Seda filmi võiks näidata ETV











Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Selles võrrandis on endiselt üks tundmatu element: miks Saakašvili ikkagi neelas konksu alla ja läks pealetungile, mille võimalikke tagajärgi ta ometi ju ilmselt oskas oletada?
10 mai, 2009 13:08
Marko Mihkelson ütles …
Film annab päris hea vastuse. Augustisõda oli kahjuks vältimatu ning Gruusia tegutses oma riiki kaitstes. Kahjuks ebaõnnestunult.
10 mai, 2009 14:05
Anonüümne ütles …
tere,
vene eriteenistustele on väga hästi teada Saakasvili impulsiivsus.
Laar kirjutas vahetult enne sõda oma blogis, et kohtus Saakasviliga.
Küsis, mis on viimane piir?
Saakasvili vastas - kui hakatakse meie inimeste verd valama.
peale seda lendasid Grusiinid õhku õige mitmel miinil. Hakati suurtükkidest Gruusia külasid pommitama.
Saakasvili andis käsu operatsiooniks
Juhus? Meie poliitikute blogisid loevad ka vene eriteenistused!
ARVAN KA ,,ET MINGIT KANALIT PIDI ANTI GRUSIINIDELE VALETEAVET, ET NAD TEGELIKULT EI SEKKU.
VENELASED ON KURATLIKULT KAVALAD ALATI OLNUD.
KAHJU , ET SEE ENERGIA LÄHEB HAKVA TEENIMISELE ALATI.
10 mai, 2009 15:25
KT ütles …
omaette põnev küsimus - mis oleks aga saanud siis kui grusiinid poleks reageerinud? poleks astunud sellele rehale, mis nende jalge ette asetati? kui Tbilisi poleks Tshinvali läinud?

kas need vene väed, mida juba niikuinii sisse toodi - kas need oleks natukese oodanud ja tagasi pööranud?
10 mai, 2009 21:08
Anonüümne ütles …
Noh palju võib juba? Selles filmis ikkagi aru ei saa mis pool tulistab, ja vene väed ei sõida 02.08 See on jällegi propaganda filmid. Ja veel üks asi, et grusiinid ise tunnistasid, et ründasid esimestena. Ja miks filmid keelatud venemaal? Kui nad on Youtybe's siis seda võivad vaadata kõik soovijad.
10 mai, 2009 23:43
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Halonen võiks anda Putinile korvi

Kujutis
Asjaolu, et Venemaa president on tulevaks nädalaks Mordvasse soome-ugri festivalile kutsunud Soome presidendi ja Ungari peaministri , aga mitte Eesti riigijuhi, peaks olema selgeks signaaliks meie Euroopa Liidu partneritele kutse tagasi lükata. Nii president Tarja Halonen kui peaminister Ferenc Gyurcsany paneksid tõsise kahtluse alla Euroopa Liidu solidaarsuse, kui läheksid sellele üritusele ilma Eesti kolleegita. Venemaa president on mõistagi teadlikult kutsutute nimistust välja jätnud Eesti presidendi, et vaadata, kas Soomet ja Ungarit on võimalik omatahtsi Tallinnast eemaldada. See on märkide keel, millele ei peaks meie hõimuvelled küll alluma. Vastasel juhul on jutt Euroopa Liidu solidaarsusest sattumas kerge kahtluse alla. Vähemalt Soome ja Ungari liidrite hoiakus. Muidugi võivad nii Halonen kui Gyurcsany arvata, et võtavad selle teema Mordvas üles ning avaldavad tõsist protesti Putinile, kuid siis on juba hilja. Lõhe on löödud ning eesmärk saavutatud. Moskva võib olla ärritatud, ...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

USA PRESIDENDIVALIMISED OTSUSTAVAD VABA MAAILMA SAATUSE

Kujutis
President Bideni riigimehelik otsus loobuda uuesti kandideerimast muutis niigi puntras USA sisepoliitika veelgi turbulentsemaks. Viimased kümme päeva alates Trumpi tapmiskatsest kuni Bideni otsuseni on olnud tõelised Ameerika mäed. Demokraadid saavad nüüd peale uut hapnikku ja Trumpi meeskond     peab paratamatult kohendama oma kampaaniat. Kuigi Trump on ka pärast eilset endiselt peafavoriit, siis lõplikult pole midagi veel selge. Valimised on ikkagi alles 5. novembril. Küll on aga selge see, et Ameerika Ühendriikide seekordsetest presidendivalimistest ei sõltu mitte üksnes USA enda lähitulevik, vaid tulemustel on määrav mõju kogu Lääne liitlasruumile ja USA positsioonile maailmas. Pole sugugi liialdus öelda, et nendest valimistest sõltub kogu vaba maailma saatus.   Euroopas käib suur sõda, mida sütitades ja kasutades püüavad Venemaa ning teda toetav Hiina muuta USA juhitud maailmakorda. Kuna panused on kõrged, siis sõltub just USA presidendi tegevusest või tegevusetusest...
Lisateave