Van der Linden - lõplikult langenud täht

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendi Rene van der Lindeni tänane intervjuu ajalehele "Izvestija" on kahjuks lõplikuks kinnituseks, et ta on kaotanud igasuguse usutavuse Euroopat esindava poliitikuna.

Eesti ja teiste Balti riikide taaskordne süüdistamine kontekstis, kus ta samas Venemaa puhul tõsiseid probleeme ei kipu nägema, töötab eeskätt tema enda juhitava assamblee autoriteedi vastu. Van der Lindenil on jäänud assamblee presidendi kohal olla veel viimane kuu, kuid tänaseks võib öelda, et varjamatu erapoolikusega on ta Euroopas paljude silmis langenud täht.

Izvestija ajakirjanik püüdis intrigeerida ka siinkirjutaja nimega, kui midagi asjakohast peale poliitilise hämamise ei suutnud van der Linden esitada. Jutud vabandamisest või vales süüdistamisest on nii hale ja vale jutt, et seda on kohe raske asetada euroopaliku poliitilise kultuuri konteksti. Liiati, kui osalemine Vladimiri oblasti arendusprojektis on otseseks kinnituseks tema erapoolikusest Venemaa kontekstis.

Taaskordne ametlik visiit (sellel aastal juba kolmas!) Venemaale iseenesest on juba nii küsitav ja arusaamatu, et mida ikkagi van der Linden seal ajab. Viimaste Venemaa valimiste eel ja järel ei suvatsenud ta midagi enamat öelda, kui et loota valimiste vaatlemise objektiivsusse.

Kuid kuidas sa saadki midagi enamat öelda, kui sinu tulevane majanduslik kindlustatus võib sinu igast sõnast sõltuda? Loodetavasti valib ENPA endale jaanuaris presidendi, kes seisab Euroopa Nõukogu ideaalide eest. Siiralt ja kohusetundlikult. Palju tahetud? Arvan, et siin lihtsalt pole alternatiivi.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave