Trükiajakirjanduse tõehetked
Postimehe ja Eesti Päevalehe otsus piirata oma veebikanalite sisu on küll mõistetav, kuid näib võitlusena tuuleveskitega. Majandusraskused sunnivad kõiki rahateenimise võimalusi proovima, kuid see ei ole minu arvates väljapääs. Liiati on seda varemgi proovitud, kuid ilma eduta.
Maailma meediatrendid näitavad, et juba eeloleva kümnendi keskel ületab online-meedias ringlev reklaamiraha trükiajakirjanduse oma. Kui siia lisada uue põlvkonna harjumused, interneti kättesaadavuse paranemine, tehnoloogia pidev täiustumine, suhtlusvõrgustike ja ajaveebide mõju, siis pole kahtlust, et tulevik on just netimeedia päralt.
See kindlasti ei tähenda trükimeedia täielikku kadu. Kindlasti on õigus nendel, kes räägivad kvaliteedi või nišitoote (nädalavahetuse eirpaketi) võimalikkusest trükivariandis. Kuid sellekski on vaja päris palju raha ning häid ajakirjanikke.
Ehk peaks ajalehed siiski targalt panustama uute tehnoloogiliste võimaluste rakendamisse veebiruumis. Tellimisraha sealt küll ei saa, kuid reklaamiargumente võib ju küll pidevalt juurde saada. Ega siis majanduslangus ei kesta igavesti.
Maailma meediatrendid näitavad, et juba eeloleva kümnendi keskel ületab online-meedias ringlev reklaamiraha trükiajakirjanduse oma. Kui siia lisada uue põlvkonna harjumused, interneti kättesaadavuse paranemine, tehnoloogia pidev täiustumine, suhtlusvõrgustike ja ajaveebide mõju, siis pole kahtlust, et tulevik on just netimeedia päralt.
See kindlasti ei tähenda trükimeedia täielikku kadu. Kindlasti on õigus nendel, kes räägivad kvaliteedi või nišitoote (nädalavahetuse eirpaketi) võimalikkusest trükivariandis. Kuid sellekski on vaja päris palju raha ning häid ajakirjanikke.
Ehk peaks ajalehed siiski targalt panustama uute tehnoloogiliste võimaluste rakendamisse veebiruumis. Tellimisraha sealt küll ei saa, kuid reklaamiargumente võib ju küll pidevalt juurde saada. Ega siis majanduslangus ei kesta igavesti.
Kommentaarid