Eesti esimene tõehetk Euroopa Liidus

Pole mingi üllatus, et energiajulgeolek on lähemate aastakümnete üks tähtsamaid teemasid nii regionaalselt kui globaalselt. Seejuures võivad huvid riigiti päris tõsiselt erineda. Euroopa Liit on küll püüdlemas ühtse energiapoliitika suunas, kuid sinna on veel pikk tee.

Euroopa Komisjoni nn kliimapakett on küll väga ambitsioonikas, kuid võib samas mõjutada oluliselt ühe või teise riigi konkurentsivõimet ning energiajulgeolekut.

Arvestades põlevkivienergia osakaalu tähtsust meie energiabilansis ning samas meie jätkuvat eraldatust Euroopa elektrivõrkudest on äärmiselt oluline praegusel hetkel seista Eesti energiajulgeolekut tagavate positsioonide eest.

Seepärast toetas Euroopa Liidu asjade komisjon tänasel istungil (pilt samuti tänane) selgelt valitsuse seisukohti seoses kliimapaketiga. Eriti veel rõhutades, mis puudutavad meie energiajulgeolekuga seotud küsimusi: elektri võimalikku importi kolmandatest riikidest ning erisuste vajadust CO2 kauplemissüsteemis.

Täpsemalt. Väljavõte meie tänasest pressiteatest: "Valitsus on seisukohal, et kliimapakett peab CO2 kauplemissüsteemi väljatöötamisel arvestama liikmesriikide energiajulgeoleku ja regionaalsete eripäradega. Energiajulgeoleku ja konkurentsivõime tagamiseks peab Eesti vajalikuks sätestada võimalus jagada elektritootjatele piiratud koguses tasuta kvooti sarnastel tingimustel nagu teistes energiamahukates tööstussektorites.

Eesti peab samuti oluliseks võtta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustuste seadmisel baasaastaks 1990, mil heitkogused Eestis vähenesid 54%, mis aitaks tagada uute ja vanade liikmesriikide võrdsemat kohtlemist.

Nende meetmete eesmärk on säilitada Eestis piisav energiatootmine, ära hoida sõltuvusse sattumine energiaimpordist ja vältida olukorda, kus keskkonda saastav tootmine liiguks kolmandatasse riikidesse. Eesti puhul oleks kolmandaks riigiks tõenäoliselt Venemaa, kuid samas ei lahendaks see CO2 emissiooniga seotud probleeme, kui Eesti elektrijaamad paikneksid näiteks teiselpool Narva jõge."

Välis-, keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöö ja rahvusvaheline lobitöö peavad lähematel päevadel tagama selle, et märtsikuise ülemkogu järeldustesse saaksid lisatud meile olulised punktid.

Eesti eesmärk on olla aktiivne ja usaldusväärne Euroopa Liidu liikmesmaa. Kuid seda ei saavuta ainult positiivse kõikejaatamisega. Küsimustes, kus meil on mängus väga olulised julgeolekuküsimused (antud juhul siis energiajulgeolek), peame suutma ka oma eristuvaid positsioone teistele seletama ning nende vastuvõtmise nimel ka pingutama.