Operatsioon Järglane 2 lõppenud?
Venemaa presidendi Vladimir Putini tänane otsus toetada eelseisvatel presidendivalimistel Dmitri Medvedjevi kandidatuuri on ühtaegu nii üllatav kui oodatud.
Üllatav eeskätt sellepärast, et Medvedjevi esiletõstja pole ju üldsegi mitte Putin ise. Medvedjevi kandidatuuri esitasid justkui presidendile heakskiitmiseks või toetuse saamiseks neli erakonda (Ühtne Venemaa, Õiglane Venemaa, Agraarpartei, Kodanikujõud), kellest kaks said äsjastel valimistel ka esindatuse Riigiduumas. Lõplikult peaks Medvedjevi esitamise presidendikandidaadiks kinnitama Ühtse Venemaa kongress 17. detsembril.
Samas on Venemaa valitsuse esimene asepeaminister Medvedjev teatavasti olnud Putini üks ammustest võimalikest favoriitidest, kuid jäänud paljudes spekulatsioonides siiski SVRi erukindrali Sergei Ivanovi varju. Nüüd on siis eesriie langenud. Vähemalt tundub nii.
Mida me sellest sammust peaksime esimeses otsas arvama? Esiteks on 42aastane (!!!) Medvedjev tuntud Putinile väga lojaalse inimesena, kes kindlasti sobiks kokku selle stsenaariumiga, mis räägib Putini enda naasmisest presidendiametisse varem või hiljem.
Medvedjev on töötanud 17 aastat Putini alluvuses, mis osutab ka sama loogika võimalikule jätkumisele peale 2. märtsi presidendivalimisi. Eriti veel kontekstis, kus Putin on teatanud oma kindlast soovist poliitilist mõjujõudu hoida.
Teiseks tähistab Medvedjevi esiletõus kindlasti nn Gazpromi klanni (pange tähele, et Putinil siin isiklik huvi seoses väidetava osalusega) võitu või vähemalt eduseisu. Sellele viitas ka Venemaa rahaturg, kus Gazprom tegi uudise järel läbi kiireima tõusu. Põhjuseks asjaolu, et Medvedjev ise on Gazpromi nõukogu esimees.
Medvedjevi eelistamine viitab ühtlasi nn jõustruktuuride klanni(de) osalisele tasalülitamisel võimu tipus. Viimane on otsati seletatav ka "vaibaaluse" võitlusega Venemaal, kus viimasel ajal pole just tegelastel nagu Setšin ja teised kuigi hästi läinud.
Vaatamata Venemaal kujunenud autoritaarsele süsteemile tuleb Medvedjevi nimetamist pidada siiski teatavaks lootuskiireks, sest kõigist võimalikest Kremli kandidaatidest on tema tuntud kui liberaalsemate vaadetega inimene.
Kuigi Medvedjevi senised tööülesanded pole olnud seotud välispoliitikaga, ei ole ta näiteks erinevalt Sergei Ivanovist võtnud ilmutada oma hoiakutes läänevaenulikkust. Medvedjev on üks vähestest, kes on ka kritiseerinud Vladislav Surkovi loodud "suveräänse demokraatia" tegelikku sisu.
Veel paar aastat tagasi kirjeldas Medvedjeviga hästi läbisaav Mihhail Margelov siinkirjutajale, kuidas just Medvedjev on Ühtse Venemaa sees nn "liberaalse fraktsiooni" liider. Kui palju see vabameelsus tegelikult maksab Venemaa tänases reaalsuses, näitab aeg.
Igatahes on juba täna paljud tõtanud Medvedjevile oma truudust vanduma, mis kõigi eelduste kohaselt viitab Medvedjevi suurtele võiduvõimalustele juba valimiste esimeses voorus 2. märtsil 2008.
Ja lõpetuseks. Mulle tundub, et operatsioon "Järglane 2" pole veel päris oma püanti saanud. Medvedjevi esilelükkamine jätab endiselt lahendamata peaküsimuse - mis saab Putinist.
Üllatav eeskätt sellepärast, et Medvedjevi esiletõstja pole ju üldsegi mitte Putin ise. Medvedjevi kandidatuuri esitasid justkui presidendile heakskiitmiseks või toetuse saamiseks neli erakonda (Ühtne Venemaa, Õiglane Venemaa, Agraarpartei, Kodanikujõud), kellest kaks said äsjastel valimistel ka esindatuse Riigiduumas. Lõplikult peaks Medvedjevi esitamise presidendikandidaadiks kinnitama Ühtse Venemaa kongress 17. detsembril.
Samas on Venemaa valitsuse esimene asepeaminister Medvedjev teatavasti olnud Putini üks ammustest võimalikest favoriitidest, kuid jäänud paljudes spekulatsioonides siiski SVRi erukindrali Sergei Ivanovi varju. Nüüd on siis eesriie langenud. Vähemalt tundub nii.
Mida me sellest sammust peaksime esimeses otsas arvama? Esiteks on 42aastane (!!!) Medvedjev tuntud Putinile väga lojaalse inimesena, kes kindlasti sobiks kokku selle stsenaariumiga, mis räägib Putini enda naasmisest presidendiametisse varem või hiljem.
Medvedjev on töötanud 17 aastat Putini alluvuses, mis osutab ka sama loogika võimalikule jätkumisele peale 2. märtsi presidendivalimisi. Eriti veel kontekstis, kus Putin on teatanud oma kindlast soovist poliitilist mõjujõudu hoida.
Teiseks tähistab Medvedjevi esiletõus kindlasti nn Gazpromi klanni (pange tähele, et Putinil siin isiklik huvi seoses väidetava osalusega) võitu või vähemalt eduseisu. Sellele viitas ka Venemaa rahaturg, kus Gazprom tegi uudise järel läbi kiireima tõusu. Põhjuseks asjaolu, et Medvedjev ise on Gazpromi nõukogu esimees.
Medvedjevi eelistamine viitab ühtlasi nn jõustruktuuride klanni(de) osalisele tasalülitamisel võimu tipus. Viimane on otsati seletatav ka "vaibaaluse" võitlusega Venemaal, kus viimasel ajal pole just tegelastel nagu Setšin ja teised kuigi hästi läinud.
Vaatamata Venemaal kujunenud autoritaarsele süsteemile tuleb Medvedjevi nimetamist pidada siiski teatavaks lootuskiireks, sest kõigist võimalikest Kremli kandidaatidest on tema tuntud kui liberaalsemate vaadetega inimene.
Kuigi Medvedjevi senised tööülesanded pole olnud seotud välispoliitikaga, ei ole ta näiteks erinevalt Sergei Ivanovist võtnud ilmutada oma hoiakutes läänevaenulikkust. Medvedjev on üks vähestest, kes on ka kritiseerinud Vladislav Surkovi loodud "suveräänse demokraatia" tegelikku sisu.
Veel paar aastat tagasi kirjeldas Medvedjeviga hästi läbisaav Mihhail Margelov siinkirjutajale, kuidas just Medvedjev on Ühtse Venemaa sees nn "liberaalse fraktsiooni" liider. Kui palju see vabameelsus tegelikult maksab Venemaa tänases reaalsuses, näitab aeg.
Igatahes on juba täna paljud tõtanud Medvedjevile oma truudust vanduma, mis kõigi eelduste kohaselt viitab Medvedjevi suurtele võiduvõimalustele juba valimiste esimeses voorus 2. märtsil 2008.
Ja lõpetuseks. Mulle tundub, et operatsioon "Järglane 2" pole veel päris oma püanti saanud. Medvedjevi esilelükkamine jätab endiselt lahendamata peaküsimuse - mis saab Putinist.
Kommentaarid
Kui sündmustik on ligilähedane, siis on hr Vititski prohvet..