Seda filmi võiks näidata ETV











Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Selles võrrandis on endiselt üks tundmatu element: miks Saakašvili ikkagi neelas konksu alla ja läks pealetungile, mille võimalikke tagajärgi ta ometi ju ilmselt oskas oletada?
10 mai, 2009 13:08
Marko Mihkelson ütles …
Film annab päris hea vastuse. Augustisõda oli kahjuks vältimatu ning Gruusia tegutses oma riiki kaitstes. Kahjuks ebaõnnestunult.
10 mai, 2009 14:05
Anonüümne ütles …
tere,
vene eriteenistustele on väga hästi teada Saakasvili impulsiivsus.
Laar kirjutas vahetult enne sõda oma blogis, et kohtus Saakasviliga.
Küsis, mis on viimane piir?
Saakasvili vastas - kui hakatakse meie inimeste verd valama.
peale seda lendasid Grusiinid õhku õige mitmel miinil. Hakati suurtükkidest Gruusia külasid pommitama.
Saakasvili andis käsu operatsiooniks
Juhus? Meie poliitikute blogisid loevad ka vene eriteenistused!
ARVAN KA ,,ET MINGIT KANALIT PIDI ANTI GRUSIINIDELE VALETEAVET, ET NAD TEGELIKULT EI SEKKU.
VENELASED ON KURATLIKULT KAVALAD ALATI OLNUD.
KAHJU , ET SEE ENERGIA LÄHEB HAKVA TEENIMISELE ALATI.
10 mai, 2009 15:25
KT ütles …
omaette põnev küsimus - mis oleks aga saanud siis kui grusiinid poleks reageerinud? poleks astunud sellele rehale, mis nende jalge ette asetati? kui Tbilisi poleks Tshinvali läinud?

kas need vene väed, mida juba niikuinii sisse toodi - kas need oleks natukese oodanud ja tagasi pööranud?
10 mai, 2009 21:08
Anonüümne ütles …
Noh palju võib juba? Selles filmis ikkagi aru ei saa mis pool tulistab, ja vene väed ei sõida 02.08 See on jällegi propaganda filmid. Ja veel üks asi, et grusiinid ise tunnistasid, et ründasid esimestena. Ja miks filmid keelatud venemaal? Kui nad on Youtybe's siis seda võivad vaadata kõik soovijad.
10 mai, 2009 23:43
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Venemaa suurim julgeolekuoht ilmutas ennast taas

Tänahommikused ohvriterohked pommiplahvatused Moskva olulisimal metrooliinil kinnitavad kahjuks juba varasemat teadmist, et riigi sisemise julgeoleku suurim oht peitub keskvõimu saamatus tegevuses Põhja-Kaukaasias. Ma nimetaksin seda Tšetšeenia lõksuks, kuhu esimesena astus juba 1994. aastal toonane Venemaa  president Boriss Jeltsin. Alates sellest ajast on Venemaa keskvõim, eriti aga Vladimir Putin, püüdnud Tětšeenias ja laiemalt Põhja-Kaukaasias toimuvat kasutada oma võimumängudes. Kahjuks on Kremli ja Venemaa eriteenistuste tegevus aastatega mitte rahustanud piirkonnas toimuvat ja taandanud sealt lähtuvat ohtu, vaid pigem vastupidi. Ainuüksi eelmisel aastal hukkus Põhja-Kaukaasias toimunud rünnakutes enam kui 700 inimest. Kaukaasia Emiraati taotlevate islamivõitlejate mobiilusu ja arvukus on eriti viimasel paaril aastal märgatavalt kasvanud. Moskva metrooplahvatused on ilmselt viiteks Põhja-Kaukaasias pingestunud olukorrale. Alles hiljuti kuulutas islamivõitlejate juht Dok...
Lisateave

Playboy kaanetüdruk ja Eesti välispoliitika

Kujutis
Ma pole küll nädalalehe The Baltic Times pidev lugeja, kuid teinekord, eriti lendudel, satub see ikka silme ette. Tegemist on ühe vähese, kui mitte ainukese ingliskeelse trükiväljaandega, mis kajastab Baltikumis toimuvat. Ma pole kursis, kes on selle väljaande taga täna ning mis on toimetuse juhtliin, kuid eriti viimasel ajal olen märganud toimetuse väga kummalisi valikuid ja ajakirjanduslikult küsitava väärtusega lugude ilmumist. Eilsel tagasilennul Riiast võtsin lugeda BT viimast numbrit (August 20-26, #668). Arvamusküljel vaatas vastu pealkiri: "The Difficult Lessons of Estonia's Foreign Policy", autoriks Tartu ülikooli " political scientist and foreign policy analyst " Anna-Maria Galojan (foto: Playboy repro). Mõnevõrra ambitsioonika tiitliga ennast pärjanud Galojani lugu on üks kummalisemaid arvamusi, mida ma viimastel aastatel olen Eesti välispoliitika kohta lugenud. Ta räägib sellest, kuidas Eesti poliitikud ja diplomaadid käsitlevad demokraatiat, inim...
Lisateave

Kahjuks pole midagi muutunud

Kujutis
Eelmisel nädalavahetusel Sotšis toimunud " Valdai klubi " kohtumise tarbeks valmistas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA-Novosti kaks interaktiivset kaarti seoses Venemaa territooriumi ajaloolise muutumisega.  Nendel on näidatud sajandite lõikes Moskva ekspansioonipoliitika kujunemist ja laienemist kuni tänase päevani välja.  Mõistagi on meile huvitav jälgida, kuidas on käsitletud Eesti "liitmine ja lahutamine" endise impeeriumiga. Nagu näete sellelt kaardilt , siis Eesti iseseisvumist peetakse territooriumi "kaotuseks" ning 1939. aastat (!!!) aga territooriumi tagasivõitmiseks. 1991. aastal aga tekkis "uus" Eesti riik. Selline on siis riigiagentuuri ametlik käsitlus. Minu arvates vajab see väga selgelt meie välisministeeriumi tähelepanu ning vastaval tasemel ka reageerimist.  Kahjuks näitavad need kaardid (teine kaart räägib suhetest naabritega), et Venemaa ametlikus käsitluses on ekspansionismi mõõde jätkuvalt väga tugev, mis ei luba adekv...
Lisateave