Prantsusmaa on Euroopas tagasi
Eilne, küll pisut glamuurne üritus - Le Club 27 loomine - Pariisis veenis mind vähemalt ühes - Prantsusmaa eesotsas president Nicolas Sarkozy ja tema juhitava erakonnaga UMP on võtnud kindlalt nõuks oma aktiivse rolli taastamise Euroopa Liidus.
Selleks annab muidugi suurepärase võimaluse Lissaboni leppe (Pariisis kutsutakse seda siiski rohkem "lihtsustatud leppeks") eeldatav ratifitseerimine Versailles's Rahvusassamblee ja Senati ühisistungil 4. veebruaril 2008 ning aasta teisel poolel eesseisev presidentuur.
Le Club 27 ühendab kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide paremtsentristlikke erakondade fraktsioonide liidreid demokraatlikuma ja ühtsema Euroopa nimel. Euroopa juhtiva poliitilise jõu, Euroopa Rahvapartei liikmespartei Eestis on teatavasti Isamaa ja Res Publica Liit, mistõttu ka fraktsiooni esimehe Mart Laari (kes on ametlikult klubi liige) palvel osalesin klubi avaüritusel Eesti esindajana.
Peateemaks oli arusaadavalt eesseisev Lissaboni leppe ratifitseerimine, kus ju tegelikult on Ungari poolt avang tehtud. Esmaspäeva õhtul kiitis Ungari parlament Lissaboni leppe heaks häältega 325 poolt ja 5 vastu.
Prantslased on ise veendunud, et parlamendi ühisistung Versailles's saab olema veebruari algul väga pidulik ja tõmbab lõplikult joone alla pisiisolatsioonile Euroopas pärast põhiseadusleppe läbikukkumist referendumil.
Optimismi oli saalis küllaga, kuid ei puudunud ka pisukesed hoiatused. Eriti murelikuna tundus Iiri kolleeg, kes kurtis leppevastasuse kasvu Iiri meedias. Teatavasti on Iirimaa tänaseks ainus riik, kus eeldatavasti leiab leppe ratifitseerimiseks aset referendum. Ilmselt kusagil aprillis või mais tuleval aastal. Briti tooride esindaja ei üllatanud, rääkides nende soovist viia lepe rahvahääletusele. Westminsteris seisab ees kindlasti väga kuum debatt.
See, et üritus oli kõrgetasemeline (kohtumistel osalesid nii peaminister Fillon, välisminister Kouchner, Rahvusassamblee spiiker Accoyer, Eurovolinik Barrot, EPP juht Martens ja teised), viitab prantslaste tegelikule soovile initsiatiivi haarata.
Minu arvates tuleb sellist hoiakut igati toetada ning Eesti peaks kõigekülgselt kasvatama oma aktiivsust Prantsusmaa suunal. Hea meel, et meie välisminister oli eile samuti Kouchneriga kohtumas. Ise leppisin oma kolleegiga assambleest Pierre Lequilleriga esialgselt kokku, et meie Euroopa Liidu asjade komisjon võiks teha tuleval aastal visiidi Prantsusmaale.
Kogu Euroopa aktiivsuse juures ei jää loodetavasti vaid sõnadeks ka Pariisi soov taastada oma osalemine NATO sõjalises tiivas. Ehk juba NATO Bukaresti tippkohtumisel tuleva aasta aprillis?
Selleks annab muidugi suurepärase võimaluse Lissaboni leppe (Pariisis kutsutakse seda siiski rohkem "lihtsustatud leppeks") eeldatav ratifitseerimine Versailles's Rahvusassamblee ja Senati ühisistungil 4. veebruaril 2008 ning aasta teisel poolel eesseisev presidentuur.
Le Club 27 ühendab kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide paremtsentristlikke erakondade fraktsioonide liidreid demokraatlikuma ja ühtsema Euroopa nimel. Euroopa juhtiva poliitilise jõu, Euroopa Rahvapartei liikmespartei Eestis on teatavasti Isamaa ja Res Publica Liit, mistõttu ka fraktsiooni esimehe Mart Laari (kes on ametlikult klubi liige) palvel osalesin klubi avaüritusel Eesti esindajana.
Peateemaks oli arusaadavalt eesseisev Lissaboni leppe ratifitseerimine, kus ju tegelikult on Ungari poolt avang tehtud. Esmaspäeva õhtul kiitis Ungari parlament Lissaboni leppe heaks häältega 325 poolt ja 5 vastu.
Prantslased on ise veendunud, et parlamendi ühisistung Versailles's saab olema veebruari algul väga pidulik ja tõmbab lõplikult joone alla pisiisolatsioonile Euroopas pärast põhiseadusleppe läbikukkumist referendumil.
Optimismi oli saalis küllaga, kuid ei puudunud ka pisukesed hoiatused. Eriti murelikuna tundus Iiri kolleeg, kes kurtis leppevastasuse kasvu Iiri meedias. Teatavasti on Iirimaa tänaseks ainus riik, kus eeldatavasti leiab leppe ratifitseerimiseks aset referendum. Ilmselt kusagil aprillis või mais tuleval aastal. Briti tooride esindaja ei üllatanud, rääkides nende soovist viia lepe rahvahääletusele. Westminsteris seisab ees kindlasti väga kuum debatt.
See, et üritus oli kõrgetasemeline (kohtumistel osalesid nii peaminister Fillon, välisminister Kouchner, Rahvusassamblee spiiker Accoyer, Eurovolinik Barrot, EPP juht Martens ja teised), viitab prantslaste tegelikule soovile initsiatiivi haarata.
Minu arvates tuleb sellist hoiakut igati toetada ning Eesti peaks kõigekülgselt kasvatama oma aktiivsust Prantsusmaa suunal. Hea meel, et meie välisminister oli eile samuti Kouchneriga kohtumas. Ise leppisin oma kolleegiga assambleest Pierre Lequilleriga esialgselt kokku, et meie Euroopa Liidu asjade komisjon võiks teha tuleval aastal visiidi Prantsusmaale.
Kogu Euroopa aktiivsuse juures ei jää loodetavasti vaid sõnadeks ka Pariisi soov taastada oma osalemine NATO sõjalises tiivas. Ehk juba NATO Bukaresti tippkohtumisel tuleva aasta aprillis?
Kommentaarid