Kummalised uudised

Paar välisuudiste lõiku jätsid eilsest Aktuaalsest Kaamerast küll kummalise mulje. Ühes räägiti sellest, et suhetes Venemaaga peaksime mõneks ajaks ära unustama jutu demokraatiast ja ühistest väärtustest. See mõttetera olla välja tulnud eilselt Tallinnas peetud konverentsilt.

Minu arvates on selline mõttekäik pehmelt öeldes imelik. Kui seda nõuda, siis peaksime esiteks üleüldse ümber mõtlema oma välispoliitilise strateegia, mille üheks alustalaks on väga selgelt väärtustele orienteeritus. Kui Eesti sugune väikeriik püüab esile tõsta vaid huvisid ehk reaalpoliitilist käitumist, siis ühel hetkel võime ennast avastada kaubana turul.

Pole muidugi mõtet luua illusioone, et Venemaa võiks lähiaegadel pöörduda tagasi demokraatia teele. Kuid samas näiteks Venemaa kuulumine Euroopa Nõukogusse on otseseks põhjuseks, miks me ei saa ega ka tohi loobuda Moskvalt nõudmast võetud kohustuste täitmist.

Teine ja ehk isegi veelgi arusaamatum uudis puudutas aga Venemaa presidendi Vladimir Putini ja tema "väljavalitu", asepeaminister Dmitri Medvedjevi visiiti Bulgaariasse. Ainus, mida Eesti televaataja AK põhisaatest teada sai, oli Venemaa jäik vastuarvamus Kosovo iseseisvumise suhtes. Kuid ei sõnagi kolme väga olulise energiaprojekti allakirjutamisest (gaasijuhe South Stream, Burgas-Aleksandropolis naftajuhe ning Belene tuumajaam) ega ka Dmitri Medvedjevi esmakordsest presenteerimisest Venemaa peatse uue liidrina.

Viimased kaks sündmust on tõesti tähenduslikud. Esiteks avas Venemaa eilsest jõuliselt tagaukse Euroopa Liidu energiaturule, mis tahame või mitte, mõjutab ka meie (energia)julgeolekut. Selle sammuga tugevdas Venemaa oluliselt oma positsioone Ida-Euroopa ning Balkani riikide mõjutajana. Samuti võib Sofia kokkulepe viia Nabucco torujuhtme valmimise edasilükkumiseni määramatusse tulevikku.

Kindlasti oli eilne päev mitte kõige lootustandvam Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika kujundamises. Venemaa taktika Euroopa riikide lühiajalistele huvidele ning vastastikkusele konkureerimisele mängides on toonud vaieldamatult edu. Samas pole Venemaa vähimalgi määral näidanud üles huvi Energiaharta leppega ühinemisest, mis teeks energiatarned läbipaistavaks ning usaldusväärseks.