski liberaaldemokraadid - 10% ja Mironovi Õiglane Venemaa 7%), seejuures Kremlil on konstitutsiooniline enamus kindlalt tagatud. Liberaalsed Jabloko ja Paremjõudude Liit saavad vaevalt üle 1 protsendi.

Seega lubavad esialgsed tulemused tõepoolest rääkida mitte niivõrd valimistest kui referendumist Putini toetuseks. Nüüd on selge, et ükskõik kes ka ei kandideeriks eelolevatel presidendivalimistel, sellist toetust ei saa rahvalt mitte keegi.

Sisuliselt võib öelda, et tänaste valimistega jõudis Venemaal formaalselt lõpule võimu tsentraliseerimine. Demokraatlikud institutsioonid on vaid näilisus, mis on seatud autoritaarse keskvõimu teenistusse.

Juba üksi seepärast on ka võimatu tänaseid valimisi iseloomustada kui ausaid, vabasid ja demokraatlikke. Viimased kategooriad kahjuks Euroopa Nõukogu liikmesriigis Venemaal ei kehti. Kuigi peaks.

Kuna parlamendivalimised olid vaid vahesammuks suures võimupassiansis, siis alates täna õhtust pöördub kogu tähelepanu president Putini edasistele sammudele. Nagu siin varem kirjutasin, 23. detsembriks peab teada olema Venemaa presidendikandidaadid. Ehk siis eeloleva kolme nädalaga peab Putin oma populaarsusega midagi peale hakkama. Kes ja kas on järglane? Mis saab Putinist? Need on küsimused, mis ootavad endiselt vastamist.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Huvitaks, kas väited bussidega ühest jaokskonnast teise hääletamas käivatest ja tund aega varem avatud jaoskondadest laiemat avalikustamist ka leiavad?

Hale vaadata neid parempoolseid. Isegi antud olukorras ei suudeta moodustada ühtset nimekirja... Kuidas siis loota, et nende olukord üldse paraneda saab?
02 detsember, 2007 21:27
Anonüümne ütles …
Nüüd peavad ühinema nii haldjad päkapikud kui inimesed. Kuri Sauron on taas hakanud kuju looma,uus sõrmus on sepitsetud ja šanghais liitlased leitud. Taas kogunevad Mordoris orkid, vargid, inimesed lõunast ja teised rahulolematud. Taas juhib neid kõikenägev putini silm.Kust küll ilmuks välja tark gandalf ja vapper sõrmuste vennaskond.
04 detsember, 2007 20:11
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave