Prantsusmaa on Euroopas tagasi

Eilne, küll pisut glamuurne üritus - Le Club 27 loomine - Pariisis veenis mind vähemalt ühes - Prantsusmaa eesotsas president Nicolas Sarkozy ja tema juhitava erakonnaga UMP on võtnud kindlalt nõuks oma aktiivse rolli taastamise Euroopa Liidus.

Selleks annab muidugi suurepärase võimaluse Lissaboni leppe (Pariisis kutsutakse seda siiski rohkem "lihtsustatud leppeks") eeldatav ratifitseerimine Versailles's Rahvusassamblee ja Senati ühisistungil 4. veebruaril 2008 ning aasta teisel poolel eesseisev presidentuur.

Le Club 27 ühendab kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide paremtsentristlikke erakondade fraktsioonide liidreid demokraatlikuma ja ühtsema Euroopa nimel. Euroopa juhtiva poliitilise jõu, Euroopa Rahvapartei liikmespartei Eestis on teatavasti Isamaa ja Res Publica Liit, mistõttu ka fraktsiooni esimehe Mart Laari (kes on ametlikult klubi liige) palvel osalesin klubi avaüritusel Eesti esindajana.

Peateemaks oli arusaadavalt eesseisev Lissaboni leppe ratifitseerimine, kus ju tegelikult on Ungari poolt avang tehtud. Esmaspäeva õhtul kiitis Ungari parlament Lissaboni leppe heaks häältega 325 poolt ja 5 vastu.

Prantslased on ise veendunud, et parlamendi ühisistung Versailles's saab olema veebruari algul väga pidulik ja tõmbab lõplikult joone alla pisiisolatsioonile Euroopas pärast põhiseadusleppe läbikukkumist referendumil.

Optimismi oli saalis küllaga, kuid ei puudunud ka pisukesed hoiatused. Eriti murelikuna tundus Iiri kolleeg, kes kurtis leppevastasuse kasvu Iiri meedias. Teatavasti on Iirimaa tänaseks ainus riik, kus eeldatavasti leiab leppe ratifitseerimiseks aset referendum. Ilmselt kusagil aprillis või mais tuleval aastal. Briti tooride esindaja ei üllatanud, rääkides nende soovist viia lepe rahvahääletusele. Westminsteris seisab ees kindlasti väga kuum debatt.

See, et üritus oli kõrgetasemeline (kohtumistel osalesid nii peaminister Fillon, välisminister Kouchner, Rahvusassamblee spiiker Accoyer, Eurovolinik Barrot, EPP juht Martens ja teised), viitab prantslaste tegelikule soovile initsiatiivi haarata.

Minu arvates tuleb sellist hoiakut igati toetada ning Eesti peaks kõigekülgselt kasvatama oma aktiivsust Prantsusmaa suunal. Hea meel, et meie välisminister oli eile samuti Kouchneriga kohtumas. Ise leppisin oma kolleegiga assambleest Pierre Lequilleriga esialgselt kokku, et meie Euroopa Liidu asjade komisjon võiks teha tuleval aastal visiidi Prantsusmaale.

Kogu Euroopa aktiivsuse juures ei jää loodetavasti vaid sõnadeks ka Pariisi soov taastada oma osalemine NATO sõjalises tiivas. Ehk juba NATO Bukaresti tippkohtumisel tuleva aasta aprillis?

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Mõtlesin eile enne uinumist, et kes minu arvates oleks tulnud Time poolt aasta inimeseks valida ja ainus kes mul pähe tuli ja seda väärinuks on minu meelest Nicolas Sarkozy. Võit valimistel ja tugevneva Prantsusmaa mõju kasv maailmas on lõppevast aastast kõige olulisem.
20 detsember, 2007 08:01
Marko Mihkelson ütles …
Sandy, olen Sinuga nõus. Demokraatia tõrjujdaid aasta inimeseks pidada on muidugi viimastele üksnes lisahoogu andev. Aga eks Time ole varemgi Stalinit ja Hruštšovi esile tõstnud. Seisukohale, et Putin maailma on mõjutanud, on muidugi raske vastu vaielda.
20 detsember, 2007 09:14
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave