Postitused

Kuvatud on kuupäeva jaanuar, 2010 postitused

IRLi Suurkogu eelõhtul

Kujutis
Homme Tallinnas Nokia kontserdimajas kogunev Isamaa ja Res Publica Liidu Suurkogu võib kujuneda viimaste aastate üheks elavaimaks poliitiliseks ürituseks Eestis. Ja seda kõige paremas mõttes.

Enne eelmisi parlamendivalimis toimunud kahe paremtsentristliku erakonna ühinemine on tänaseks andnud tugeva ja tulevikku suunatud poliitilise jõu, kelle toetus on viimase kolme aasta jooksul peaaegu kahekordistunud (13 protsendilt 20ni). Vaatamata valitsusvastutusele keerukal ajal on IRLi toetus ka täna jätkuvas kasvutrendis.

Üheks põhjuseks on siin kahtlemata asjaolu, et enam kui 9000 liikmega on IRL selgelt kujunenud laiapõhjaliseks rahvaerakonnaks, kes pakub lahendusi ja ideid Eesti elu kõige erinevamates valdkondades.

Täna on meie vaieldamatuks prioriteediks number üks tööpuudusega seotud probleemid ning Eesti uuele kasvukursile vajalikud struktuursed muudatused. Puudutagu see siis haldusküsimusi, haridusreformi või majanduse elvadamiseks vajalikke meetmeid, mis on oluliseks eelduseks uute …

"Vabariigi kodanike" eilse arutelu jätkuks

Kujutis
"Vabariigi kodanike" eilses saates arutleti meie ajakirjanduse hetkeseisu üle. Ajendiks oli president Ilvese kriitiline esinemine läinud nädala meediafoorumil, kus ta muuhulgas viitas ka ajakirjanduse kvaliteedi langusele.
Kui lubate, siis mina pole siin presidendiga nõus. Või kui täpsemini öelda, siis pole meie tänane ajakirjanduse üldine tase tervikuna ei oluliselt parem ega ka hullem, kui näiteks siis, kui mina Postimehe peatoimetajana (1997-2000) ametis olin.
Ka president Lennart Meri kurtis omal ajal, et meie meediaväljaannetes on tegevad lapsajakirjanikud, kes ei mõista ühiskonnas toimuvat. Ka kümme aastat tagasi kurdeti, et meie meedia kolletub ning kvaliteet kannatab.
Tegelikult ei ole see kaugeltki ju Eesti erisus. Mäletan väga hästi 1998. aastat, kui Postimees otsustas vahetada ajaloolise must-valge päise täna hästi tuntud sinise vastu. Ka siis oli neid, kes arvasid, et kas sellega me ei tee liiga suurt hüpet tundmatusse, eemale konservatiivsusest ja "kvaliteed…

Põnev küsitlus demokraatiast Venemaal

Kujutis
Mõni päev tagasi avaldas Venemaa üks tuntumaid avaliku arvamuse uurimise asutusi - Levada-keskus oma järjekordse küsitluse tulemused. Keskus on alates 2005. aastast uurinud venemaalaste suhtumist demokraatiasse, selle tähendusse ning võimalikkusse Venemaal.
Detsembri lõpul läbiviidud küsitlus andis eeldatavalt küllaltki kirju ja vastuolulise pildi. Küsimusele, mis praegu toimub Venemaal, vastas 42 protsenti, et riigis lüüakse korda majja. Vaid 9 protsenti nägi demokraatia ehitamist ning 11 protsenti autoritaarse režiimi teket.
57 protsenti venemaalastest peab demokraatlikku süsteemi Venemaale vajalikuks, samas kui vaid 23 protsenti ei näe demokraatiat Venemaal võimalikuna.
Hoopis põnevaks läheb aga siis, kui küsida, millist demokraatiat Venemaal vaja on. 43 protsenti peab tähtsaks Venemaale erisugust demokraatiat, kus arvestataks riigile ainuomaseid traditsioone ning eripärasid. 23 protsenti peavad vajalikuks kohalduda lääne demokraatliku traditsiooniga. Kuid veelgi üllatavam - 14 protse…

Üks mõte seoses näitusega Tartu rahust

Kujutis
Täna avati Riigikogus Riigiarhiivi teadurite Eeri Kesseli ja Tiit Noormetsa koostatud ning Tiiu Lauri kujundatud stendnäitus Tartu rahu läheneva 90. aastapäeva meenutuseks.
Tegemist on igati põneva ning hästi komponeeritud kiirülevaatega meie riigile nii olulise dokumendi sünniloost ja sisust. Kellel vähegi mahti tulla Riigikokku, siis istungitesaali kõrval on see näitus vaadatav.
Riigikogus on sarnaseid näitusi ka varem korraldatud, kuid miskipärast just nüüd turgatas mul küsimus: kas sellised väljapanekud oleksid järelvaadatavad ehk tegelikult kogu aeg nähtavad näiteks veebikeskkonnas.
Riigiarhiiv on oma varasemad näitused küll laadinud ka oma koduleheküljele, kuid need on esiteks loetavad vaid eesti keeles ning presentatsioongi võiks olla ehk veidi interaktiivsem.
Ma usun, et selliste meile oluliste ajalooliste tähtpäevade või teemade esitlus veebis võiks olla atraktiivne nii meie endi inimestele (eriti noortele) kui ka rahvusvahelisele või teiskeelsele publikule. Lihtsalt üks mõte…

Mustad ennustused Eestis ei täitu

Kujutis
Mõni aeg tagasi ennustati, et majanduskriis võib Ida- ja Kesk-Euroopas sillutada uuesti teed autoritaarsematele poliitikutele ning viia mõne üleminekuraskustes riigi koguni taandumiseni demokraatlikest põhiväärtustest. Must ennustus, mis pole tänaseks leidnud ega loodetavasti leiagi tõestust tegelikkusest. 1930ndate algus ei kordu.
See siiski ei tähenda, et demokraatlikes institutsioonides pettunute hulk ei pruugi kasvada. Raskel ajal ootavad inimesed ikka lihtsamaid ja üheselt mõistetavamaid lahendusi, kui tahate, siis ka karmi kätt poliitilise debati (ehk "lehmakauplemise") asemel. Või loodetakse lühinägelikult kellegile kolmandale, kes pole ennast "poliitiliselt määrinud".
Kõrvuti teiste riikidega on Eesti viimasel aastal kogenud keerulist majandusseisu, tööpuuduse kasvu ning teravat kriitikat meie põhiseaduslike institutsioonide suhtes. Kohalikel valimistel kogesime, et mõnes meie omavalitsuses on rakendamisel vaba riigi olemusele vastukäivad ning pigem autorita…

President Obama - üks aasta hiljem

Kujutis
Täna täpselt aasta aega tagasi astus USA 44. presidendina ametisse Barack Obama. See oli paljudele uue alguse ning uute võimaluste ajaks. Aasta hiljem on paljude kõrgele kruvitud lootused täitumata või koguni luhtunud.
Tegelikult pole juhtunud midagi eriskummalist. Veel enne Obama amaetisse asumist oli ilmne, et kogu tema tulemises oli soove ja tahtmist rohkem, kui reaalne elu täita võimaldas. See puudutas nii sise- kui välispoliitikat. Oli selge, et majanduskriis kahandab üldist optimismi ning muudab kiiresti administratsiooni vastutavaks sotsiaalsete probleemide eest. Samuti oli ennustatav, et avasüli või kõigiga sõber stiilis välispoliitika ei oma selgroogu ning vajab ümberkujundamist. Oli selge, et Iraagi sõja taandumise järel tõuseb Afganistani sõda jõuliselt esile.
Kõige selle juures on aga üllatuslik, et sedavõrd kõrge usaldus ja toetus on tänaseks suuresti haihtunud ning ees seisab väga keeruline tõestamisaeg. Kui Obama võit valimistel oli mäekõrgune ning demokraadid sõna otses…

Iluuisutamine ja Eesti kuvand

Kujutis
Käimasolevad iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused Tallinnas on minu arvates veidi suurema tähendusega, kui lihtsalt üks kena spordivõistlus. Pika ajaloo ning üle maailma sadu miljoneid huvilisi naelutava spordiala tippvõistluse korraldamine Eestis on loodetavasti alles algus teistele samaväärsetele üritustele.
Tõsi, suure (tele)publikuhuviga üritusi on Eestis varemgi peetud. Näiteks Eurovisiooni võistlus 2002. aastal. Kuid ometi on iluuisutamine oma mitmepäevase programmiga hea võimalus sööta sisse teadmist, et Eesti on võimeline väga heal tasemel korraldama maailma tippvõistlusi. Seda puhtalt sportlasi teenindava logistika kui ka teleülekannete poolelt. Viimasega sai ETV juba esimesel päeval suurepäraselt hakkama!
Loomulikult on sellel kõigel ju mitte üksnes spordipoolus. Eesti sarnasele väikeriigile on rahvusvaheliseks eneseteadvustamiseks piiratud võimalused ja ressursid. Olen sellel teemal siin blogis ka korduvalt kirjutanud. Samas on just meie kuvandilugu väga oluline tahk rii…

Kas Jeleva minek jääb ainukeseks?

Kujutis
Nagu arvata võis, võttis Euroopa Parlament oma skalbi ära. Bulgaaria nüüd juba eksvälisminister Rumiana Jeleva teatas täna oma taandumisest kandideerimisest humanitaarabi volinikuks. Samuti astus ta tagasi ka välisministri kohalt. Bulgaaria on esitanud juba ka uue kandidaadi.
15. jaanuari Financial Times hindas Jeleva esinemist parlamendis kõige madalama hindega. Lisaks kompetentsi küsimusele tõstatus ka võimalik huvide konflikti teema, kuigi need süüdistused ei leidnud kinnitust.
Sotside, liberaalide ja roheliste ühise surve läbi jõudis asi täna niikaugele, et Jeleva otsustas ise mängust lahkuda. See aga tõstatas korraga kaks uut küsimust - esiteks võib Jeleva lahkumine tähendada seda, et parlament lükkab Barroso komisjoni kinnitamise 26. jaanuarilt hilisemale kuupäevale.
Teisalt ei saa välistada, et EPP ehk paremtsentristid nõuavad Jeleva eest oma skalpi. Siin on viidatud teisele nõrgemale kandidaadile - Hollandi liberaal Neelie Kroesile, kes jättis tehnoloogiavoliniku kandidaadina ku…

Kumb Ashton on tuntum?

Kujutis
Lõpetsin just ühe Euroopa Liidu energiajulgeolekut puudutava artikli kirjutamise ning võtsin korraks lahti Google'i otsingu, et leida vajalikku mõttearendust ühenduse uuelt välisminisrilt Catherine Ashtonilt.
Üllatusega avastasin, et baroness Ashtoni nimi jättis Google'i külmaks. Tõsi, proovisin vaid perekonnanime järgi. Kuid ilmekas seegi. Ehk siis Ashtonite seast on otsingumootoris selges ülekaalus USA näitleja Ashton Kutcher.
Kui trükkida sisse Javier Solana perekonnanimi, siis siin on otsitav vastus kohe esimsel juhul olemas. Tegelikult ei tähenda see otsingumootori erisus ju suurt midagi. Lihtsalt väike viide sellest, et uuel Euroopa Komisjoni asepresidendil tuleb kõvasti vaeva näha enda rahvusvahelise tuntuse kasvatamisel.

Ukraina valimised murdemuutusi ei too

Kujutis
Tänased Ukraina presidendivalimised selle suurriigi tulevikku silmas pidades ei too iseenesest kaasa murrangulisi muutusi. Olukord pole võrreldav 2004. aastaga, kus Oranžiks revolutsiooniks üle kasvanud valimised puhastasid teed vabama ajakirjanduse tekkimisele, õigusriikluse tugevnemisele ja ühes sellega ausamate valimiste läbiviimisele.
Kuigi Ukraina järgmine riigipea selgub ilmselt alles valimiste teises voorus veebruari algul, on kaks peapretendenti võidule - Viktor Janukovitš ja Julia Tõmošenko teada-tuntud poliitikud.
Kuigi Janukovitšit peetakse veidi Vene-meelsemaks (toetus peaasjalikult Ida-Ukrainas ja Krimmis) ning Tõmošenkot (suurem toetus Kesk- ja Lääne-Ukrainas) veidi läänemeelsemaks poliitikuks, ei too ei üks ega teine presidendiks saades Ukraina välispoliitilises arengus kaasa kannapööret.
Pigem on mõjutajad hoopis mujal, väljaspool Ukrainat. On selge, et selle suurriigi välispoliitiline orientatsioon on tänini olnud tasakaalu leidmine suhetes Venemaa ja läänemaailma vahel.…

Suurepärane näide Eesti tutvustamisest

Samal ajal, kui Otepääl tegid meie murdmaasuusatajad toredaid tulemusi, näitas Jaapanis taaskord oma taset Baruto. Siin videos on näha nii tema esimene võit yokozuna üle kui ka tema jaapanikeelne intervjuu kohalikule telejaamale.
Loo moraaliks ikka see, et väikeriigi puhul on iga inimene oma maa ja rahva suursaadikuks. Tihti on just sportlased need, kes emotsioonide ja võitude pinnalt suudavad äratada vahetut tähelepanu ka riigile, kust nad pärit on.
Minu arvates võiks EAS meie sportlaste suurepäraseid esitusi veelgi paremini kasutada Eesti tutvustamiseks.

Golf on parem kui McDonalds

Kujutis
The New York Timesi kolumnist Thomas Friedman on ühes oma raamatus (Lexus ja oliivipuu) kirjutanud, et riigid, kus töötab McDonaldsi burgerikett, omavahel ei sõdi. Ta nimetas seda konfliktide ennetuse Kuldsete Kaarte teooriaks.
1999. aastast pärit Friedmani mõtte sisuks oli see, et piisavalt tugeva keskklassi olemasolul on riigil tunduvalt keerulisem õigustada sõda teise samasuguse riigi vastu. Kena, kuid see on siiski kahjuks ajastust kantud utoopiline mõte.
Pealegi pole ju McDonalds tingimata keskklassi tunnus, vaid lihtsalt üks hea globaalne äriidee. McDonaldsi olemasolu pole takistanud riikidel relvi haarama iseenda kaitseks või naabrite ründamiseks.
Tänaseks on Friedman pakkunud välja juba "Delli teooria", mis on oma loomult sama sisuga. Ehk siis ühes ja samas tarneahelas osalevad riigid on teineteise suhtes leplikumad. Ka see näib vaid friedmanliku leiutisena, sest raamatud vajavad ju müümist.
Kuid kui siia lisada analoogiat, siis minu arvates on hoopis põnevam teooria s…

Miks meie eurosaadikud vaikivad?

Kujutis
Sellel nädalal on Brüsselis käimas Euroopa Komisjoni uue koosseisus kuulamised. Just praegu on küsimustevoorus tanspordivoliniku kandidaat Siim Kallas. Kuuldavasti on olnud tõsist tulevärki, eriti eilsel Bulgaaria volinikukandidaadi Jeleva (fotol) kuulamisel. Distantsilt jälgides jäävad kindlasti mõned olulised detailid tähelepanuta, mistõttu tahaks neid vahetult kuulda meie eurosaadikutelt.
Kui Tunne Kelami arvamus välisvoliniku Catherine Ashtoni kuulamisest kõrvale jätta, siis on meie eurosaadikud olnud enam kui tagasihoidlikud oma muljete või arvamuste esitamisel. Ma usun, et volinikukandidaatide grillimine on üks põevamaid episoode Euroopa Parlamendi tegevuses ning oleks täiesti loomulik ka meie kuue saadiku teravdatum tähelepanu.
Ärgake, meie saadikud!:)

Saksamaa euro-toetus on väga oluline

Kujutis
Saksamaa välisministri Guido Westerwelle tänane kiirvisiit Tallinna (foto: valitsuse pressibüroo) oli väga heaks ja vajalikuks täienduseks sellele positiivsele uudistereale, mis kinnistab rahvusvahelist teadmist Eesti euro-kõlbulikkusest.
Sisuliselt kordas Westerwelle üle selle, mida Saksamaa rahandusminister Wolfgang Shäuble oli mõned nädalad tagasi öelnud Berliinis IRLi esimehele Mart Laarile.
Viimastel päevadel on tulnud terve rida positiivseid signaale Eesti valmisoleku üle liituda euroalaga 1. jaanuarist 2011. Nii võttis rahandusvoliniku kandidaadi Olli Rehni esmaspäevase arvamise levitada näiteks ka The New York Times, kes varemgi on Eesti edusamme kiitnud.
Mida rohkem sarnast uudistausta meediasse jõuab, seda kindlam on ka võimalike investorite tähelepanu kasv juba enne tegeliku otsuse langetamist. Just see on üks olulisemaid eesmärke, mis aitaks meie majandust jõulisemalt taaskäivitada.
Saksamaa poliitiline tugi on tähtis mitte üksnes riigi enda mõjukust arvestades, vaid ka teat…

Vene turistid Eestis - väga positiivne!

Kujutis
Vene turistide silmanähtavalt suur kohalolek aastavahetuse päevadel Tallinnas ja mujal Eestis on minu arvates väga heaks uudiseks. Vahetu kontakt siin toimuvaga on meie naaberriigi kodanikele kindlasti väga vajalikuks täienduseks sellele, mida ehk muidu Eestist arvatakse.
Ma olen kindel, et selline vahetu kontakt Eesti argipeävaga on kõige parem viis asjatute emotsioonide lahustamiseks. Mida vähem on müüte ja eelarvamusi, seda vähem on ka võimalusi inimeste mitteteadmisega manipuleerida.
Lisaks aastavahetusele võiksid EAS ja teised tutvustada Vene turul tehtavates kampaaniates ka teisi põnevaid võimalusi Eestis kas oma puhkust või nädalalõppe veeta. Vene suusakoondise kiindumus Otepäässe on ju üks võimalikest vihjetest.
Loodetavasti kasvab ka vastupidine turismivoog (näiteks Peterburi ja Moskva) ning Eesti inimestel on võimalus kogeda vahetult Venemaa eluolu ja vaatamisväärsustega, mis omakorda suurendaks teineteisemõistmist.

Eesti välispoliitika väljakutsed aastal 2010

Kujutis
Alanud aasta pakub Eesti välispoliitikale terve rida päris tõsiseid väljakutseid. Need puudutavad nii meie tegevust Euroopa Liidus, NATOs kui ka näiteks laiemalt Eesti välismajanduspoliitika edendamisel.
Selle aasta kõige olulisemaks eesmärgiks ehk väljakutseks tuleb vaieldamatult pidada Eesti europüüdluste lõpuleviimist ning selleks vajalike diplomaatiliste sammude astumist. Mõistagi on meie eurovõimalus seotud eeskätt sisepoliitikaga, kuid kindlasti ei tohi alahinnata ka meie partnerite ning euroala institutsioonide pidevat ja asjakohast informeerimist.
Euroga liitumine ei ole üksnes majanduspoliitiline samm, vaid Eestile samas ka oluline julgeolekupoliitiline otsus. Meie rahasüsteemi vahetu sidumine suure rahvusvahelise valuutaga lõpetab võimaluse meie sisemise keskkonna väliseks mõjutamiseks kasvõi näiteks aeg-ajalt levitatud devalvatsioonijuttudega.
Euroopa Liidu kontekstis väärib sellest aastast kindlasti rõhutamist Eesti püüdlus saada ühenduse infotehnoloogia agentuuri asukoham…

Stratfor muretseb Venemaa naabrite pärast

Kujutis
Texases asuv globaalset luureanalüüsi pakkuv erafirma Stratfor (Strategic Forecasting) on oma selle aasta üldülevaates nägemas võimalust Venemaa aktiivsemaks ekspansioonipoliitikaks oma lähimas naabruses.
Stratfori analüütikud peavad Venemaa kasvava aktiivsuse üheks põhjuseks USA pühendumust vaid Afganistani ja Iraagi probleemidele, Ida-Euroopa teema ei pälvivat Valges majas suuremat tähelepanu.
Seetõttu püüdlevat Venemaa 2010. aastal Lääne (ja ka Türgi) mõju väljasurumist Ukrainast, Kasahstanist, Valgevenest, Armeeniast ja Aserbaidžaanist. Selle tegevuse eesmärgiks olevat poliitilise liidu taasloomine endise N. Liidu territooriumil.
Stratfori meelest kujuneb 2010. aasta lõpuks endisest Nõukogude Liidu ruumist Venemaa mõjusfäär, kus iga katse olukorda muuta nõuab väga suuri jõupingutusi.
Mäletatavasti avaldasid meie meediakanalid hiljuti endise Vene diplomaadi (Venemaa Riia saatkonna 3. sekretär 2002-2005, hetkel Lätis persona non grata) ja praeguse ajakirjaniku Dmitri Jermolajevi arva…

VIDEO: Uus aasta Triumfi väljakul Moskvas

Poliitiliselt provokatiivsed reklaamid

Kujutis
Venemaa propagandakanal Russia Today on taas endast märku andnud. Seekord provokatiivsete reklaamidega, mida püüti üles riputada lisaks Suurbritanniale ka USA lennujaamades. Viimased loobusid, nähes nendes ilmselt poliitilist provokatsiooni.
On päris ilmne, et sedavõrd selged läänevastased reklaamid ei sündinud Russia Today turundusosakonnas lihtsalt vahva mõttena. Riigi raha eest Venemaa juhtkonna arusaamasid maailmast inglise, araabia ja varsti ka hispaania keeles propageeriv kanal ei tee selliseid samme kindlasti juhuslikult. Eriti veel ajal, kui USA ja Venemaa suhetes on justkui käimas "restartimine".
Reklaaminduse kuldreegel on mõistagi sisu kerge provokatiivsus või erakordsus. Kuidas siis muidu tähelepanu võita. Teataval määral on RT sellega nüüd ka hakkama saanud. Kuid kas see on imago, mida kanal vabas maailmas tõesti müüa tahab? Usaldusväärsust ei tekita see isegi mitte kopika eest.
Ei maksa unustada, et üksnes alanud aastal kavatseb Kreml kulutada erinevatele propagan…

Venemaa suursaadiku jutule mõeldes

Kujutis
Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski on oma viimases intervjuus agentuurile Interfax vihjanud, et Eesti-Vene suhetes pole viimasel aastal miskit hullemaks läinud ja tõsisemat suhete normaliseerimist takistavat piirilepingu puudumine ning probleemid teatud tipp-poliitikute mõtlemises.
Iseensest on Uspenski aastalõpu intervjuu välja peetud diplomaadile omases mitte-midagi-ütlevas toonis. Kuigi ajakirjanik Prisjažnõi püüdis küll suursaadikut oma suunatud küsimustega provotseerida, jäid vastused tasakaalukuse piiridesse. Seda eriti arvestades viimastel aastatel esil olnud emotsionaalset retoorikat.
Uspenskiga võib nõustuda, et viimane aasta on olnud kahepoolsetes suhetes pigem väikeseks edasiminekuks. Seda eriti kultuuri- ja majandussuhetes. Kasvõi viimaste päevade Vene turistide hulk Tallinnas on sellele kenaks kinnituseks.
Kuid probleemsete teemade suhtes pole ma suursaadikuga nõus. Piirilepingu jätkuv puudumine on küll selgelt ebanormaalne olukord kahe naaberriigi suhetes, kuid se…

Blogi 999. lugu - veerand miljonit külastust

Kujutis
Siinsel ajaveebil on kohe täitumas väike ümmargune number. Veidi enam kui kolme aastaga olen jõudnud kokku kirjutada paraja hulga lugusid - see siin on 999.. Nende seast leiab nii viiteid iseenda tegemistele, tähelepanekuid huvitavatest uudistest, mõningaid pildilinke, kuid enamuses ikka välispoliitikat puudutavaid arvamusi.
Ma olen varemgi öelnud, et 2006. aasta novembris seda blogi alustades ma ei kujutanud ette, kui heaks meediumiks ajaveebid just tänases netimaailmas on. Twitteri ja Facebooki tulek on viimastel kuudel kindlasti muutnud ka seniste ajaveebide sisu ja tähendust. Kui Tw ja Fa annavad võimaluse kiireks säutsumiseks ja vihjete-linkide tegemiseks, siis blogimaailm jääb veel pikaks ajaks arvestatavaks sisutekitajaks.
Mul on hea meel, et siinsel ajaveebil on kujunenud ajaga väga korralik pidev lugejaskond. Seda nii Eestis kui kaugemal. 38 kuuga on siinseid lugusid sirvitud enam kui veerand miljoni külastuse ajal. Unikaalseid külalisi on olnud selle ajaga enam kui 70 000.
Blog…

Rootsi eesistumine oli kordaminek

Kujutis
Tänasest on Euroopa Liidu eesistujaks Hispaania. See saab olema väga oluline poolaasta ka Eesti jaoks, sest just hispaanlaste juhtimise ajal saab selgeks, kas Eesti pääseb eurotsooni (poliitilise otsuse tegemine juunis) ning kas meie soov saada IT-agentuuri asukohamaaks ka täitub.
Viimased kuus kuud, mil Euroopa Liidu eesotsas oli Rootsi, oli kahtlemata kordaminek. Rootslased suutsid vaatamata raskustele viia Lissaboni leppe lõpliku jõustumiseni. See aga omakorda andis Euroopa Liidule võimaluse vähemalt eelolevaks kümneks aastaks pääseda sisereformide kokkuleppimise nõiaringist ning keskenduda sisulisematele küsimustele.
Loodetavasti möödub Lissaboni leppe tegelik jõustamine vähem valutult kui selle ratifitseerimine. Liidu presidendi ja välisministri määramisega on vähemalt algus lahti tehtud. Ja seda taas tänu rootslaste asjalikule töö korraldamisele.
Eesti jaoks oli kahtlemata oluline, et Rootsi eesistumise ajal jõuti Läänemere strateegia heakskiitmiseni. Nüüd sõltub ka meie edasisest…