Eesti valik - McCain, Clinton või Obama?
USA presidendivalimised on oma põnevuse ja vaieldamatu tähtsusega haaranud mitte üksnes ameeriklaste enda tähelepanu, vaid pannud kaasa elama sisuliselt kogu maailma. Eks otsati see näita veelkord, kui palju sõltub tänases maailmas Valge Maja peremehest.Ka meil siin Eestis on korduvalt küsitud, kes oleks meie künka otsast vaadatuna tänase seisuga parimaks valikuks. Kui võtta kolm sõelale jäänud kandidaati, siis minu isiklik reastus oleks selline - John McCain, Hillary Clinton ja Barack Obama.
Vabariiklast McCaini ei soosi ma siiski mitte üksnes sellepärast, et ta kuulub IRLiga samasse poliitilisse perekonda. Ja mitte ka sellepärast, et olen temaga mõned aastad tagasi kohtunud. Pigem olen hoidnud tema poole, kuna just McCain on järjekindlalt rõhutanud demokraatlike riikide koostöövajadust, kritiseerinud Venemaa autoritaarseid ilminguid ning olnud tervikuna väga tundliku närviga just Ida- ja Kesk-Euroopas toimuva suhtes.
Ka tema tänane pöördumine Müncheni julgeolekukonverentsi poole, kus ta ise paraku osaleda ei saanud, viitab McCaini põhimõttekindlusele. Ta räägib taaskord demokraatlike riikide liiga loomise vajadusest, mille südamiku võiksid moodustada NATO liikmesmaad. NATO ise peaks aga läbi tegema sisulise taassünni. Aga mainib ta sedagi, et Gruusia ja Ukraina peaksid NATO Bukaresti tippkohtumisel saama aktiivse liikmelisusplaani, kuna nende naabrus on väga keeruline.
Kuid McCaini peamised konkurendid demokraatide leerist pole ilmselt sugugi kahvatumad ka meie maailmanurga eest hoolitsemisel. McCaini hea sõber Hillary Clinton teab nagu McCaingi Eestit oma vahetust kogemusest. Clintoni teadmisi maailmas sündivast on raske seada kahtluse alla.
Obama on küll rahvusvahelistel teemadel olnud kolmest kõige ebakindlam ning tema sisseelamisfaas rahvusvahelisse poliitikasse võtaks veidi kauem aega. Samas jällegi tema energia ning uudsus võivad olla positiivse märgiga mitmete keeruliste rahvusvaheliste sõlmküsimustega tegelemisel.
Pärast Mitt Romney taandumist on John McCain konkurentsitu vabariiklaste liider ning septembrikuisel parteikonverentsil saab just temast nende presidendikandidaat. Demokraatide duell käib aga edasi ning eks tänased eelvalimised Louisianas on järgmiseks tähiseks Clintoni ja Obama jõukatsumises.
Kui aga täna toimuksid presidendivalimised, siis nende lõpptulemus oleks päris tasavägine. Igatahes annavad viimased küsitlused pisukese edumaa McCainile. Kuid ikkagi, tegelik valimispäev on ju alles 4. novembril.
Kommentaarid
Kirjutasin just ükspäev veidi McCaini vaadetest ja tegevusest: http://www.hankewitz.ee/wp/?p=866
Aga selge on see, et parem McCain, kui mõni demokraat.
Obama rohujuure kampaaniat soodustab kindlalt see, et GWB toetus oma poliitikas eelkõige kitsale ülirikaste seltskonnale ja kristlikele evangelistidele, kel olid eelkõige aga oma kitsad erahuvid.
Minu arvates rajaneb Obama kampaania võltslootustel, aga raske on aru saada, kas obama seda ise teab või mitte.
Selgelt vajab USA praegu demokraadist presidenti - kes ühendaks rahva ja suudaks taaskord USA mainet hakata tõstma. Nagu see tavaliselt on olnud, vabariiklased keeravad sita kokku ja siis demokraadid peavad seda helpima hakkama.
Ning "kuulub IRLiga samasse poliitilisse perekonda". Kas see oli ebaõnnestunud nali? IRL on ka demokraatidest oluliselt vasakpoolsem, ent vasak/parempoolsuse skaalal on demokraadid siiski oluliselt ligemal IRL'ile, kui vabariiklased.
huvi pärast küsiks, kas sa paigutad IRL-i nii nagu sulle tundub või oled teinud natuke analüüsimist ka(programm, põhikiri, poliitika)?
tasuks uurida :)
aga samas - liiga vana. eelmistel kordadel ebaõnnestunud. kuulub Beltway klikki.
obama - mccain oleks huvitav võitlus. hillary on karm võimuahne mutt ainsagi ideaalita. ja seda on mõistusega inimesele ka näha. mccain teda isegi võidaks, arvan.
kuid obama lubab värskeid tuuli. kui omal ajal kennedy.
ehk kennedyna saab ka kuuli...
go obama!
Milles seisnevad obama "uued tuuled"?
Kas nad on ka realiseeritavad?
JFK "uued tuuled" on muide müüt...LIhtaslt Lääne-Euroopa oli sõjast üle saamas ja rahuaja majandus hakkas mühinal arenema. Kennedy ei saanud sinna suurt midagi teha. Kui nimetada "uuteks tuulteks" neegrite nõudmisi, siis need oleks tulnud niiehknii ükskõik, mis presidendiga.
Kennedy oli äärmiselt telegeeniline ja see mõjus "värskendavalt". Kogu lugu.
Obama uus tuul seisneb selles, et sinikraelised jänkihordid saavad viimaks ometi natukenegi kaasa rääkida riigi saatuses.
ja clitoris-perekonna saaga jätk oleks lihtsalt "more of the same" ja rahvas ei viitsi enam vaadata...
Ma ei tea, mida küsida, sest ma ei tea, mida KONKREETSELT mõelda "rahva kaasamise" all...