Marko Mihkelsoni blogi

Ühiskonnakriitiline ning heas mõttes šokeeriv ajakirjandus (Karikatuur: autor Heiki Ernits, EE 20.07.06) on kindlasti üheks vaba riigi tunnuseks. Ilma asjatundlikult kriitilise meeleta kaoksid meie valikutest alternatiivid ning tekiks oht üksikute tõekuulutajate ülemvõimule. Eesti ajakirjandus on minu arvates küllaltki hästi suutnud kasvada viimasel paaril aastakümnel, säilitades vaatamata omenikeringi koondumisele toimetusliku sõltumatuse. Arenguruumi on ju alati, kuid võrreldes nii mitmegi siirderiigi kogemusega pole meil midagi häbeneda. Pealegi on eestlase lugemisharjumus ja heas mõttes "ajaleheusk" ajakirjanduse jätkusuutlikkuse tagatiseks. Tean omast käest, mida tähendasid näiteks Postimehele aastad 1993-2000. Eriti selgeks sai pilt siis, kui aitasin Postimehe peatoimetajana kaasa väljaande pingelises olelusvõitluses läinud kümnendi lõpul säilitada liidriroll meie leheturul. Peatoimetajana püüdsin lehes hoida liini, mis käis kokku Postimehe enda traditsioonide ning Ees...

Tänu Eesti Päevalehele sattusin lugema mullegi tuttava Anatol Lieveni värsket arvamuslugu Briti ajakirjast Prospect. Eestit piisavalt hästi tundev, kuid alati "distantsilt" meisse suhtunud Lieven ennustab ei rohkem ega vähem kui etnilise konflikti puhkemist Eestis ja Lätis. Põhjuseks olevat sügav majanduslangus. Lieveni meelest peab Briti armee etnilise konflikti puhul sekkuma Eestis ja Lätis elavate venelaste kaitseks ning viimaseid soosiva Venemaa sissetungi ärahoidmiseks. Pehmelt öeldes jätab Lieveni selline käsitlus küll asjatundmatu mulje. Esiteks on juba kogu loo ülesehitus pisut kummaline, kus tuliuute lennukikandjate väidetavast mõttetusest tõukudes räägib Lieven Briti relvajõudude tegelikest eesmärkidest Euroopas. Seda tehes ununeb aga autoril üks "pisiasi". Nimelt ei kipu ta kordagi tõsisemalt meenutama, et Euroopa Liidu liikmesmaad on suuresti NATO liikmed ning selles kontekstis kehtib ju muutmatult ka ühiskaitse ehk 5. artikli printsiip. Etnilise konfli...

Eileõhtuses ETV valimisdebatis rääkisime Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikast. Pooleteise tunni sisse jäi paraku küllalt vähe seda, mida Eesti ise oma välispoliitilistes ettevõtmistes just täna peaks väärtustama ning esile tõstma. Minu arvates pole praegu olulisemat küsimust, kui kõik, mis seotud Eesti majandusliku julgeoleku ja selle jätkusuutlikkuse tagamisega. Juba üksi see, et nõrga majandusega riik on välis- ja julgeolekupoliitiliselt lihtsamini haavatav, peaks olema ilmne kõigile. Seega esimese sammu välispoliitika ja selle elluviimiseks vajalike vahendite tugevdamiseks saame teha eeskätt riigieelarve tasakaalsutamise ning uute tuluallikate loomisega. Välismajanduspoliitikale senisest suurema tähelepanu pööramise vajaduse tõstatasin Riigikogu väliskomisjonis juba enam kui aasta tagasi. Hea meel on tõdeda, et tegelikult on olukord täna tunduvalt parem kui arutelu alguses. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valminud Eesti ettevõtluse rahvusvahelisustamise strat...

Kas teile ei tule tuttav ette tunne, kui avastate midagi, millest varem polnud päriselt aimu. Mina kogesin seda täna täiel määral Lääne-Virumaal, kui paari lõunatunni vältel oli võimalik uudistada Eestimaa ühe kaunima mõisakompleksi taassündi. Pean tunnistama, et Vihula mõis polnud varem minu rännakutele sattunud. Ilmselt olid Palmse ja Sagadi alati selle suurema tähelepanu endale saanud. Seda enam oli täna kogetu erakordne elamus. Poleks oodanud, et tänases keerulises majandusseisus käib sedavõrd suurejooneline ja rahamahukas mõisakompleksi taastamine luksusliku hotelli tarbeks. Tegelikult on hotell ja mõnus sõõgikoht juba mõnda aega avatud. Täiendavat informatsiooni leiab siit . Mulle kui golfarile oli kui maasikas tordile teadmine, et omanikud plaanivad rajada ka 9-rajalise golfiväljaku. Täistabamus! Lisasin siia mõned pildid isuäratuseks. Vihula mõisa peahoone. Seal puude varjus asuvas tagamõisas on eriti romantilised hotellitoad. Vaade mõisakompleksile. Väike, kuid kõnekas detail.

Eesti Rahvusringhäälingu tellitud äsjase uuringu kohaselt on Isamaa ja Res Publica Liit tõusnud Euroopa Parlamendi valimiste eel Keskerakonna kannule, jättes esimest korda viimase kolme aasta jooksul selja taha Reformierakonna. Kõrvalnähtav seis on eriti intrigeeriv olukorras, mil valimisteni on jäänud vaid loetud päevad. IRLi toetuse tõusutrend annab minu arvates kinnitust sellest, et me oleme suutnud keskenduda poriloopimise ja otsustamatuse asemel Eestile ning Euroopale tähtsatele küsimustele. Õigete otsuste tegemine rasketel aegadel, eelarve tasakaalustamine ning konkreetseid meetmeid pakkuv tööpoliitika on täna ühtviisi aktuaalsed nii Eestis kui ka laiemalt Euroopa Liidus. Viimasel paaril nädalal olen eurokampaania korras käinud erinevatel kohtumistel mitmel pool Eestis. Nendel kokkusaamistel olen tajunud inimeste soosingut hoiakute suhtes, mille oleme välja toonud oma valimisprogrammis . Pole imekspandav, et paljudel on poliitilisest kaklusest kõrini. Inimesed ootavad otsuseid n...

Kui päris aus olla, siis täna õhtul kella kuue paiku ei sadanud Jõelähtme golfirajal mitte lund, vaid tihedat rahet. Kallas nagu ämbrist ning rahe muutis maa valgeks. Tegin mõned pildid mobiiliga. Mai lõpu kohta ikka päris tavatu või kuidas. Siin on Jõelähtme golfikeskuse Sea Course'i 10. rada. Siin aga 9.raja green.

Tšehhi president Vaclav Klaus on tuntud kui skandaalne poliitik, kes ei varja oma euroskepsist ning Venemaa-meelsust. Nüüd on ta aga Habarovskis juhtimas Euroopa Liidu tippkohtumist Venemaaga. Tulemustest kuuleme täpsemalt homme. Veidi enne pikka lendu Kaug-Itta andis Klaus intervjuu ajalehele "Lidové noviny". Seal ütleb ta ekspeaminister Topolaneki valitsust kritiseerides, et ta "ei pea Venemaad ohuks, vaid suureks, tugevaks ja ambitsioonikaks riigiks, millele me peame pöörama rohkem tähelepanu kui Eesti- ja Leedu-sugustele riikidele". Klausi lausungit ei maksa kindlasti üle tähtsustada. Mees lubab sageli endale mahlakaid võrdlusi. Ometi on ta pärast Mirek Topolaneki valitsuse erruminekut Euroopa Liidu eesistuja kõnelustel Hiina (eile Prahas), Venemaa ja Lõuna-Koreaga (laupäeval Soulis). See aga annab paraku põhjust arvamuseks, et Euroopa Liidu eesistujat ei saa päris tõsiselt võtta. Kahju. Minu arvates võiks meie välisministeerium vestelda Tšehhi suursaadikuga ni...

Pole midagi teha, kuid meie e-riik on kohati ikka veel päris auklik. Kuna homme sõidan Saaremaale, siis vaatasin netist huviga, mis meie muutlik ilm võib pakkuda. Kui ilm.ee näitab lähemateks päevadeks stabiilselt 9-10 kraadi sooja (nii öösel kui päeval), siis Yahoo Weather suudab olla palju detailsem. Ilm.ee puhul on siiski hea see, et veebikaamera ning hetkeilma informatsioon asendavad hästi aknatagust termomeetrit.

Iraan katsetas täna uut maa-maa tüüpi raketti Sejil 2 (pildil), mille tegevusraadius on väidetavalt vähemalt 2000 kilomeetrit. Kui see on nii, siis sellisel juhul on Iraani sihikul juba täna näiteks Ateena, Moskva, Sofia, Kiiev. Kui siia lisada teadmine, et Iraan võib hiljemalt 5 aasta pärast omada tuumarelva, muutub raketiraadius eriti aktuaalseks. Iseloomulik on näiteks seegi, et täna teatas Iraan 30 erineva kõrgtehnoloogilise militaarvidina tootmise alustamisest. USA välisminister Clinton hoiatas nende uudiste pinnalt, et Iraani tuumarelvastumine tooks kaasa võidurelvastumise Lähis-Idas. Tegelikult võidurelvastumine käib juba täie hooga, mistõttu on äärmiselt oluline USA jätkuv tähelepanu Ida-Euroopa raketikilbi väljaehitamiseks.

Venemaa president Medvedev tegi täna järjekordse sammu riigi lukustamiseks, dogmaatilise ajalootõe "kaitsmiseks" ning "tõde väänavate" sise- ja välisvaenlaste karistamiseks. 28liikmelise Tõekomisjoni moodustamisega rõhutatakse, et Suur Ajaloosõda on täies hoos ning relvastusse on võetud kõik vahendid. Asjaolu, et komisjoni etteotsa määras Medvedev oma administratsiooni ülema Sergei Narõškini, näitab ettevõtmise tõsidust ning teema olulisust. Tõekomisjoni kuuluvad teiste seas sise- ja välisluure, sise-, regionaalarengu-, justiits-, haridus- ja kultuuriministeeriumi, arhiivide peavalitsuse ning teiste asutuste esindajad. Teatavasti määratles "ajaloovõltsimise" üheks julgeolekuohuks ka vastne Venemaa rahvusliku julgeoleku strateegia. Medvedevi samm on ajastatud Riigiduumas menetluses oleva nn " natsiseadusega "(eelnõu täpne pealkiri: " О противодействии реабилитации на территории независимых государств – бывших республик Союза ССР нацизма, на...

Leedu presidendivalimised ülekaalukalt võitnud Dalia Grybauskaite on kindlasti väga hea valik meie Balti naabrile. Varasemalt Leedu rahandusministri ja Euroopa Komisjoni eelarvevolinikuna on Grybauskaite kogunud soliidse poliitilise kapitali, mis lubas tal nüüd sõltumatu kandidaadina koguda peaaegu 70 protsenti häältest. Grybauskaite taustast räägib ilmekalt asjaolu, et tegemist on musta vöö omanikuga karates. Pole kahtlust, et Leedu on saanud väga eduka ja tugeva naispresidendi, keda praeguses keerulises majandusseisus on riigi sisemise tasakaalu hoidmiseks ning vajalike eelarvemuudatuste läbiviimiseks väga vaja. Leedu põhiseaduse kohaselt on presidendil õigus sekkuda riigi kõrgemate ametikohtade täitmisesse. Grybuskaite on kinnitanud, et toetab Andrius Kubiliust paremtsentristliku valitsuse juhina. Samas on ta aga mõista andnud, et mõningaid muudatusi on siiski oodata. Juulis ametist lahkuv Valdas Adamkus on teinud oma kahel ametiajal head tööd. Grybauskaite tuntus "raudse leed...

Sandra suurepärane esitus Eurovisioonil Moskvas oli ei rohkem ega vähem kui eesti keele ilusaks triumfiks. Tegelikult oli Eesti üldse esimene nende hulgas, kes julges võtta inglise keelest erineva esituskeele (jätame britid välja:)). Lätlaste ja ka leedulaste panus vene keelele kukkus kolinal läbi. Venemaa andis seevastu aga Eestile tervelt 8 punkti! Muidugi, eks kohati päris jubedate eurolapitud laulude kõrval oli Urban Symphony särav ja väljapaistev. Vaatamata väikesele ehmatusele esimeses poolfinaalis sai Venemaa väga hästi hakkama. Kõik näis küll professionaalne ning oma (lava)suuruselt erakordne. 12 punkti!

12. mail kinnitas Venemaa president riigi uue julgeolekustrateegia aastani 2020. Tegemist on kindlasti olulise dokumendiga, mis annab raamid naaberriigi sise- ja välispoliitilistele sammudele rahvusliku julgeoleku tagamisel. Seetõttu vajaks see ka põhjalikku analüüsi ning täpsemat võrdlust varasemate sarnaste paberitega. Püüan siinkohal välja tuua esimesel pilgul meile olulisemad nüansid. Medvedevi heakskiidu saanud dokument on iseenesest tüüpilise ülesehitusega, kus esineb sisus vastuolulisi ja pinnapealsele tutvujale eksitavaid rõhuasetusi. Ühest küljest rõhutab dokument Venemaa pürgimist juhtivaks majandusjõuks, liikumist demokraatia ja õigusriigi põhimõtete suunas, oma elanikkonna elujärje parandamist tervishoiu ja keskkonna edendamise kaudu. Samas aga mängitakse jõuliselt välja vastandumine nende samade ideaalide tugevaimale kandjale - läänemaailmale. Venemaa strateegid peavad varjamatult riigi julgeoleku üheks suurimaks ohustajaks NATO tegevust ning viimase pürgimist oma liikmes...

Mõistmaks paremini Gruusias täna toimuvat soovitan lugeda Julia Latõnina eilset arvamuslugu ajalehes The Moscow Times. Ta kirjeldab värvikalt Gruusias segadust külvata püüdnud "kolme kangelase" tausta ning nende seotust Kremlile kuulekate jõududega. Teiseks oluliseks teguriks, mis mõjutab Venemaa jõupoliitikat Gruusia suunal, on Moskva isemoodi arusaamine kontrollist energiaressursside ning nende tarnimise üle. Pole kahtlust, et Venemaa Gruusia-vastase tegevuse üks ja võib olla et peamisi eesmärke on kontrolli saavutamine Kaspia merelt ning Kesk-Aasiast lähtuvate energiavoogude üle. Järgmises sissekandes võtangi veidi lähemalt lahata 12. mail Venemaa presidendi poolt kinnitatud ning eile avaldatud Venemaa rahvusliku julgeoleku strateegia, kus energiale on tehtud suur rõhuasetus. Kuid Gruusia juurde tagasi. Kolmas huvitav uudis räägib sellest, et sõltumatute arvamusuurijate küsitluse kohaselt vaid 28 protsenti Gruusia elanikest pooldab presidendi tagasiastumise nõudmist. See...

BBC tänane teade sellest, et Taleban kontrollib enam kui 60 protsenti riigi Loodepiiri provintsist (NWFP), räägib paraku kiirelt kasvanud sisemisest ebastabiilsusest selles tuumariigis. Kuigi Pakistani valitsus on paaril viimasel nädalal võtnud ette suurrünnaku Talebani tõrjumiseks maalilisest Swati orust (veel 2007 oli see Pakistani suurim turismipiirkond), ei pruugi see anda loodetud tulemusi. Liiga kaua on püütud Talebaniga kokku leppida, mis on samas andnud võimaluse viimasel rahulikult oma toetust suurendada. Miks on Pakistan praegu maailma tulipunkt ja miks peaksime tähelepanelikult jälgima sealset olukorda? Esiteks pole üheski teises tuumariigis sisemine olukord nii kriitiline. Al Qaeda toetatud Taleban on reaalselt loonud Pakistanis võimaluse, kus sisesündmuste areng võib anda neile võtmed tuumarelva juurde. See aga muudaks märgatavalt nii regionaalset kui globaalset pingeseisundit. Teiseks mõjutab Pakistanis toimuv vahetult olukorda Afganistanis. Mida tugevam on Taleban Paki...

Soome vanema põlvkonna ajakirjanik Jarmo Virmavirta on järjekindel Eesti välispoliitika halvustamisel ja õpetussõnade pealelugemisel. Postimehes täna ilmunud järjekordses kolumnis võtab ta kriitiliselt analüüsida Imbi Paju ja Sofi Oksaneni toimetatud populaarset artiklitekogumikku. Asi pole mitte kriitikas, vaid viisis, kuidas Virmavirta (foto: Postimees.ee) sölmib oma teksti järjekordse valeliku karje Eesti välispoliitika suhtes. Ta kirjutab: "Venemaa halvustamine on Eesti ametlik välispoliitika, mida president Ilves nimetab raamatus «väärtuspõhiseks» välispoliitikaks. Selle poliitika tõelisus oli proovikiviks viimati 2008. aasta augustis Gruusia sõja ajal ning siis osutus see nõrgaks. President Mihheil Saakašvili kõrval polnud seismas näha ei Ameerika Ühendriike ega Euroopa Liitu." Selles lõigus on korraga kaks valet, mida üks endast lugupidav poliitikavaatleja ei tohiks endale lubada. Liiati veel teisele riigile patroneerivalt sõnu peale lugedes. Esiteks ei ole Eesti väli...

Ka tänavune sõjaväeparaad Punasel väljakul peeti ehtsas nõukogude stiilis. Nendel päevadel oma esimest ametiaastat tähistanud president Medvedev pidas kombekohase vihase kõne, kus ähvardas Venemaale külgekippujaid (loe: lääneriigid, hoidke meie naabrusest eemale) ning siunas läbi sõrmede Ida-Euroopa riike nende teistsuguse ajaloomälu pärast. Tegelikult pole kõiges selles midagi imekspandavat. Suur Isamaasõda on jätkuvalt ja kõigutamatult tänase vene identiteedi suurim telgjoon, mis liidab vankumatus usus kümneid miljoneid inimesi. Eks otsati oli see tunnetatav ka täna siin Tallinnas. Aastakümnete vältel kütetud võidueufooria ei jäta muidugi vähimatki ruumi sellistele pisiasjadele, et natsismi purustamisega kaasnes tervete riikide kadumine või kümnete miljonite inimeste surumine raudse eesriide taha . Vaid kümnendik Venemaa elanikest arvab, et Teise maailmasõja lõpul Ida-Euroopa riigid kas langesid kommunistliku surve alla või kaotasid hoopiski iseseisvuse. Ametliku propaganda mõjul ar...

Just nendel tundidel Prahas avalöögi saanud Euroopa Liidu idapartnerlusprogramm on vaatamata teatavale ühendusesisesele skepsisele tubli samm edasi oma naabruses edenevate demokraatlikke protsesside toetuseks. Tõsi, tänane tulemus on ehteuroopalik -aeglane, ettevaatlik ning pika ja hajuva perspektiiviga. Tegelikult peaks Euroopa Liit senisest julgemalt ning aktiivsemalt pingutama Ukrainas, Moldovas, Valgevenes, Gruusias , Armeenias ja Aserbaidžaanis "südamete" võitmise nimel. Nii on näiteks viimaste küsitluste põhjal 42 protsenti ukrainlastest meelsamini oma riiki sidumas Venemaaga ning 34 protsenti Euroopa Liiduga. Euroopale negatiivsem on see suhe Valgevenes ning viimased sündmused Moldovas peegeldasid sealgi valitsevat lõhet orientatsioonide vahel. Loomulikult ei saa Euroopa Liit võita "südameid" tühjade lubadustega. Ometi võiks Brüssel rohkem pingutada ning sihikindlamalt, kannatlikumalt ning konkreetsetele tulemustele suunatuna oma olemasolu ja tähendust selet...

Tänased uudised ühe Gruusia sõjaväeosa väidetavast valitsusvastasest mässumeelsusest vahetult enne NATO partnerlusprogrammi raames homme algavaid staabiõppusi vaid süvendab arvamist, et kellegi huvides on vägisi olukorda Gruusias tõsiselt destabiliseerida. Osa opositsioonist on tänaseks muutunud täiesti mittekonstruktiivseks, eelistades poliitilistele läbirääkimistele liiklusblokaade. Nende ainus soov on legaalselt valitud võim kõrvaldada. See aga omakorda lõhnab lootusel provotseerida võime jõukasutusele ehk teisisõnu sisesegaduse külvamisele. Samal ajal on Venemaa tugevdamas oma sõjalist kohalolekut Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Läinud nädalal viidi "piirivalve" eesmärgil nendesse okupeeritud aladele 1800 FSB üksuslast. Väidetavalt on seal kokku umbes 10 000 hea ettevalmistuse ja relvastusega Vene sõjaväelast. Kõige selle juures levivad väsimatult jutud sellest, et eelolevatel kuudel võib Vene sõjamasin uuesti liikvele minna. Ühe järjekordse ennustuse või vihje leiate inte...

Ajakirjandusvabaduse päeva puhul on Ajakirjanike Kaitse Komitee väljastanud raporti , milles reastatakse maailma kümme kõige ohtlikumat riiki blogijatele. Nimistus on tegelikult vähe üllatavat, kuigi üks nüanss siiski väärib rõhutamist. Kõige ohtlikum riik blogijatele on Birma, kus interneti levik iseenesest on peaaegu olematu. Väidetavalt vaid 1 protsent elanikkonnast pääseb seal ligi võrguteenustele. Birmale järgnevad Iraan, Süüria, Kuuba (pildil üks Kuuba blogija, CPJ), Saudi Araabia, Vietnam, Tuneesia, Hiina, Turkmenistan ja Egiptus. Kõik need riigid on ühel või teisel moel probleemsed laiemalt ajakirjandusvabaduse kontekstis. Küll on aga huvitav näiteks see, et ajakirjanike tööle maailma üheks ohtlikumaks riigiks peetav Venemaa paistab jällegi võrdluses teistega silma küllaltki vaba netiruumi lubamisega.

Hispaania kuningapaari külaskäik Riigikokku kestis veidi enam kui tunni. Kõigepealt kohtusid kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofia Riigikogu esimehe Ene Ergma ja siinkirjutajaga, tegid Riigikogu istungitesaalis sissekande külalisteraamatusse ning said kokku fraktsioonide esimeeste ning juhatuse liikmetega. Nagu tavaks, räägitakse sellistel kohtumistel kõige üldisematel teemadel. Juttu oli nii majanduskriisist kui teadusest, spordist ja Eesti-Hispaania headest suhetest. Kuningapaar jättis väga meeldiva mulje. Siin mõned fotod meenutamaks kuningapaari tänast käiku Riigikokku. Kuningapaar on just jõudnud Riigikokku. Tervitan kuningas Juan Carlos I-st. Riigikogu esimehe Ene Ergma juures ametlikul kohtumisel. Kohtumise järel suundume Riigikogu istungitesaali. Kuningas Juan Carlos I tegemas kuninglikku haamrilööki. Vestlemas teadusteemadel koos kuninganna Sofia ja Ene Ergmaga.

Miks me ei kuule ega näe täna bäckmännide, öiste vahtkondade või našistide aktsioone, kui homseks on naaberriigis välja kuulutatud "Tasumise päev". Kõikvõimalikud vene äärmusnatsionalistlikud veebisaidid (näiteks siin ) kubisevad vägivaldsetest üleskutsetest ning natsisümboolikast. Siin on toodud vaid üks selline netis leviv üleskutse, mis peaks iga tõsimeelse antifašisti ärevaks tegema. Näiteid üleskutestest leiab veel siit ja siit . Aga loomulikult ei kuule me bäckmänne ega vahtkondi, kuna see teema pole poliitiliselt kasulik ega ka vajalik. Sellest pole tegelikud niiditõmbajad ju huvitatud. Sama moodi võiksid ka Riigiduuma liikmed (a la Zatulin või Markov) oma kodus toimuva suhtes silmad avada ning kavandatava "natsiseaduse" ikka iseenda tõsiste probleemide lahendamisele suunata.

Meie viis aastat Euroopa Liidus on läinud kiirelt ja märkamatult. See on parim kinnitus, et Eesti on valutult sulandunud ühenduse otsustusprotsessi ning suutnud ennast kehtestada toimeka liikmesmaana. Ma ei karda sugugi hinnata senitehtut tubli neli plussiga, viie palli süsteemis. Kuid ega miski pole antud niisama. Edaisiste sihtide määratlemisel ja täitmisel tuleb senisest hoopis enam pingutada. Lisaressurssi pole meil kusagilt juurde võtta, mistõttu tuleb meil paremini kasutada juba olemasolevaid võimalusi ja süvendada vajalikke teadmisi. Eriti tahaksin siin rõhutada meie poliitikute parema läbilöögivõime saavutamist Euroopa tasandil. Mida laiem ja sügavam on meie poliitikute kontakti- ning suhtlusväli Euroopa Liidus, seda täpsemini on võimalik meie huvisid defineerida ning neid edendada. Just poliitikud on need, kes saavad ja peavad tegema Eestit nähtavamaks. Meie erakonnad peaksid pöörama senisest suuremat tähelepanu Euroopa poliitikate väljatöötamisele nii kodus kui Euroopa polii...

USA presidendi Barack Obama esimesed 100 päeva nii sise- kui välispoliitikas on olnud tempokad ning uusi avanguid pakkuvad. Samas on eriti välispoliitikas tunda liiga suurt kampaaniaaegset survet muutusteks, kohati lausa iga hinna eest. Loomulikult on esimesed kolm kuud alles väga lühike periood, kuid nii mõnigi Obama samm tekitab pigem küsimusi. Välispoliitikas on Obama avanud uksed (vähemalt näiliselt) Venemaa, Iraani, Kuuba, Venetsueela, Süüria suunal, lubanud väed välja viia Iraagist ning hoidunud NATO laienemise jõulisest toetamisest. Kindlasti on diplomaatia parem kui konfliktialdis vastasseis. Samas võib liiga reaalpoliitiline (siin on Kissingeri käsi mängus) meelemuutus Obama administratsioonis hajutada mõningaid arusaadavaid põhimõtteid ning taandada demokraatlike ja vabade riikide liitlassuhte tähtsuse. See teeb paratamatult hellaks maailmade piirimail asuvad demokraatlikud väikeriigid, kelle hulka kuulub kindlasti ka Eesti. Sisepoliitikas on Obama suutnud vaatamata majandusr...