Põnev sissevaade küberrelvastusse

Mitte Bruce Willis oma Die Hard 4ga, vaid Eesti on jätkuvalt väravaks kaasaja kübersõdade maailma. Just viitega Eesti vastu toimepandud küberrünnakutele algab USA mõjuka Välissuhete Nõukogu (Council on Foreign Relations) eile avaldatud ülipõnev ning rohkete viitematerjalidega analüüs tänapäeva küberrelvastusest.

Selle autor, Greg Bruno, annab küll mõista, et Eesti vastu toimepandud rünnakud polnud esimesed sellesarnased ega ka kõige tõsisemad, kuid rõhutab, et Eesti juhtum on tänases maailmas ehk kõige tuntum. See aga veenab veelkord, et hea tahtmise juures on võimalik ka väikesel Eestil maailma informatsiooniga mõjutada.

Igatahes on Bruno analüüs väga põnev lugemine nendele, kes mitte igapäevaselt ei tegele selle valdkonnaga. Huvitav on näiteks viide sellele, et läinud aasta septembris Iisraeli korraldatud rünnak Süürias paiknenud salajase objekti vastu pandi tõenäoliselt toime küberrelvastuse tipptaset kasutades. Või teine näide eelmisest kuust, mil CIA andmetel olla häkkerid suutnud välja lülitada elektrijaama (asupaika ei teatata) ning nõudnud "valguse taastamise" eest raha.

Ainuüksi 2007. aastal pandi Pentagoni vastu toime üle 80 000 küberrünnaku, kusjuures väidetavalt olla mõnel juhul häkkeritel õnnestunud ka kahandada USA sõjaväe operatiivsuutlikkust. Igatahes kavandab Valge Maja tulevaks aastaks 6 miljardi dollari eraldamist salajase küberkaitsesüsteemi loomiseks.

Kogu see analüüs peaks meile olema kinnitavaks märguandeks, et küberkaitse teema on muutunud väga tõsiseks julgeolekuküsimuseks ning Eestil on siin võimalus olla mitte üksnes hoiatav näide, vaid ka küberjulgeolekusse panustaja. Seepärast on ülimalt oluline NATO küberkaitsekeskuse võimalikult efektiivne töölerakendamine.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Tere!
Kas Teie arvates peaks Eesti Venemaalt tulevate inforünnakute peale kiiremini reageerima?
25 veebruaril Regnumi konstrueeritud ja sihilikult venelasi solvav tekst jõudis kiiresti VENE delfisse kus sai u. 1500 kommentaari mis on võrreldavad pronksöödele eelnevate ja järgnevate sündmuste kommentaaride hulgaga.
Kas ei ole imelik, et Eesti riigiamet suutis alles täna so. 28 veebruar tulla välja stenogrammiga täistekstis tehtud usutlusest? Sedagi pole veel praegu vene Delfis.
Infosõjas on võitja see kes esimesena lööb. Jälle suudeti vene meedia poolt kohalikud venelased SOLVUMA panna. Sama tehti ka ju pronksmehe teisaldamise ajal.
Kas meie riigiisadele jõuab ükskord kohale, et meie suurim julgeolekugarantii on NEUTRAALSED või eestimeelsed muukeelsed inimesed?
Me ei suuda isegi venlaste negatiivset infovoogu kohalikes meediakanalites tasalülitada.
Millest tuleb selline suutmatus?
Miks me oleme sellised flegmaatikud?
Mida teeb Teabeamet?

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima