Seda filmi võiks näidata ETV











Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Selles võrrandis on endiselt üks tundmatu element: miks Saakašvili ikkagi neelas konksu alla ja läks pealetungile, mille võimalikke tagajärgi ta ometi ju ilmselt oskas oletada?
10 mai, 2009 13:08
Marko Mihkelson ütles …
Film annab päris hea vastuse. Augustisõda oli kahjuks vältimatu ning Gruusia tegutses oma riiki kaitstes. Kahjuks ebaõnnestunult.
10 mai, 2009 14:05
Anonüümne ütles …
tere,
vene eriteenistustele on väga hästi teada Saakasvili impulsiivsus.
Laar kirjutas vahetult enne sõda oma blogis, et kohtus Saakasviliga.
Küsis, mis on viimane piir?
Saakasvili vastas - kui hakatakse meie inimeste verd valama.
peale seda lendasid Grusiinid õhku õige mitmel miinil. Hakati suurtükkidest Gruusia külasid pommitama.
Saakasvili andis käsu operatsiooniks
Juhus? Meie poliitikute blogisid loevad ka vene eriteenistused!
ARVAN KA ,,ET MINGIT KANALIT PIDI ANTI GRUSIINIDELE VALETEAVET, ET NAD TEGELIKULT EI SEKKU.
VENELASED ON KURATLIKULT KAVALAD ALATI OLNUD.
KAHJU , ET SEE ENERGIA LÄHEB HAKVA TEENIMISELE ALATI.
10 mai, 2009 15:25
KT ütles …
omaette põnev küsimus - mis oleks aga saanud siis kui grusiinid poleks reageerinud? poleks astunud sellele rehale, mis nende jalge ette asetati? kui Tbilisi poleks Tshinvali läinud?

kas need vene väed, mida juba niikuinii sisse toodi - kas need oleks natukese oodanud ja tagasi pööranud?
10 mai, 2009 21:08
Anonüümne ütles …
Noh palju võib juba? Selles filmis ikkagi aru ei saa mis pool tulistab, ja vene väed ei sõida 02.08 See on jällegi propaganda filmid. Ja veel üks asi, et grusiinid ise tunnistasid, et ründasid esimestena. Ja miks filmid keelatud venemaal? Kui nad on Youtybe's siis seda võivad vaadata kõik soovijad.
10 mai, 2009 23:43
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Berliini müür ja Gorbatšov

Kujutis
Eeloleval esmaspäeval möödub 20 aastat Berliini müüri langemisest. Suur sündmus, mida tähistatakse arusaadavalt ka suure tähelepanu all. Viimastel päevadel olen lugenud nii Guardianis kui The New York Times 'is ühe toonase päevakangelase - Mihhail Gorbatšovi arvamuslugusid. Vaieldamatult mängis Gorbatšov üht kesksemat osa toonastes sündmustes. Siiski on suur vahe, kas tegemist oli nendele muutustele kaasaaitajaga, nagu seda näiteks läbi 1980ndate aastate oli president Reagan, või reaalsuse ees taandujaga. Mõistagi on inimlikult arusaadav, et Gorbatšov püüab toonast situatsiooni ilustada ja enda või siis tervikuna Nõukogude Liidu rolli esile tõsta. Eriti terav dissonants on arvamuses, et Berliini müüri langemine sai võimalikuks vaid tänu nendele muutustele, mis Nõukogude Liidus algasid 1980ndatel aastatel. Ma julgen selles väites tõsiselt kahelda. Gorbatšov ise tunnistab, et veel 1989. aasta juulis arvas ta probleemi lahenevat alles 21. sajandil. Kui vabanemine Ida-Euroopas oleks t...
Lisateave

Venemaa suurim julgeolekuoht ilmutas ennast taas

Tänahommikused ohvriterohked pommiplahvatused Moskva olulisimal metrooliinil kinnitavad kahjuks juba varasemat teadmist, et riigi sisemise julgeoleku suurim oht peitub keskvõimu saamatus tegevuses Põhja-Kaukaasias. Ma nimetaksin seda Tšetšeenia lõksuks, kuhu esimesena astus juba 1994. aastal toonane Venemaa  president Boriss Jeltsin. Alates sellest ajast on Venemaa keskvõim, eriti aga Vladimir Putin, püüdnud Tětšeenias ja laiemalt Põhja-Kaukaasias toimuvat kasutada oma võimumängudes. Kahjuks on Kremli ja Venemaa eriteenistuste tegevus aastatega mitte rahustanud piirkonnas toimuvat ja taandanud sealt lähtuvat ohtu, vaid pigem vastupidi. Ainuüksi eelmisel aastal hukkus Põhja-Kaukaasias toimunud rünnakutes enam kui 700 inimest. Kaukaasia Emiraati taotlevate islamivõitlejate mobiilusu ja arvukus on eriti viimasel paaril aastal märgatavalt kasvanud. Moskva metrooplahvatused on ilmselt viiteks Põhja-Kaukaasias pingestunud olukorrale. Alles hiljuti kuulutas islamivõitlejate juht Dok...
Lisateave

Playboy kaanetüdruk ja Eesti välispoliitika

Kujutis
Ma pole küll nädalalehe The Baltic Times pidev lugeja, kuid teinekord, eriti lendudel, satub see ikka silme ette. Tegemist on ühe vähese, kui mitte ainukese ingliskeelse trükiväljaandega, mis kajastab Baltikumis toimuvat. Ma pole kursis, kes on selle väljaande taga täna ning mis on toimetuse juhtliin, kuid eriti viimasel ajal olen märganud toimetuse väga kummalisi valikuid ja ajakirjanduslikult küsitava väärtusega lugude ilmumist. Eilsel tagasilennul Riiast võtsin lugeda BT viimast numbrit (August 20-26, #668). Arvamusküljel vaatas vastu pealkiri: "The Difficult Lessons of Estonia's Foreign Policy", autoriks Tartu ülikooli " political scientist and foreign policy analyst " Anna-Maria Galojan (foto: Playboy repro). Mõnevõrra ambitsioonika tiitliga ennast pärjanud Galojani lugu on üks kummalisemaid arvamusi, mida ma viimastel aastatel olen Eesti välispoliitika kohta lugenud. Ta räägib sellest, kuidas Eesti poliitikud ja diplomaadid käsitlevad demokraatiat, inim...
Lisateave