Kremli iseisoleerumine ja "Uus külm sõda"

Mida aeg edasi, seda kindlamaks muutub arusaamine, et Venemaa tänase eliidi prioriteedid süvendavad riigi poliitilist isoleerumist. Eeskätt muidugi lääneriikide suunal. Nii tänane Putini kõne Kremlis, valimiste vaatlusmissiooni takistamine, Briti Nõukogu piiramine, Lavrovi hüüatus riiki ümbritsevatest vaenlastest on kõik osad ühest ahelast - Venemaa iseisoleerumisest.

Pimestatuna toormehindade kõrgest tasemest (prognoositavalt ka pikemaks tulevikuks) ning teades läänemaailma ratsionalismist tulenevaid nõrkusi (heaolu eeskätt, põhimõtted kaubeldavad) usub Kreml, et suudab kehtestada Läänele omad mängureeglid. Kohati on see neil ka päris hästi õnnestunud, eriti kui silmas pidada Gazpromi viimaseid tehinguid Euroopas.

Venemaa liidrite arrogantsus ja ülbus ei tohiks siiski jääda lääneriikidel tähelepanuta. See ei ole lihtsalt kergekäeline žest sisemisele kuulajaskonnale, vaid pigem loomulik osa sellest vene ja nõukogude segaidentiteedil põhinevast našismi ideoloogiast.

Pole välistatud, et Venemaa on teatud määral või omal moel kordamas Weimari vabariigi saatust. Võidurelvastumise avalik kuulutamine (tänases Putini kõnes) ja NATOle vastusurve avaldamine läbi luuretegevuse ning "sõjamängude" intensiivistamise on ilmekad märgid Venemaa restauratsioonist läbi mineviku prisma. Seepärast on õige ka arvata, et Venemaa on tagasi, kuid tagasi minevikus.

Minevikus lõppes Läänele vastandumine ning võidurelvastumine teadagi millega. Kas usk ressursirikkusse on tõesti nii suur, et see varjutab mineviku õppetunnid? Kahtlen selles. Pigem tundub, et praegune Vene poliitiline eliit koos Moskva patriarhaadiga on ise ajaloo pantvangid. Nad on valinud iseenda võimulpüsimise kindlustamiseks tee, mis vähemalt kaugelt vaadates kipub lõppema tupikus.

Kõige selle peale soovitan huvilistel tellida või võtta lugeda Edward Lucase äsja trükist tulnud raamatut "The New Cold War". Venemaad ja tema naabreid väga hästi tundva ajakirjanikuna on ta minu arvates suutnud väga hästi tabada käimasolevate protsesside tuuma. Seda ei kipu veel tunnetama täiel määral Lääne poliitiline avalikkus, kuid eks uued ja uued äratuskellad ei jää tulemata.