Õigusenõue võib olla ka ekstremism

Mõned päevad tagasi tuletasin siinse blogi lugejatele meelde Beslani tragöödiat. Kirjutasin sellest, kuidas võimud pole suurt midagi teinud kohutava sündmuse tagamaade väljaselgitamiseks ning ohvrite sugulaste meelerahu taastamiseks. Lõpetasin arvamisega, et seni kuni inimestes püsib soov õigus jalule seada, on lootust ka kodanikuühiskonna võimalikkusse Venemaal.

Täna tuli uus teade võimude poolsest survest üleriigilise organisatsiooni "Beslani Hääl" tegevuse piiramiseks või koguni lämmatamiseks. Ingušeetia prokuratuuri algatusel on 14. jaanuariks kella 10ks kokku kutsutud kohtuistung, kus pokurör taotleb "Beslani Hääle" pöördumise 30. novembrist 2005 kuulutada ekstremistlikuks.

Selles pöördumises maailma avalikkuse poole juhiti muuseas tähelepanu sellele, et Beslani tragöödia uurimine pole andnud tulemusi, et president Putin on kasutanud tanke, granaadiheitjaid ja gaasi oma probleemide lahendamisel ja et maailma avalikkus on vaiki.

Eelmise aasta novembris korraldasid Beslani Hääle aktivistid piketi Beslani kooli varemete juures, kus kasutasid viita "Putini kurss". Sellest ka see pilt siin loo juures. Sellele järgnes võimude kiire reaktsioon ühenduse esinaise Ella Kessajeva vastu ning aasta lõpul püüdis Põhja-Osseetia ülemkohus üldse likvideerida organisatsiooni. Seee siiski jooksis liiva.

Esiotsa võib ju see mõnele küünikule tunduda suure maailmapoliitika juures väikeste inimeste murena. Minu arvates on tegemist väga ohtlike märgilist tähendust omavate sündmustega. Paraku pole need erandid.

Kas ühes Euroopa Nõukogu demokraatiat, õigusriiklust ja inimõigusi austama pidavas liikmseriigis, kelleks on ka Venemaa, saavad sellised asjad lihtsalt rutiinselt toimuda? Mida teeks Vene välisministeerium, kui näiteks Eesti kohtud nimetaksid siinsete vene inimõiguslaste tegevust pelgalt ekstremismiks? Kardan, et reageering oleks hävitavalt hukkamõistev. Kuid "Beslani Hääl" on ekstremism, sest inimesed tahavad teada tõde, kes on süüdi nende laste hukkumises.

Loodetavasti pälvib Beslani ja ka teiste Venemaal viimastel aastatel toimepandud terroritööde uurimise seis tõsisemat tähelepanu eeskätt Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Liiati veel nüüd, kui veidi enam kui kahe nädala pärast peaks assamblee uueks presidendiks saama Mihhail Margelov.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Natuke teisest teemast rääkides on huvitav, et eile paras ports neid Naši aktvisite vahistati jne. Teadupärast kaeblevad našilased, et neid ei lasta Schengeni ruumi sisse seetõttu, et Eesti on neile sissesõidu keelu kehtestanud jne. Paistab, et našilased on aru saanud et isakesed Kremlis ei suuda ka ses suhtes nende heaks midagi ära teha. Lollikesed lasid ennast ära kasutada ja maksavad nüüd selle eest omajagu kallist hinda.
10 jaanuar, 2008 10:29
Marko Mihkelson ütles …
Jah, see eilne našilaste kimbutamine on päris huvitav uudis. Tundub, et pärast 2. detsembrit on Kremli huvi selle organisatsiooni vastu mõneti muutunud.
10 jaanuar, 2008 10:49
Anonüümne ütles …
Ma ei näeks našilaste vahistamist küll sellises valguses. Tegelased avaldasid meelt siiski Euroopa Liidu (vabandust, kui eksin) esinduse ees. Ei nemad hetkel aru saa, kes, miks ja kuidas sellise asjaga hakkama on saanud, et neid enam ELi maadesse ei lasta.

Miilitsa kimbutamist näeksin mina pigem selles valguses, et sellest meeleavaldusest ei saa mitte midagi kasulikku tulla, sest see on liiga ilmselt naeruväärne.
10 jaanuar, 2008 16:07
Anonüümne ütles …
Aga mis juhtus 02.12.2007.a? Mul nagu ei meenu hetkel endale.
10 jaanuar, 2008 16:20
Marko Mihkelson ütles …
Riigiduuma valimised. Našid kavatsesid suuraktsioone selle järel, kuid neil võeti hoog maha. Vähemalt tundub nii. Meelt avaldati Euroopa Komisjoni esinduse ees.
10 jaanuar, 2008 16:31
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave