Marko Mihkelsoni blogi

Eelmisel kevadel algatas väliskomisjon Aasia-strateegia kuulamised ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele otsustas nende põhjal koostada raporti . Selle eesmärgiks oli kaardistada Eesti rahvuslikud huvid ja võimalikud tegevused eelolevate aastate jooksul, kindlustamaks oma positsioone rahvusvahelises konkurentsis Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna esiletõusu künnisel. Meie tähelepanu keskendus perioodile kuni aastani 2025. Leian, et raporti koostamine annab komisjoni tööle konkreetse vormi ja julgustan ka teisi komisjone seda kasutama. Raporti valmimisel otsustas väliskomisjon tutvustada töö tulemusi Riigikogu täiskogu istungil, mistõttu me algatasimegi täna siin toimuva olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Ma juhin tähelepanu, et vastavalt seadusele korraldab Riigikogu väliskomisjon iga aasta veebruaris Eesti välispoliitika üldise arutelu. Mäletatavasti pidasime viimase seesuguse istungi tänavu 21. veebruaril. Samas on komisjon seisu

Homsest, 25. maist kuni 28. maini toimub NATO PA kevadistung Tallinnas. Lisaks 28 alliansi liikmesriigi delegatsioonile on oodata poliitikuid 14 assotsieerunud liikmestaatusega riigist, Euroopa Parlamendist ja rahvusvahelistest parlamentaarsetest organisatsioonidest; Vahemere regiooni assotsieerunud partnerdelegatsioone Alžeeriast, Jordaaniast ja Marokost; parlamentaarseid vaatleja-delegatsioone Egiptusest ja Tuneesiast ning külalispoliitikuid Kosovost ja Vahemere Assambleest. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) Parlamentaarne Assamblee, asutatud 1955. aastal Pariisis, on liikmesmaade parlamente ja poliitikuid ühendav foorum, mis eelkõige täidab nõuandvat funktsiooni. Algselt Põhja-Atlandi Assambleena loodud organisatsioon kannab oma praegust nime vastavalt 1998. aastal Edinburghis sügisistungil langetatud otsusele. Assamblee, mille ümber on koondunud ka üha laienev partnerriikide ring, on oluliseks autonoomseks ühenduslüliks NATO ja parlamentide vahe

Täna Chicagos algav NATO tippkohtumine näitab päris veenvalt, kui edukalt on Eesti suutnud alliansis kanda kinnitada. Juba ainuüksi see, et Eesti peaministrile on usaldatud ühe suurema diskussioonibloki sissejuhatamine, räägib sellest, kui oluliseks peetakse meie pühendumust investeerimaks nii enda kui kollektiivkaitse põhimõtetesse ja võimekustesse. Kuid eks selles peegeldu ka Eesti ja tippkohtumise korraldajariigi – Ameerika Ühendriikide väga head suhted. Riigikogu väliskomisjoni hiljutine töövisiit USAsse kinnitas, et meie kahepoolsed riikidevahelised suhted on pidevalt mitmekesistumas. Seejuures on teemasid alates kaubavahetuse kasvust, küberkoostööst kuni juba aastaid hästi töötavate liitlassuheteni välja. Viimati käis väliskomisjoni delegatsioon USAs visiidil 2008. aasta aprillis. Siis oli meie kohtumiste peamiseks küsimuseks kahepoolse viisavabaduse saavutamine. Tänaseks on 2008. aasta novembris käivitunud viisavaba reisimisvõimalus Ameerika Ühendri

Kui palju kordi oleme endale ja teistele kurtnud, et ei saa oma kodumaad seljakotti toppida ega maad Peipsist lahti lükata. Et meie asupaik on selline kehvakene, kus sageli on võimust võtnud võõra tahe. Ja et ilmagagi on alati pigem kehvasti kui hästi. Eks selles räägib eestlase loomuomane alalhoidlikkus ja igipõline MUREtsemine. Me kohe peame kogu aeg stressama, et tegutsemiseks vajalikku adrenaliini koguda. Aga äkki saab ka kuidagi rahulikumalt? Maailm on täna otsati nii väike, et ühe riigi või rahva asupaik suurel kaardil on muutunud üha suhtelisemaks. Eesti on küll väike, kuid tänu eriti viimase kümnendi tormilisele lõimumisele oleme rahvusvahelisemad ja seotumad kui kunagi varem oma ajaloos. Euroopa Liit koos euroga ja NATO koos liitlasmeelega on meie jaoks nihutanud piire nii füüsilises kui ka filosoofilises tähenduses. Eestil pole kunagi oma ajaloos olnud nii palju sõpru ja liitlasi kui täna. Ka see on meie asupaiga tähendust laiendanud. Aja ja ruumi mõiste on tä

Vladimir Putini naasmine Venemaa presidendiks polnud naaberriigi käekäiku tundvatele inimestele mingiks üllatuseks. Juba president Dmitri Medvedevi esimestel töönädalatel oli ilmne, et Putin naaseb varem või hiljem tema tegelikku võimupositsiooni tähistavale ametikohale. Mõneti on uskumatu, et mitmetes meie läänepartnerite pealinnades usuti kuni viimase hetkeni, et Medvedev näitab iseloomu ning kandideerib Putini vastu uutel valimistel. Äsja kuulsin Ühendriikides viibides, et 2011. aasta septembris väljaöeldud tandemi positsioonivahetus oli nii mõnelegi Venemaa suunalise poliitika arhitektile tõsiseks šokiks. Või veel varemgi. 2008. aasta suvel, kohe pärast Medvedevi presidendiks tõusmist, osalesin Londonis ühel kinnisel seminaril. Ka seal oli tõsimeelsete analüütikute hinnangul Medvedev täiesti uue põlvkonna esindaja ning muutuste kuulutaja. Julgesin siis olla skeptiline, jäädes peaaegu ainukeseks. Elu näitas, kellel oli õigus. Putini naasmine preside