Lõuna kuninga, õhtu presidendiga

Tänane lõunane kohtumine Ammanis Jordaania kuninga Abdallah IIga oli igas mõttes muljetavaldav. Esiteks oli see vähemalt minule esimene kord kätelda kuningaga. Teiseks oli tunniajaline kohtumine väga heaks sisendiks, mõistmaks Jordaania liidri nägemust Lähis-Idas toimuvast ning kolmandaks polnud sugugi vähem värvikas kuninga tšetšeenidest auvahtkond, kellest ka selle loo pilt.

Erakordse esinemisoskuse ning väga laduse inglise keelega Abdallah II rõhutas korduvalt oma kõnes, et kui sellel aastal ei suudeta saavutada põhimõttelist kokkulepet Lähis-Ida rahuprotsessis, siis võib see USA presidendivalimiste tõttu jälle aastateks edasi lükkuda.

Kuningas pidas kriitiliseks islamiriikide tippkohtumist Senegalis tuleval kuul ning Araabia riikide summitit Süürias aprillis. Kui seal jääb kõlama Iraani ja Süüria hoiak, siis pole loota ka 57 Araabia riigi rahulepet Iisraeliga, mille nimel Jordaania siiski täna töötab.

Kuningas kinnitas, et Jordaania töötab aktiivselt nii Iisraeli kui Palestiina liidritega kaardistamaks kõige keerukamaid probleeme. Tema meelest võib juba kahe kuu pärast olla selge, milliste küsimuste lahendamisele kaasaaitamises peaksid nii USA kui Euroopa Liit rohkem pingutama.

Samas polnud ka kuningal suuremat vastust küsimusele, mis puudutab Gaza sektorit ning Hamasi valmisolekut rahuprotsessiks. Ta ei varjanud, et Hamasi tegelikuks niiditõmbajaks on Iraan ning seetõttu on kogu Lähis-Ida rahuprotsess ka palju laiem probleem.

Jordaaniale on USA aktiivsem sekkumine rahuprotsessi kindlasti suure tähendusega, sest moderaatse islamimaana on tal kindlasti just sellise arengu juures rohkem võimalusi sündmuste mõjutamiseks. Sellise lootusega me ka Ammanist lahkusime.

Samal õhtul jõudsime bussiteekonna kaugusel asuvasse Jeruusalemma, kus seisis ees õhtusöök Iisraeli legendaarse poliitiku, president Shimon Peresiga. Mõned minutid tagasi sellelt kohtumiselt tulnuna võin öelda, et Peresi elunäinud hoiak on väga realistlik - aastaga võib palju teha, kuid kas sellest piisab tõsisemaks läboimurdeks?

Peresi meelest on olukord Gaza sektoris sedavõrd tõsine, mis teeb kahtlaseks võimaliku kokkuleppe veel selle aasta sees. Hamas on küll oma toetust kaotanud, kuid valimised tulevad alles 2009. aastal. Teisalt on vaja anda ka Palestiina liidritele enesekindlust eeskätt majandusreformide edendamisel.

"Kui me võtame rikaste riikide vaestelt ning anname vaeste riikide rikastele, siis ei saavuta me kunagi seatud eesmärke," ütles Peres väga tabavalt. Teiste sõnadega ei tööta üksnes pelk abiraha, vaid ka tegelik süsteemimuutus, mis looks eeldused jätkusuutliku ühiskonna rajamiseks.

Mida sellest kõigest arvatakse Ramallahs ning Iisraeli valitsuses ja parlamendis, kuuleme juba homsete kohtumiste ajal.