Marko Mihkelsoni blogi

Aastaring on taas läbi saamas ning aeg kiireks tagasivaateks küps. Nüüd juba kümme aastat jutti olen siin oma ajaveebis reastanud lahkuva aasta olulisemad sündmused, millel on mu meelest mõju rahvusvahelisele elule. Seekordne peamine tõdemus: nii tõsiselt, nagu lahkuval aastal, pole läänemaailm juba ammu raputada saanud. Trumpi võit . USA 45. presidendiks valiti vastu paljusid ootusi Donald Trump. Tegemist oli USA ajaloo pretsedendituma kampaaniaga, kusjuures sotsiaalmeedia mõju tänapäeva poliitikale alles ootab täpsemat lahtiseletamist. Trump presidendina võib olla   Brexit . Kes oleks osanud arvata, et ühe erakonna (toorid) siseheitlused võivad viia tõsise eksistentsiaalse hetkeni kogu Euroopa Liidus. Brexit käivitas tõsise segaduste aja ka laiemalt läänemaailmas, viidates seni harjumuslike suhete ja seoste pöördumatule murdumisele või muutumisele. Süüria jagamine . Venemaa sekkumine Süüria kodusõtta viis aasta lõpuks nii mässuliste tõrjumiseni Aleppost kui riigi si

Eesti geograafiline asend ja väiksus on korraga nii meie suur võimalus kui ka paratamatu väljakutse. Eesti on Euroopa ja kogu läänemaailma väikseim riik, kes on suutnud poliitilis-geograafilisest sundolukorrast hoolimata ellu jääda ja edukaks saada. Eesti asupaik geograafilisel ja poliitilisel maailmakaardil on meie praeguse eduloo üks olulisi aluseid. Nii see, et meil on suurepärased eeskujud Põhjamaade näol, kui ka see, et Venemaa ei lase meid oma arengus kunagi mugavustsooni jääda. Sageli vaadatakse Eesti asukohta ainult Venemaa naabrust silmas pidades. See on mõistagi olnud läbi ajaloo meie olemise kriitilisim küsimus. Venemaast tuleb alljärgnevalt pikemalt juttu, kuid alustaksin ikkagi Eesti eduloo põhiteguriga – meie kuulumisega läänemaailma ja eeskätt Põhjala ruumi. Kõige mõjusamalt on tänapäeval Eesti asukoha läänemaailma koosseisus määratlenud USA politoloog Samuel P. Huntington oma kuulsas tsivilisatsioonide kokkupõrke teoorias pea veerand sajandit tagasi. H