Putin, Eesti, ajalugu ja poliitika

Venemaa presidendi Vladimir Putini tänane pressikonverents Kremlis ei möödunud Eestit mainimata. Jutt käis ikka langenud punasõdurite väärilisest mälestamisest. Seega ajaloost.

Hoolimata tuttavlikule näpuviibutusele andis Putin siiski oma vastuses mõista, et Venemaa on võimeline keerama suhetes Eestiga ka uue lehekülje. Ehk siis teisisõnu - pronksiöö kummitustest vabanemine on võimalik.

Loodetavasti on "uue lehekülje keeramine" võimalik Venemaa tulevase presidendi ametisseasumisel. Samas ma siiski hoiduksin liigsetest optimistlikest toonidest, sest üldine foon Venemaa suhtumises lääneriikidesse (eriti NATO kontekstis) on pidevalt halvenenud. Seda ei varjanud ka Putin oma maratonvastamisel.

Kuid ajaloo juurde tagasi tulles tahaksin tunnustada üliõpilast Jevgeni Ossinovskit, kes tänases Eesti Päevalehes on avaldanud intrigeeriva arvamusloo. Ma olen Jevgeniga nõus, kui ta räägib sellest, et meil on poliitikas traagilist ajalugu ehk kohati liiga palju. Loomulikult oleks rahulikum ja rahva enesetundele kindlam, kui teinekord suudaksime ennast kuvada ka läbi positiivsemate piltide.

Paraku ei saa aga nõustuda sellega, et justkui Eesti poliitikud ise on tingimata ajaloo poliitilise teema või koguni relvana käibesse toonud. Tõsi, meie lähiajaloo dramaatilisus ei haju niisama. Eriti, kui mitmed olulised hetked on ajaloolastegi poolt vähe läbi vaieldud.

Kuid oma järgmises arvamusloos või koguni uurimuses võiks Jevgeni lähemalt tutvuda sellega, mil viisil, milliste meetoditega ning milliseid pooltõdesid või lausvalesid süvendades on Venemaa ajaloo teemat käibesse kiskunud. Eriti huvitav on jälgida, kuidas Venemaa on ajaloorelva rakendanud Balti riikide vastu viimase nelja aasta jooksul.

Minu arvates on täielik pilt ehk "ääretine ajalootõde" sellel teemal võimalik vaid siis, kui me suudame tajuda tervikprotsesse. Nõukogude impeeriumi lagunemisele järgnenud Venemaa identiteediotsingud ning taasiseseisvunud Eesti enesetunnetuse lood on liikunud lihtsalt eri suundades. Nagu kirjutas äsja Robert Kagan Postimehes: Venemaa on 19. sajandis ja Euroopa 21. sajandis. Proovi siis ajaloopilti kokku klapitada või ühisosa leida.

Samas olen ma veendunud, et kui meie - ja siin ei pea ma silmas üksi Eestit, vaid ka teisi Ida- ja Kesk-Euroopa riike, ei suuda koos Venemaaga kasvõi veidigi tajuda ajaloo hiljutisi keeristorme ligilähedaste mõõdupuude kaudu, ei sünni ka mingeid põhimõttelisi muudatusi üldistes poliitilistes suhetes.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Olen täiesti nõus, et see, kuidas Venemaa (tihti moonutatud) ajalugu relvana kasutab, on tihti ebaõiglane ja alatu (ehkki neile kasulik). Kuid ma ei arva, et me peaksime laskma ennast sellest provotseerida à la Mart Helme, kes väsimatult püüab Venemaale ajalugu õpetada. Seejuures kehitavad venelased õlgu, samas kui Helme on lisaks endale ka kaasmaalased raevu ajanud.
Muidugi on tähtis (ja seda tuleb püüelda), et Venemaa Eesti okupeerimist tunnustaks, kuid kui Venemaa praeguse valitsuse puhul ajaloolise tõe argument ei tööta, siis tuleks leida uus, mitte ikka ja jälle sedasama kasutada.
Helme arvab, et ta on Prometheus, kes Eesti rahva nimel ennastsalgavalt rügab, tegelikult meenutab ta praegu aga rohkem Sisyphost, kes ju ka rügab, aga tulutult (võib-olla on ta küll õnnelik, nagu arvab Camus).
15 veebruar, 2008 17:14
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave