Marko Mihkelsoni blogi

President Bideni riigimehelik otsus loobuda uuesti kandideerimast muutis niigi puntras USA sisepoliitika veelgi turbulentsemaks. Viimased kümme päeva alates Trumpi tapmiskatsest kuni Bideni otsuseni on olnud tõelised Ameerika mäed. Demokraadid saavad nüüd peale uut hapnikku ja Trumpi meeskond     peab paratamatult kohendama oma kampaaniat. Kuigi Trump on ka pärast eilset endiselt peafavoriit, siis lõplikult pole midagi veel selge. Valimised on ikkagi alles 5. novembril. Küll on aga selge see, et Ameerika Ühendriikide seekordsetest presidendivalimistest ei sõltu mitte üksnes USA enda lähitulevik, vaid tulemustel on määrav mõju kogu Lääne liitlasruumile ja USA positsioonile maailmas. Pole sugugi liialdus öelda, et nendest valimistest sõltub kogu vaba maailma saatus.   Euroopas käib suur sõda, mida sütitades ja kasutades püüavad Venemaa ning teda toetav Hiina muuta USA juhitud maailmakorda. Kuna panused on kõrged, siis sõltub just USA presidendi tegevusest või tegevusetusest, kui edukaks

Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaugemale ja kõrgemale.

"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem