Medvedjevi plaan
Venemaa presidendiks pürgiv Dmitri Medvedjev paotas täna ust oma arusaamadele riigi ja rahva elu edendamisest. Kodanikufoorumil peetud kõne oli sisuliselt tema programmiks 2. märtsi valimisteks, kus võit esimeses voorus on sisuliselt juba ette tagatud.Midagi uut ja põrutavat Medvedjev ei rääkinud. Ega saanudki, sest temast saab ju Putini tegemiste jätkaja. Stabiilse arengu rõhutamine on mantra, mida kuuleb kõigilt Venemaa tippametnikelt. Otsati mõistetav jutt, kuid rohkem paistab sellest soovi säilitada konkurentsivaba võim võimalikult pikaks ajaks.
Medvedjev rääkis vabadusest ja õiglusest, rõhutades, et Venemaa on tagumine riik Euroopas selles vallas. Tunnustamist väärt enesekriitika! Kuid kas mitte veidi silmakirjalik päeval, mil Medvedjevi ühe vastaskandidaadi - Mihhail Kasjanovi suhtes on rakendatud ilmne "administratiivne ressurss".
Venemaa rajab demokraatiat, ütles Medvedjev, kuid lisas, et selle sisuks peab olema demokraatia üldtunnustatud põhimõtete sätitamine Venemaa rahvuslike traditsioonidega. Taaskord on päevakorral see väljavalituse tees, mis hägustab vabaduse universaalset mõistet. Vist ikka selleks, et hoida võim monopoolses vutlaris.
Välispoliitikast rääkis Medvedjev väga ümmarguste sõnadega. Kordas vaid üle Putini mõtte riigi viimisest juhtivate majandusvõimude sekka. Ilmselt on see ka teostatav, sest lähematel aastatel pole näha toorainehindade katastroofilist langust. Kuid kas see on ainus argument maailmapoliitika suurvõimu staatuse tagasiihkamisel?
Majanduses lubas Medvedjev kaitsta omaniku õigusi ning ettevõtlusvabadust. Jällegi, päris kaunid sõnad. Kuid, mida arvavad sellest näiteks Venemaa esimese avatud suurettevõtte vangisistuv omanik Mihhail Hodorkovski ja tema partnerid?
Veel jätkus lubadusi pensionäridele ja vähese sissetulekuga inimestele. Ja muidugi, võitlus korruptsiooni vastu peaks saama lausa rahvuslikuks projektiks. Nii nagu see on olnud viimased paarsada aastat.
Medvedjevi esinemine jättis kindlasti juba palju enesekindlama mulje, kuigi Putinini on veel pikk maa minna. Järgmised neli-viis nädalat annavad kindlasti võimaluse Medvedjevi esinemisoskuste lihvimiseks. Kampaania tuleb ju pingevaba. Nii Gennadi Zjuganov, Vladimir Žirinovski kui Andrei Bogdanov ei kujuta Medvedjevile 2. märtsil mingit reaalset ohtu.
Kommentaarid
See, kui tunnistatakse mahajäämust euroopalikest normidest/tavadest, eks see tähendu ju siis sedagi, et probleeme on. Kas siis on mõtet seda etteheita? Etteheiteks näen põhjust siis, kui plaanid jäävadki vaid plaanideks/sõnadeks, millegi muu kattevarjuks.
Olen täiesti veendunud, et taoline positiivne alge on oluline nii lääne suunal, kui Vene suunal (nii Kremli kui ka "tavalise" venelase jaoks), aga eriti ehk just sisepoliitiliselt meie kohalike eestivenelaste seisukohalt. Neid olukordi pole kuigi palju (kahjuks), kus Eesti saaks esineda Venemaa suunal millegi positiivse esile toomisega.
Muidugi seda olukorda tuleks oskuslikult kasutada, et selle suunalised avaldused ka tähelepanu pälviksid.
http://www.dkb.gov.ru/
tõsi küll, NATO'ga võrdlus .... no kuidas öelda .... poleks vist isegi formaalselt päris õige ;)
Psühholoogiliselt kiitmine toimib! Lapse kasvatamisel on see meetod vägagi mõjuv. Ega see välispoliitikas ka väga palju teisiti ole. Läbi aegade on just sellised lihtsad ja selged väited kõige suurema mõjuga olnud. Hitler sai lausa terve saksa rahva oma kelgu peale selle läbi. Või siis Uljanov-Lenin.
See võib tunduda lapsik, kuid see toimib. See oli mu mõte.
Mis aga seda kollektiivset julgeolekuorganit puudutab siis on neil päris tore sats. Suurepärased liikmesriigid, puudu ongi ehk veel vaid Põhja Korea.