Marko Mihkelsoni blogi

Pole mingi üllatus, et energiajulgeolek on lähemate aastakümnete üks tähtsamaid teemasid nii regionaalselt kui globaalselt. Seejuures võivad huvid riigiti päris tõsiselt erineda. Euroopa Liit on küll püüdlemas ühtse energiapoliitika suunas, kuid sinna on veel pikk tee. Euroopa Komisjoni nn kliimapakett on küll väga ambitsioonikas, kuid võib samas mõjutada oluliselt ühe või teise riigi konkurentsivõimet ning energiajulgeolekut. Arvestades põlevkivienergia osakaalu tähtsust meie energiabilansis ning samas meie jätkuvat eraldatust Euroopa elektrivõrkudest on äärmiselt oluline praegusel hetkel seista Eesti energiajulgeolekut tagavate positsioonide eest. Seepärast toetas Euroopa Liidu asjade komisjon tänasel istungil (pilt samuti tänane) selgelt valitsuse seisukohti seoses kliimapaketiga. Eriti veel rõhutades, mis puudutavad meie energiajulgeolekuga seotud küsimusi: elektri võimalikku importi kolmandatest riikidest ning erisuste vajadust CO2 kauplemissüsteemis. Täpsemalt. Väljavõte meie tä...

Mitte Bruce Willis oma Die Hard 4ga, vaid Eesti on jätkuvalt väravaks kaasaja kübersõdade maailma. Just viitega Eesti vastu toimepandud küberrünnakutele algab USA mõjuka Välissuhete Nõukogu (Council on Foreign Relations) eile avaldatud ülipõnev ning rohkete viitematerjalidega analüüs tänapäeva küberrelvastusest. Selle autor, Greg Bruno, annab küll mõista, et Eesti vastu toimepandud rünnakud polnud esimesed sellesarnased ega ka kõige tõsisemad, kuid rõhutab, et Eesti juhtum on tänases maailmas ehk kõige tuntum. See aga veenab veelkord, et hea tahtmise juures on võimalik ka väikesel Eestil maailma informatsiooniga mõjutada. Igatahes on Bruno analüüs väga põnev lugemine nendele, kes mitte igapäevaselt ei tegele selle valdkonnaga. Huvitav on näiteks viide sellele, et läinud aasta septembris Iisraeli korraldatud rünnak Süürias paiknenud salajase objekti vastu pandi tõenäoliselt toime küberrelvastuse tipptaset kasutades. Või teine näide eelmisest kuust, mil CIA andmetel olla häkkerid suutnu...

Vahetult enne Venemaa presidendivalimisi, mille lõpptulemus on juba ette määratud, avaldasid kaks maailma juhtivat inimõigusorganisatsiooni - Human Rights Watch ja Amnesty International oma värsked raportid Venemaa kohta. Nendest esimese, Human Rights Watchi juht Kenneth Roth pidi raportit ise Moskvas tutvustama, kuid Venemaa võimud ei andnud talle viisat . See olevat olnud esimene kord pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, mil Rothile keelati sissesõit Venemaale. Amnesty Internationali raport on samuti väga kriitiline Venemaal viimastel aastatel toimunud vabaduste kokkusurumise osas. Mõlemad publikatsioonid annavad president Putini tegevusele inimõiguste vallas väga negatiivse hinnangu. Kuid kõik see ei näi Moskvat vähemalgi määral heidutavat. Äsja on alustatud Venemaa tuntud inimõiguslase Lev Ponomarjovi tagakiusamist , täna aga pidas FSB Domodedovo lennujaamas taas kinni ajalehe The New Times ajakirjaniku Natalja Morari . Nii Ponomarjovi kui Morari tegevusest on siingi blogis va...

Minu senine rahvusvahelise poliitika kogemus räägib ühte - mida rohkem keeli suudab väikeriigi poliitik rääkida, seda suurem võimalus on tal oma sõnumi kohaletoimetamiseks. Sõnaga - oma riigi huvide eest seismiseks. Nii nagu tegi seda näiteks president Lennart Meri. Keelteoskuses on eriti head Madalmaade esindajad, kuid ka mitmed poliitikud Ida- ja Kesk-Euroopast pole sugugi kehvema keeltevaistuga. Isegi president Putin on lisaks saksa luurekeelele suutnud juurde õppida viisakal määral inglise keelt. Eesti tänasel presidendil on väga hea keeltepagas, mis kindlasti lubab tal erinevates situatsioonides vabu "nööbivestlusi" pidada. See on väga suur eelis paljude ees ning kindel tagatis, et Eesti huvide kaitsmine on võimalikest efektiivseim. 21. sajandi kontekstis pole midagi vaielda. Globaalses maailmas on edukad need, kes suudavad kommunikeeruda ning olla kiired oma sõnumite edastamisel. See kehtib ka keele- ning kultuurikonteksti hea tunnetamise kohta. Erinevalt suurriikidest ...

Kui ühel riigil saab olla kollektiivset südametunnistust, siis Venemaal on selleks Sergei Kovaljov . Eeloleval pühapäeval, mil Venemaal valitakse presidenti, saab ta 78. aastaseks. Kuid mitte see pole oluline. Kovaljov on üks väheseid Venemaal, kes on suutnud läbi keerukate aastate säilitada oma põhimõtted ning usu inimese vabadusse ka Venemaal. Andrei Sahharovi lähedase kaasvõitlejana langes ta juba 1974. aastal võimude tule alla ning viibis "keelatud kirjanduse" levitamise eest 10 aastat Mordva vangilaagris ja asumisel. Sisuliselt kõik need aastad kuni eilse Putinit hoiatava avaliku kirjani , kus ta nimetab 2. detsembri parlamendivalimisi hullemaks valeks kui Stalini ajal, viitab kontrollimatu võimu taastootmise ohule ning kutsub üles eelolevatel presidendivalimistel protestiks bülletääni rikkuma, on Kovaljov seisnud põhimõttekidnlalt kodanikuvabaduste ning demokraatlike põhiväärtuste eest Venemaal. Teda on üleolevalt peetud ullikeseks ja elukaugeks, kes ei mõistvat Venemaa...

Head siinse blogi lugejad! Soovin Teile kõigile head Vabariigi aastapäeva! Täna on meie riigi suur püha. Väikeriik, kes on suurte tapatalgute kiuste suutnud püsida 90 aastat on tegelikult suur riik. Rahvas, kes on suutnud vintsutustest võitjana välja tulla, on aga väärt püsimist. Elagu Eesti!

Äsja ilmunud Europe's World 'i kevadnumbris on avaldatud ka siinkirjutaja arvamuslugu , kus polemiseerin Bela Kadari varasema artikliga seoses Euroopa võimaliku "muuseumistumisega" Aasia tõusu taustal. Kuna lugu pole pikk, siis toon selle siin ära eesti keeles. Loomulikult oleks ülemisest viitest hea ette läbi lugeda ka Kadari artikkel. "Bela Kadari artikkel on heas mõttes provokatiivne. Raske on mitte nõustuda tema arvamusega, et globaalses konkurentsis püsimiseks vajab Euroopa Liit tõsist noorenduskuuri. Samas ei ole minu arvates siiski põhjust liigseks pessimismiks. Vaevalt, et keegi Euroopa tänastest liidritest sooviks suunata meid vaid tolmuse ja igava muuseumieksponaadi rolli. Aasia ja eeskätt Hiina jõuline esiletõus pole siiski ainus, mis peaks Euroopat sügavamatele reformidele sundima. Tegelikult on Berliini müüri langemisest 1989. aastal maailmakord oluliselt teisenenud. Murrangulised muudatused on sealhulgas toimunud Euroopas endas. Tänane Euroopa Lii...

Ma pole juba tükil ajal nii toredat kontserti kogenud, kui täna Lasnamäel Läänemere Gümnaasiumis. Pärastlõunal pidas koolirahvas vabariigi aastapäeva aktuse, kus lapsed esinesid nii laulude kui luuletustega. Esitati ka väljavõtteid Eesti teemalistest kirjanditest. Kõik kenas eesti keeles. Ei midagi üleliigset ega kunstlikku. Laulukoor oli aga eriti hea. Väikeseks mälestuseks saadud koolilehest leidsin paar väga huvitavat mõtet laste kirjanditest. Nendest samadest, millest ka täna kontserdil lõike ette kanti. 11. klassis õppiv Anna Babkova kirjutab näiteks nii: "Kahjuks, meil suures kodus, Eestimaal; ei ole kõik nii ideaalne nagu tahaks. Mõnikord juhtub arusaamatusi, rahutusi, mässe. Minu arvates juhtub see sellepärast, et eestimaalaste seas on erinevast rahvusest inimesi, kellel tekivad suhtlemisel nii keelelisi kui ka psühholoogilisi barjääre. Peamine probleem on aga selles, et põliseestlased ja muulased elavad erinevates inforuumides." Valeria Kuznetsova 11. klassist aga ar...

Tänane välispoliitika arutelu Riigikogus oli paljuski tavapärane, kuid paar mõtet siiski. Valitsuse ettekanne näitab, kui lai on meie tänane välispoliitiline päevakord. Tõepoolest, ka sõpru on meil täna maailmas rohkem kui kunagi varem. Seega tööpõld väga lai. Eriti hea meel oli kuulda valitsuse keskendumisest energiajulgeolekut ja Läänemere strateegiat puudutavatele küsimustele. Need teemad on ühtaegu väga olulised nii meie kui meie lähemate partnerite tulevikule. Meie välispoliitilisele kuvandile tuleks kasuks innukam ja pidevaid sisendeid pakkuv tegevus nendes prioriteetsetes eesmärkides. Kui midagi kriitilisemat arvata, siis ehk napib meil veel arukat enesekriitikat. Puudutagu see siis aprillisündmusi või ka laiemalt meie suutlikkust välispoliitiliste eesmärkide sõnastamisel ja saavutamisel. Samuti oleks viimane aeg tõsiselt investeerida haridusse, uute uurimiskeskuste ja ekspertide toetamisse, sest see tagab tulevikus meie parema võimekuse ja ideederohkuse Hiinast Indiani ja Lähis...

Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks Eesti valitsus Kosovo iseseisvuse tunnustamisega veel terve nädala viivitama. Aeg selleks on tõesti igati küps ning Riigikogu homsel välispoliitika arutelul oleks välisministril väga kohane ka sellest otsusest teatada. Eesti välispoliitika vajab päris kindlalt selgemat hoiakut ning ka kindlamas vormis tegutsemist. Meie valitsus on oma eelarutelu pidanud ning Riigikogu väliskomisjon ja Euroopa Liidu asjade komisjon on Kosovo teemal viimastel kuudel korduvalt koos istunud. Seejuures on komisjoni liikmete hoiak olnud Kosovo võimalikku iseseisvuse tunnustamist pooldav. Seega formaalne lõppsõna on nüüd vaid valitsusel. Ja Eestile kaasaelajaid on Kosovos päris palju. Tänagi leidsin sellise huvitava viite blogimaailmast. Juba mitmeid aastaid oma blogi pidav Kushtrim Xhakli kirjutas eile Pristinas sõna-sõnalt järgmist: "I’m confident about the future because we have many young people; more than 50% of the country is under 35. They generally speak Engl...

Huvitav, miks pole siiani meediasse jõudnud uudist selle kohta, et eile hommikul oli järjekordselt rüvetatud Hirvepargi mälestustahvel. Pealtnägijate sõnul oli tahvlit soditud musta aerosooliga ning selle juurde kirillitsas kirjutatud Eesti peaministri nimi. Teatavasti langes sama mälestustahvel vandaalide rünnaku ohvriks selle aasta 3. jaanuaril (pildil). Siis tahvel lõhuti. Uus mälestustahvel sai seal puutumatult üleval olla vaevalt paar nädalat. Hirvepargi meeleavaldus 1987. aasta augustis oli kahtlemata üks olulisi tähiseid Eesti taasiseseisvumisel. Seepärast on eriti oluline, et sarnased vandaalitsemised, mis on kaudselt tõlgendatavad ka rünnetena meie omariikluse vastu, ei tohiks jääda tähelepanuta ega karistuseta. Eriti veel praegu, meie riigi suure juubeli eel. Kuna tegemist on juba korduva aktsiooniga, siis peaksid meie vastavad ametiasutused (näiteks Tallinna linnavalitsus koostöös siseministeeriumiga) tegena kõik selleks, et kurikaelte laamendamisele piiri panna. Politseika...

Kuigi seda oli juba ammu oodata, kõlab Fidel Castro tänane kiri enesetaandamisest Kuuba presidendi kohalt ikkagi pommina. Ükskõik kuidas tema tegusid ka hinnata, vaieldamatult on tegemist kaasaja ühe legendaarsema poliitikuga. Haigusest kurnatud Castro eraldumisest saadik (2006 andis ta võimu ajutiselt üle vennale Raulile) on vaieldud selle üle, kas tema järglased suudaksid riiki endistviisi "sotsialistlikul kursil" hoida või kukub poolsada aastat kestnud režiim kokku. Näiteid varasemast on erinevaid, kuid ilmselt oleks enneaegne kuulutada Kuubas suurte muutuste algust. Ladina-Ameerikas, eeskätt Venetsueelas, on viimastel aastatel pigem kasvanud Castro-meelsete toetus ning seepärast ei saa Kuubat ka kuidagi pidada väga "üksikuks saareks" Ühendriikide kõhu all. Kuid ikkagi, suure liidri vaikne taandumine avab nii või teisiti uue lehekülje Kuuba ajaloos. Kuidas seda kirjutatakse, näeme varsti.

Euroopa Liidu liikmesriikide rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeeste kohtumisi peetakse traditsiooniliselt kaks korda aastas. Et sellel kevadel on Sloveenia eesistumine, siis kohtusime täna siin Ljubljanas. Üldjuhul on sarnased kohtumised pisut enam kui poolepäevased, millel sisuks on informatsiooni vahetamine seoses Euroopa Liidu küsimuste menetlemisega rahvusvparlamentides. Midagi üllatavat polnud ka seekord. Murelikumad olid need, kelle parlamentidel on vähem sõnaõigust valitsuste Euroopa alase tegevuse järelvalves. Eesti kuulub kindlalt nende hulka (peamiselt siis Balti-Põhjala nurk), kus parlamendi teadlikkus ning osavõtlikkus Euroopa küsimuste rahvuslikul menetlemisel on võrreldes enamike teistega väga heal tasemel. Sarnastelt aruteludelt jääb sageli mulje, et paljud Euroopa niiöelda parlamentaarsed probleemid pole seotud mitte niivõrd Euroopa Komisjoni "ükskõiksusega", kuivõrd ikka liikmesriikide endi väga erineva menetlusprotseduuriga. Seepärast po...

Ma ei tea, kuidas on ilm praegu Kosovos, kuid siin Sloveenias on imeilus päikesepaiste. Loodetavasti on päikest ja kargust ka siit pisut lõuna pool ning Kosovo iseseisvuse väljakuulutamine saab vähemalt selleski mõttes väliselt positiivse märgi. Kosovo iseseisvumine on kahtlemata üks viimase aja olulisemaid rahvusvahelisi sündmusi, mille vahetuid ja kaugemaid järelmõjusid on praegugi veel raske lõpuni hinnata. Korraga on küsimuse all julgeolekuolukord Balkanil, ÜRO suutlikkus Kosovot tunnustada, Euroopa Liidu ühtsus ning võimekus, Serbia valitsuse Kosovo iseseisvusele vastutöötamise salaplaani sisu, Venemaa tegelikud sammud ähvardava retoorika kõrval ning muidugi Kosovo poliitikute enda valmisolek selles olukorras toimivat riiki rajada. Kosovo liidrid eesotsas peaminister Hashim Thaciga on vähemalt siiani käitunud väga vastutustundlikult, hoidudes kiiretest sammudest iseseisvuse väljakuulutamisel. Teatavasti lõppes juba läinud aasta 10. detsembril ÜRO seatud tähtaeg kokkuleppe saavutam...

Viimasel paaril nädalal on Venemaal suure meediatormi põhjustanud president Putini ihuvaimuliku, Moskvas Lubjankal asuva Sretenski kloostri juhi isa Tihhoni (pildil) vändatud film "Impeeriumi surm. Bütsantsi kogemus". See 70minutiline dokumentaalfilm (vaadake filmi siit ) on väga mõjuv, kui mitte tunda ajalugu. Sisuliselt annab film põneva võtme mõistmaks tänase Venemaa eliidi tegutsemise motiive ning põhjendatust. Esiteks tuleb silmas pidada, et 49aastane isa Tihhon (kodanikunimega Georgi Ševkunov) on juba 1990. aastast tuntud kui üks Vene õigeusu "ortodoksemaid" vaimulikke, kelle mõjuvõim on kasvanud seoses tema lähedusega KGB kindralkonnale. Tema kirjutised ning eriti ilmekalt ka siin osutatud film viitavad sellele, kust võrsub patoloogiline läänevihkamine. Film on sedavõrd märgiline, et nõuab põhjalikku sisuanalüüsi. Kuna mul hetkel on kiire lennuki peale, siis võtan teema uuesti kirjutada juba pisut hiljem. Aga seniks vaadake seda filmi!

Tegelikult pärineb see kuueminitiline videoklipp juba 2006. aastast. Ühe valvuri poolt ülesvõetud lõik näitab niiöelda preventatiivaktsiooni Jekaterinburgi vangilaagris. Mõistmaks paremini Venemaa vanglasüsteemis valitsevat olukorda ning poliitiliste vangide olemasolu, soovitan lugeda kaht viimasel ajal ilmunud analüüsartiklit. Üks nendest ilmus üleeilses The Wall Street Journalis , teine aga Jamestown Foundationi kodulehel. Mõlemal juhul on üheks allikaks Venemaa tuntud inimõiguslanbe Lev Ponomarjov, kes praegu on vangide kaitse fondi juht Moskvas. Ponomarjov toob välja neli kategooriat poliitvange Venemaal: niinimetatud spiooniprotsesside ohvrid (näiteks Igor Sutjagin), ärimehed (Mihhail Hodorkovski), inimõiguslased (Mihhail Trepaškin) ja moslemid (eriti Põhja-Kaukaasias). Vene meedia vahendusel on viimasel ajal sagenenud ka opositsioonilise meelsusega kodanike paigutamine psühhoneuroloogia haiglatesse, mis teadupärast oli Nõukogude režiimi ajal üks meetmetest teisitimõtlejate vast...

Üldiselt ma ei jälgi pingsalt valitsuse pressikonverentse. Kuid BNSi uudisnupp tänaselt Stenbocki briifingult jättis küll ikka väga kummalise mulje ning sundis stenogrammi täpselt järgi vaatama. Jutt on peaminister Andrus Ansipi vastusest seoses Hiina võimaliku investeeringuga konteinerterminali rajamiseks Eestisse. Sisuliselt tegi Ansip selle oma kohmakate argumentidega sõelapõhjaks. Pole vähimatki kahtlust, et tema vastus on Hiina saatkonnas tähele pandud ning tõlgituna juba edastatud võimalikele investoritele. Võib vaid oletada, kuidas valitsusjuhi negatiivne hoiak suurinvesteeringu tegelikule toimumisele kaasa aitab. Märtsi keskpaigas peaksid need kõnelused Hiinas jätkuma. Kuid võtame järjekorras. Teeme väljavõtte stenogrammist. Äripäeva ajakirjanik Lemmi Kann küsis viimase küsimusena peaministrilt: "Ja minu teine küsimus puudutaks konteinersadamat, mida planeeritakse rajada Muugale. Mida sellest plaanist arvate?". Ja Andrus Ansip vastas: "Mis meil praegu olemas on? ...

Venemaa presidendi Vladimir Putini tänane pressikonverents Kremlis ei möödunud Eestit mainimata. Jutt käis ikka langenud punasõdurite väärilisest mälestamisest. Seega ajaloost. Hoolimata tuttavlikule näpuviibutusele andis Putin siiski oma vastuses mõista, et Venemaa on võimeline keerama suhetes Eestiga ka uue lehekülje. Ehk siis teisisõnu - pronksiöö kummitustest vabanemine on võimalik. Loodetavasti on "uue lehekülje keeramine" võimalik Venemaa tulevase presidendi ametisseasumisel. Samas ma siiski hoiduksin liigsetest optimistlikest toonidest, sest üldine foon Venemaa suhtumises lääneriikidesse (eriti NATO kontekstis) on pidevalt halvenenud. Seda ei varjanud ka Putin oma maratonvastamisel. Kuid ajaloo juurde tagasi tulles tahaksin tunnustada üliõpilast Jevgeni Ossinovskit, kes tänases Eesti Päevalehes on avaldanud intrigeeriva arvamusloo . Ma olen Jevgeniga nõus, kui ta räägib sellest, et meil on poliitikas traagilist ajalugu ehk kohati liiga palju. Loomulikult oleks rahulik...

Viimastel aegadel on kuidagi liiga palju hakatud meil rääkima vaikiva ajastu ohust. Põhjused, kes ja miks seda räägivad on erinevad. Ühed keerutavad lihtsalt niisama populistlikult tolmu, teised püüavad aga oma sammudega luua ohtlikke pretsedente. Minu hinnangul kuulub ühe taolise juhtumi sekka ka tänane uudis Merko Ehituse juhtkonna solvumisest Riigikogu liikme Urmas Reinsalu mõtteavalduse peale kaks nädalat tagasi eetris olnud poliitilises arutlussaates Foorum. Kuidagi kentsakalt kõlab õiguskantsleriks tõusnud Indrek Tederi ühe partneri hoiak, kus poliitiku vabandusele kutsumise alus kipub jääma ikka väga õõnsaks. Ma pole jurist, mistõttu ei sega minu mõtlemist (õnneks või kahjuks, ei tea:)) ka juriidilised terminid. Normaalse õiglustunde ja vaba sõna kui Eesti kodaniku põhiõiguse järgi ei öelnud Reinsalu midagi enamat sellest, mida on juba nimetatud tehingu kohta varem viidatud. Sealhulgas ka tänases Eesti Päevalehes. See, aga ka mõned teised varasemad juhtumid nii avalikust kui er...

Barack Obama on nüüdseks võitnud seitse eelvalimist järjest. Kõik päris suure protsendieduga ning viimases otsas ka Beltway enda sees - pealinnas. Ka Hillary Clintoni senine trumpkaart - toetus naiste seas lipsab Obama poole. Kuid vaatamata sellele pole Obama ja Clintoni vahe võidetud delegaatide osas veel märkimisväärne. Obamal on koos 1215 ja Clintonil 1190 delegaati, kusjuures nende hulgas olevatest superdelegaatidest on jätkuvalt edu Clintonil. Seega rääkida pöördumatust murrangust ja Obama-maaniast oleks veel ilmselgelt ennatlik. Ees on veel terve rida väga olulisi valimisi, sealhulgas 4. märtsil näiteks häälterikkas Texases. Ja kui arvestada, et demokraatidel on ikkagi 800 superdelegaati, siis pole jätkuvalt välistatud kogu loo venimine kuni parteikongressini augustis. Seevastu vabariiklaste liider John McCain vaid kindlustas oma edu eilsetel valimistel. Võidud kõigis kolmes osariigis vaid lähendasid tema häältesaaki vajamineva 1191 delegaadini. McCainil on nüüd koos 812 ja Mike...

Kas te olete kunagi näinud tõupulli spermapanka täiendamas või paitanud miljonikroonise pulli koonu? Õigupoolest, miks peaksitegi. Aga tegemist on omamoodi unikaalse kogemusega. Vähemalt Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Kehtnas on välja arendanud rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise keskuse, kus aastas toodetakse kaugelt üle 400 tuhande "spermakõrre". Lisaks kodumaistele piima- ja lihakarja kasvatajatele on huvi tuntud ka piiri tagant. Kui nüüd selle jutu peale te ehk äkki küsite - ega siinkirjutaja pole pehmelt öeldes sattunud kergesse segadusse, siis te eksite. Tegelikult oli tunniajaline kohtumine pullide aretuskeskuses vaid üheks peatuseks minu tänasel ringkäigul oma valimisringkonnas Raplamaal. Seda koos põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga. Lisaks oma poliitilistele peateemadele hoian ennast arusaadavalt pidevalt kursis Harju- ja Raplamaa probleemidega, et siinse rahva ühe esindajana Riigikogu töös nende huve kaitsta. Sellepärast oli tänane kohtumine Rapla maav...

Venemaa suursaadiku Nikolai Uspenski tähelepanu tekitanud intervjuu tänases Eesti Päevalehele paraku ei paota ust kahe riigi vaheliste suhete normaliseerimisele. Sisuliselt kordas Uspenski ammutuntud tõdesid ning lasi veelkord kuuldavale Venemaa uue "jaluletõusmise retoorika". Intervjuus pole midagi üllatavat. Uspenski räägib etteantud jutupunkte ega laienda ühtegi teemat kindlatest piiridest kaugemale. Olgu see siis jutt kehtetust Tartu rahuleppest, piirilepingute kitsaskohtadest, Voronežis asuvate Tartu ülikooli varade saatusest, pronksiöö sündmuste süüdlastest või hoopiski Venemaa kuraasikusest Lääne demokraatia suhtes. Ja muidugi see sissetallatud rada: suhete kliima Eestiga ei võimaldavat Venemaal midagi enamat. Sisuliselt rääkis Uspenski Eesti Päevalehele sama juttu kui 2006. aasta septembris Postimehele . Siis kõlas Uspenski vastus Eesti-Vene suhetest näiteks sellisena: "Mida uut ma saan öelda? Suhted riikide vahel ei ole küsimus mõne inimese soovidest või kelle...

USA presidendivalimised on oma põnevuse ja vaieldamatu tähtsusega haaranud mitte üksnes ameeriklaste enda tähelepanu, vaid pannud kaasa elama sisuliselt kogu maailma. Eks otsati see näita veelkord, kui palju sõltub tänases maailmas Valge Maja peremehest. Ka meil siin Eestis on korduvalt küsitud, kes oleks meie künka otsast vaadatuna tänase seisuga parimaks valikuks. Kui võtta kolm sõelale jäänud kandidaati, siis minu isiklik reastus oleks selline - John McCain, Hillary Clinton ja Barack Obama. Vabariiklast McCaini ei soosi ma siiski mitte üksnes sellepärast, et ta kuulub IRLiga samasse poliitilisse perekonda. Ja mitte ka sellepärast, et olen temaga mõned aastad tagasi kohtunud. Pigem olen hoidnud tema poole, kuna just McCain on järjekindlalt rõhutanud demokraatlike riikide koostöövajadust, kritiseerinud Venemaa autoritaarseid ilminguid ning olnud tervikuna väga tundliku närviga just Ida- ja Kesk-Euroopas toimuva suhtes. Ka tema tänane pöördumine Müncheni julgeolekukonverentsi poole, k...

Mida aeg edasi, seda kindlamaks muutub arusaamine, et Venemaa tänase eliidi prioriteedid süvendavad riigi poliitilist isoleerumist. Eeskätt muidugi lääneriikide suunal. Nii tänane Putini kõne Kremlis, valimiste vaatlusmissiooni takistamine, Briti Nõukogu piiramine, Lavrovi hüüatus riiki ümbritsevatest vaenlastest on kõik osad ühest ahelast - Venemaa iseisoleerumisest. Pimestatuna toormehindade kõrgest tasemest (prognoositavalt ka pikemaks tulevikuks) ning teades läänemaailma ratsionalismist tulenevaid nõrkusi (heaolu eeskätt, põhimõtted kaubeldavad) usub Kreml, et suudab kehtestada Läänele omad mängureeglid. Kohati on see neil ka päris hästi õnnestunud, eriti kui silmas pidada Gazpromi viimaseid tehinguid Euroopas. Venemaa liidrite arrogantsus ja ülbus ei tohiks siiski jääda lääneriikidel tähelepanuta. See ei ole lihtsalt kergekäeline žest sisemisele kuulajaskonnale, vaid pigem loomulik osa sellest vene ja nõukogude segaidentiteedil põhinevast našismi ideoloogiast. Pole välistatud, e...

Viimased neli üliintensiivset päeva Jordaanias, Iisraelis, Palestiinas ja Egiptuses on andnud parima võimaliku sissevaate nende maade tipp-poliitikute hoiakutest Lähis-Ida rahuprotsessi kohta. Peamine, mis nendelt kohtumistelt ilmnes - edu saavutamine on ülimalt keeruline kui üldse kunagi võimalik. Samas on selge, et alternatiivid puuduvad. Täpsemini, alternatiiviks oleks vaid suur kaos ning verevalamine. Praegu siin Viinis korraks tagasi mõeldes püüan kiiresti välja tuua mõned olulisemad tõdemused sellelt ringsõidult. Et pilt oleks täielik, siis ka info sellest, kellega eile ja täna kohtusime. Eile hommikul Jeruusalemmas oli meie külaliseks Iisraeli ekspeaminister Benjamin Netanyahu. Seejärel ootas meid uuesti sõit Ramallahsse, et kohtuda Palestiina presidendi Mahmoud Abbasiga. Vastu õhtut jõudsime juba Kairosse, et seal siis täna kohtuda Egiptuse välisministri Ahmed Ali Aboul Gheiti, rahvaassamblee presidendi Ahmed Fathi Sorouri ja kultuuriministri Farouk Abdel Aziz Hosnyga. Vaatamat...

Midagi pole öelda, ka pärast superteisipäeva on USA presidendirallis veel väga palju otsustamata. Vabariiklaste ridadades võttis John McCain sisse turvalise edumaa ning tõenäoliselt ei suuda ei tänane superüllataja Mike Huckabee ega kaotaja Mitt Romney teda enam püüda. Demokraatide heitlus on aga endiselt lahtine Hillary Clintoni ja Barack Obama vahel. Kuigi Clinton võitis nii häälterikastes New Yorgis kui Californias, hoiab Obama oma 14 osariigi võiduga ralli ülipõneva ka veel järgmistel eelvalimiste päevadel. Viimaste prognoosarvutuste kohaselt on McCainil koos 740 delegaati 1191st võiduks vajaminevast. Superteisipäeva liidrina alustanud Romneyl on koos 320 ja üllatuslikult viies osariigis võitnud Huckabeel 225 delegaati. Demokraatide poolel on aga seis palju segasem . Enne California tulemuste sissearvestamist on Clintonil koos 371 ja Obamal 306 delegaati. Võiduks oleks vaja 2025 delegaati. Seega on demokraatide ralli lõppjoonest palju kaugemal kui vabariiklastel. Pole välistatud, e...

Praegu võin küll päris julgelt arvata, et nii tihedat ja samas ka kõrgetasemelist tööreisi pole vähemalt minul veel olnud, kui praegu käimasolev Lähis-Ida ringsõit. Kui eile saime aimu Jordaania kuninga ja Iisraeli presidendi seisukohtadest, siis tänane päev on möödunud Ramallahs Palestiina peaministri Salam Fayyadiga kohtudes ning seejärel tagasi Jeruusalemmas Iisraeli peaministri Ehud Olmerti, välisministri Tzipi Livni ja Knesseti esinaise Dalia Itzikiga. Ja see pole veel kõik, sest tänase õhtusöögi annab Iisraeli siseminister Avi Dichter. Kui siia lisada veel homme hommikune kohtumine Iisraeli ekspeaministri Benjamin Netanyahuga ja Palestiina presidendi Mahmoud Abbasiga ning õhtused kohtumised juba Egiptuse pealinnas Kairos, siis sellest peaks küll jaguma informatsiooni olukorra kasvõi hetkeliseks hindamiseks. Võtan kogu teemast pikemalt kirjutada sõidu lõpul, kuid mõne sõnaga tänastest kohtumistest. Vaieldamatult kõige värvikam kohtumine lõppes alles tunnikese ees, kui saime kokku ...

Tänane lõunane kohtumine Ammanis Jordaania kuninga Abdallah II ga oli igas mõttes muljetavaldav. Esiteks oli see vähemalt minule esimene kord kätelda kuningaga. Teiseks oli tunniajaline kohtumine väga heaks sisendiks, mõistmaks Jordaania liidri nägemust Lähis-Idas toimuvast ning kolmandaks polnud sugugi vähem värvikas kuninga tšetšeenidest auvahtkond, kellest ka selle loo pilt. Erakordse esinemisoskuse ning väga laduse inglise keelega Abdallah II rõhutas korduvalt oma kõnes, et kui sellel aastal ei suudeta saavutada põhimõttelist kokkulepet Lähis-Ida rahuprotsessis, siis võib see USA presidendivalimiste tõttu jälle aastateks edasi lükkuda. Kuningas pidas kriitiliseks islamiriikide tippkohtumist Senegalis tuleval kuul ning Araabia riikide summitit Süürias aprillis. Kui seal jääb kõlama Iraani ja Süüria hoiak, siis pole loota ka 57 Araabia riigi rahulepet Iisraeliga, mille nimel Jordaania siiski täna töötab. Kuningas kinnitas, et Jordaania töötab aktiivselt nii Iisraeli kui Palestiina l...

Siit, lumisest Ammanist, tundub Serbia kuidagi kauge ja pisikese probleemina. Täna õhtul Jordaania asevälisministrit kuulates jäi küll mulje, et kuhu siit ka ei vaata, igas ilmakaares on Ammanil rahvusvahelise elu kuumad teemad - Iisraeli-Palestiina konflikt, Liibanoni sisekriis, Iraak ja Iraan oma täies keerukuses. Seepärast näivad Serbia presidendivalimised tõepoolest justkui vähetähtsana. Ammanist vaadatuna. Kuid need pole vähetähtsad Euroopale. Boris Tadici teistkordne võit on paljudele kergendusohkeks. Serbia ei isoleeru ning vaatamata kõigile võimalikele arengutele seoses Kosovoga, jätkab Belgrad ilmselt siiski Euroopa Liidu poole hoidmist. Samas ei saa päris nõustuda nende arvamustega, kes peavad Tadicit jäägitult läänemeelseks ning tema nüüdseks lüüasaanud vastaskandidaati Tomislav Nikolici Moskva-meelseks. Ei maksa unustada, et just Moskva tegi panuse eeskätt Tadicile, kui läinud nädalal sõlmiti suured energiatehingud. Nikolici kaotus rahustab kindlasti Kosovo poliitikuid, ku...

Eelolev nädal pakub loodetavasti siinkirjutajale uusi ja huvitavaid kogemusi regioonist, kuhu olen varem vaid üksikutel kordadel sattunud. Tegelikult ei ole minu sõidud siiani andnud võimalust käia Jordaanias, Iisraelis ega Palestiinas. Lisaks veel Egiptus ning saabki kokku kuni tulevase neljapäevani kestev kiirkäik sellesse rahvusvahelise elu väga olulisse piirkonda. Jordaania kuningas ja välisminister, Iisraeli president, pea- ja välisminister, Palestiina president ja peaminister, Egiptuse president ja välisminister – nemad on Euroopa Liidu liikmesmaade parlamentide ühisdelegatsiooni võõrustajad. Eestist on minemas veel kolleegid Evelyn Sepp, Sven Mikser, Mart Nutt ja Igor Gräzin. Kuigi päevakava on väga tihe, annab see sõit usutavasti siiski hea võimaluse kasvõi veidigi tunnetada neid protsesse, mis seal hetkel käimas. Peaküsimus on mõistagi Lähis-Ida rahuprotsess ning selle võimalik edenemine Annapolise konverentsi valguses. Samale ajale satub ka mitu muud olulist sündmust, eeskätt...