Postitused

Kuvatud on kuupäeva märts, 2010 postitused

Mis sünnib homme Venemaa linnades?

Kujutis
Homne päev saab enam kui paarikümnes Venemaa linnas olema teataval määral lakmuseks sellele, millist mõju on Moskva terrorirünnakud avaldanud inimeste valmisolekule tulla tänavale ning vaikides protesteerida riigi põhiseaduse sätete eiramise vastu võimude poolt. Samas on ka näha, milline võib olla võimude reageering üha laienevale opositsiooniliikumisele.

Traagilised sündmused Moskvas on mõistagi šokeerinud Venemaa pealinna elanikke. Viimati juhtus Moskva metroos midagi taolist kuus aastat tagasi. Vaatamata võimude korduvatele lubadustele hävitada terroristid, on juhtunud vastupidine. Keskvõimu poliitika Põhja-Kaukaasia suunal, nagu sellest kirjutasin eilses kommentaaris, on läbi kukkunud. Vägivald, mida rakendati 1994. aastal probleemi lahendamiseks, on tootnud üha uut vägivalda.

Seepärast võib juba ette kindel olla, et peaminister Vladimir Putini tänane järjekordne "värvikas" lubadus terroristid hävitada on määratud läbikukkumisele. Juba üksnes Ramzan Kadõrovi toetamine M…

Venemaa suurim julgeolekuoht ilmutas ennast taas

Tänahommikused ohvriterohked pommiplahvatused Moskva olulisimal metrooliinil kinnitavad kahjuks juba varasemat teadmist, et riigi sisemise julgeoleku suurim oht peitub keskvõimu saamatus tegevuses Põhja-Kaukaasias.

Ma nimetaksin seda Tšetšeenia lõksuks, kuhu esimesena astus juba 1994. aastal toonane Venemaa  president Boriss Jeltsin. Alates sellest ajast on Venemaa keskvõim, eriti aga Vladimir Putin, püüdnud Tětšeenias ja laiemalt Põhja-Kaukaasias toimuvat kasutada oma võimumängudes.

Kahjuks on Kremli ja Venemaa eriteenistuste tegevus aastatega mitte rahustanud piirkonnas toimuvat ja taandanud sealt lähtuvat ohtu, vaid pigem vastupidi. Ainuüksi eelmisel aastal hukkus Põhja-Kaukaasias toimunud rünnakutes enam kui 700 inimest. Kaukaasia Emiraati taotlevate islamivõitlejate mobiilusu ja arvukus on eriti viimasel paaril aastal märgatavalt kasvanud.

Moskva metrooplahvatused on ilmselt viiteks Põhja-Kaukaasias pingestunud olukorrale. Alles hiljuti kuulutas islamivõitlejate juht Doku Umarov,…

START lepe on Obamale tähtsam kui Medvedevile

Kujutis
Pärast pingelisi läbirääkimisi on USA ja Venemaa teatanud kooskõla saavutamisest strateegilise relvastuse piiramise leppe (START) uuendamise osas. Tõenäoliselt kirjutavad presidendid START leppe alla 8. aprillil Prahas.

Ümmarguselt 200-leheküljeline leping on kahtlemata liiga mahukas ja detailne selleks, et täna veel selle kõiki tahke teada. Avalikkusele saab see teatavaks tõenäoliselt pärast allakirjutamist. Samas on ilmne, et tegemist on väga olulise sammuga, sest kahel riigil on kokku 95 protsenti maailma tuumarelvadest.

Presidentide kinnitusel on kokku lepitud mõlemapoolselt lõhkepeade vähendamises kümne aasta jooksul  praeguselt tasemelt 2200-2700 kuni tasemeni 1550 ning kandevõimekuste vähendamises praeguselt tasemelt 1600 tasemeteni 700 (raketid ja pommitajad) ja 800 (süsteemid). Leppes on väidetavalt detailselt kirjas ka vähendamisprotsesside jälgimine.

Kuni viimase hetkeni rõhutas Venemaa, et ilma raketitõrjesüsteemide käsitlemiseta pole kokkulepe võimalik. Praeguseks on tea…

Mistrali tehing võib ikkagi ära jääda

Kujutis
Pole välistatud, et paljuräägitud Prantsuse-Vene relvatehing dessantlaeva(de) Mistral müügist-ostust võib ikkagi ära jääda. Teatavsti on Prantsusmaa ka presidendi tasemel andnud mõista, et müügiks on üksnes laeva kere ilma juhtimissüsteemide ja relvastuseta.
Täna teatas aga Venemaa kindralstaabi ülem Nikolai Makarov, et Moskva on huvitatud jällegi vaid täisrelvastuses laeva ostust. Tõsi, helikopterid on Venemaa nõus ise lisama.
Kui see on mõlema poole seisukoht, mis ei muutu võimalike läbirääkimiste käigus, siis on raske ette kujutada tehingu toimumist. NATO ühtsuse ning hea tervise seisukohalt on tegelikult oluline, et see tehing jääkski vaid virtuaalseks sooviks. Olen sellele ka varem siin tähelepanu juhtinud.

Emotsioonide geopoliitika ja Eesti

Kujutis
Prantsuse tunnustatud rahvusvaheliste suhete eksperdi Dominique Moi'si laialdast poleemikat tekitanud ajakirjaartiklist sündinud raamat "Emotsioonide geopoliitika" (Eesti Päevaleht, 2010, 237 lk) on väga ajakohane lisandus sellesse diskursusesse, mis püüab mõista ja kirjeldada tänast dünaamiliselt muutuvat maailmapilti.
Nagu raamatu alapealkiri - kuidas hirm, alandus ja lootus muudavad maailma - viitab, keskendub Harvardi ülikoolis õpetav Moisi emotsioonide ja rahvusvaheliste suhete seoste kirjeldamisele, püüdes sellega teataval määral vastanduda oma kuulsa eelkäija, Samuel Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrke teooriale. Moisi peab muuseas nii Huntingtoni kui ka Fukuyama (liberalismi võit) teooriaid isegi ohtlikeks, sest näeb nendes liiga lihtsustatud võtteid.
Moisi ei paku seetõttu oma raamatus läbivat või üldistavat teooriat. Ta kirjeldab nii isiklike kogemuste kui üldtuntud faktide najal neid võimalikke arenguid, mida emotsioonid võivad mõjutada eraldi nii Aasias (…

Kaks olulist teemat tänases maailmapoliitikas

Kujutis
Viimastel päevadel on rahvusvahelistes suhetes meie jaoks arenemas kaks olulist sündmust. Esiteks on tähtis jälgida Venemaa ja Ameerika Ühendriikide tuumarelvastuse vähendamise leppe läbirääkimisi. Teiseks on kindlasti väga oluline mõista Iisraeli ja USA suhetes toimuvat ning selle võimalikku mõju regionaalsele julgeolekule.

START leppe uuendamine on olnud president Obama administratsiooni olulisemaks teemaks suhete uuendamisel Venemaaga. Esialgsed lootused sõlmida uuendatud lepe juba eelmise aasta lõpul luhtusid. Tänaseks on mõlemad pooled siiski teatanud, et dokument on küps allakirjutamiseks veel enne 12. aprillil toimuvat Washingtoni tuumarelva leviku piiramise tippkohtumist.

Siiani on laiemale avalikkusele selgusetu, mida see lepe siis õigupoolest ikkagi sisaldab. Teatavasti on Venemaa nõudnud sellesse leppesse kirjutada ka raketitõrje pariteetsuse põhimõtted, mis võivad puudutada otseselt mitte üksnes USA, vaid ka tema liitlaste huve.

Võib eeldada, et leppe allakirjutamise järel…

Rahvusringhääling on õigel teel

Kujutis
Tänases Eesti Päevalehes avaldatud artiklis esitatud informatsioon selle kohta, et Eesti Rahvusringhäälingu juhatus  on asunud täitma arengukava punkti ingliskeelse veebiportaali rakendamiseks, on väga ajakohane ning selget toetust vääriv tegevus.

Mul on selle uudise üle eriti hea meel, sest rääkisin sarnase sammu hädavajalikkusest alles eelmisel kuul Riigikogus toimunud välispoliitika arutelul. Jagan täielikult ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa seisukohti.

Vajadust ingliskeelse uudisvoo laiendamise järele kinnitas ka täna hommikul Terevisioonis esinenud BNSi peatoimetaja Ainar Ruussaar, kes pidas rahvusvahelise huvi kasvu Eesti suhtes hüppeliseks. Eriti olevat see seotud euro kasutuselevõtuks valmistumisega.

ERRi juhatus küsib valitsuselt ingliskeelse portaali rakendamiseks 1,5 miljonit krooni. Tuletan meelde, et ringhäälingu  2010. aasta eelarves on veebikeskkonna arendamiseks kavandatud 7,471 miljonit krooni. Hoian sellel teemal silma peal ning annan omapoolse panuse selleks, …

Imbi Paju suur ja südamega töö

Kujutis
Imbi Paju ning Eesti Entsüklopeediakirjastus tutvustasid täna Tallinnas Euroopa majas väga tähelepanuväärset teost. Mõne aasta eest trükivalgust näinud Imbi raamat "Tõrjutud mälestused" on nüüd kättesaadaval ka vene keeles.

Imbi on minu jaoks üks nendest väsimatutest ja siira südamega inimestest, kes on võtnud enda kanda väga olulise missiooni. Ta on suutnud oma raamatute ja filmidega tõmmata rahvusvahelist tähelepanu teemale, mis pole oluline üksnes meie eneseteadvusele, vaid kogu Euroopa ühtsema narratiivi kujundamisele.

"Tõrjutud mälestuste" ilmumine vene keeles on järjekordne samm sellel teel. Kes olid tänasel esitlusel, kogesid seda vahetust ja siirust, mida õhkus Imbi olekust. Ma olen kindel, et Imbi raamat on suureks panuseks ka meie ühiskonna paremal sidustamisel ning ajaloo keerdkäikude ühisel mõtestamisel.

President Obama esimene suur võit

Kujutis
President Barack Obama algatatud tervishoiureformi kadalipp sai eile USA Kongressi Esindajatekojas lõpuks läbi ning seitsmehäälelise (219-212) enamusega jõuab see nüüd riigipea lauale allakirjutamiseks.

Tegemist on kindlasti väga olulise sisepoliitilise võiduga presidendile, sest just selle reformi seadis Obama oma esimese ametiaja alguse keskseks teemaks. Samas näitab hääletus, et reformi jõustamine ei pruugi kujuneda ilmselt kõige lihtsamaks ettevõtmiseks.

Loodetavasti võimaldab eilne võit Obamal keskenduda veidigi enam ka maailmapoliitikas toimuvale. Samas on selge, et juba seitsme kuu pärast seisab USA presidendil ees järgmine sisepoliitiline katsumus - Kongressi vahevalimised.

Põhimõttekindlad poliitikud on harv nähtus

Kujutis
Ma olen poliitikas olnud üksnes 7 aastat ning seetõttu ei julge paljudes küsimustes veel väga suuri üldistusi teha. Küll olen aga praktikas kogenud seda, mis varasemalt teooriaski teada ja tuntud: põhimõttekindlus ja selgroogsus on poliitikas küllatki harvad nähtused.

Vabas ja avatud ühiskonnas on poliitik rahva ja oma erakonna teenistuses. Erakonnad konkureerivad omavahel ideede värskuse ja rahva toetuse nimel. Võim on see, mis on erakondade loomulik eesmärk. Vaid siis on võimalik oma poliitikat ellu viia ning ühiskonnas toimuvat mõjutada.

Just võimu saavutamise või võimul püsimise küsimus ongi peamine, mis eraldab terad sõkaldest. Vaid vähesed suudavad jääda enesele kindlaks ning vältida tuulelipustumist. Muidugi, viimane saab olla ka sellise veenvusega, et kõik ümberringi tunnevad ennast tuulelippudena. Seda oleme kogenud siin Eestiski ju kordi ja kordi.

Ka maailmapoliitikas kehtivad ligilähedased hoiakud. Tõsi, võimuihalus pole küll teemaks (vähemalt vabas maailmas), vaid pigem h…

Kas Lissaboni lepe on juba vananenud?

Kujutis
Riigikogu tänasel istungil tutvustan algatajate nimel esimesel lugemisel seaduseelnõud, mis viib meie parlamendi kodu- ja töökorda sisse mõned täiendavad muudatused seoses Lissaboni leppe jõustumisega 1. detsembrist 2009.

Eeskätt puudutavad muudatused Riigikogule võimaluse loomist otsesuhtlemiseks Euroopa institutsioonidega juhul, kui ühenduse seaduseelnõud või juba vastuvõetud aktid on vastuolus aluslepingutes sätestatud jagatud pädevuste rakendamisega.

Ehk siis lihtsamalt - kui Euroopa Liidu seadusandlus rikub liikmesriikide huve, on subsidiaarsuse kontrolli kaudu rahvusparlamentidel õigus esitada argumenteeritud vastuväiteid või algatada kohtuvaidlust.

Riigikogu on üks nendest rahvusparlamentidest Euroopa Liidus, kellel on reaalne ja sisuline roll ühenduste toimimist puudutavas siseriiklikus otsustusprotsessis. Seetõttu ei too Lissaboni lepe meile kaasa ka väga põhimõttelisi muutusi.

Kuid miks selline küsimus pealkirjas? Eks ikka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli eilse esinemi…

Peaasi on säilitada kaine meel

Kujutis
President on oma otsuse teinud ning esimest korda Eesti ajaloos osaleb meie riigipea 9. mai üritustel Moskvas. Kindlasti on Toomas Hendrik Ilves kaalunud kõiki selle sõiduga kaasnevaid plusse ja miinuseid, kuid peaasi on kogu selles loos säilitada kaine meel.

Esiteks ei maksa seda sündmust liigselt üle tähtsustada. Jah, meile omab see kindlasti suuremat emotsionaalset tähendust kui näiteks prantslastele, brittidele või ameeriklastele. Samas on minevikusündmuste solidaarne meenutamine Euroopas heaks tavaks ning siin ei peaks me kindlasti olema kitsarinnalised.

Teiseks ei maksa rajada asjatuid illusioone sellest, et meie kahepoolsed suhted nüüd kohe mingi uue hingamise saaksid. Suhete tegelik normaliseerumine on võimalik suuresti vaid siis, kui Venemaa ka tegelikult sooviks meiega arendada vastastikuse austuse vaimus heanaaberlikke suhteid. Üheks eelduseks sellele on destaliniseerimise protsess. Kahjuks näib asi liikuvat hoopiski vastassuunas. Seepärast olen isiklikult jätkuvalt arvamu…

Ukraina uus koalitsioon soovib neutraalsust

Kujutis
Ukraina uus koalitsioon eesotsas president Viktor Janukovitšiga on kuulutamas välja riigi sõjalise neutraalsuse, mille peamiseks eesmärgiks on peatada integratsioon NATOsse. Sellise seaduse jõustumine tähendaks ühest küljest Ukraina eemaldumist NATO kursilt, kuid teisalt tõmbaks piduri võimalikule libisemisele Venemaa juhitud sõjalisse alianssi (CSTO).

Tegemist on siiski veel koalitsiooni eesmärgi, mitte aga sündinud faktiga. Samas on selge, et nimetatud otsus on pigem meeltmööda Venemaale, kes on oluliselt aktiviseerinud oma tegevust mõjuvälja kasvatamisel lähemas naabruses. Ukraina omab siin Kremli jaoks vaieldamatut prioriteeti, mistõttu NATOle "ei" ütlemine on strateegilise kaaluga otsus.

Siiski on huvitav jälgida, kuidas klapib neutraalse riigi staatus kokku Sevastoopolis praegu paikneva Vene Föderatsiooni Musta mere laevastikuga. Teatavasti ütles president Janukovitš oma esimesel visiidil Moskvasse, et ta ei nägevat probleemi laevastiku jäämisel Ukrainasse ka pärast 2…

Hiina armee ja Venemaa hirmud

Kujutis
Mõned aastad tagasi kirjeldas üks minu Moskva tuttav, kes omal ajal töötas Nõukogude Liidu kindralstaabis, stsenaariumit, mis sisaldas võimalikku sõjalist konflikti Venemaa ja Hiina vahel. Ta pole Venemaal sugugi ainus, kes peab riigile suurimaks julgeolekuohuks mitte ametlikus sõjalises doktriinis viidatud NATOt, vaid eeskätt üha ambitsioonikamaks ja ressursiahnemaks muutuvat Hiinat.

Venemaa poliitilise ja sõjalise analüüsi instituudi asedirektori Aleksandr Hramtšihhini arvates on enam kui 95-protsendiliselt kindel, et kui üldse peaks Venemaad kunagi ähvardama mõni suureulatuslik sõjaline agressioon, siis see lähtub Hiinast. Tema arvates pole küsimus kas, vaid pigem millal.

Ühes oma viimases analüüsis võrdleb Hramtšihhin detailselt Vene ja Hiina relvajõudude võimekust, andes oma kodumaale hävitava hinnangu. Tema arvates on Venemaa suutlikkus kaitsta Kaug-Ida ja Siberit äärmiselt piiratud. Samas on Hiina armee relvastus (püssidest lennukiteni) ja ettevalmistus juba täna muljetavaldav…

President Ilvese koht pole Stalini piltide all

Kujutis
Näib, et Moskva linnavalitsus eesotsas linnapea Juri Lužkoviga ei hooli paljude kaasmaalaste arvamusest, et miljoneid inimesi hukutanud Stalini portreed pole kohased tänasesse aega ega ruumi. Väidetavalt on aprilli lõpul kavas Moskva kesklinnas ikkagi üles seada vähemalt kümmekond Stalinit kui ülemjuhatajat ülistavat pilti.

Minu andmetel on nii mõnigi lääneriik seisukohal, et Stalini piltide ülesseadmise korral jätab nende liider Moskvasse sõitmata. Seda olen kuulnud diplomaatilistest kanalitest, kuid tegelikus elus võivad mõistagi asjad pisut teistmoodi välja kukkuda.

Samas on päris ilmne, et sellisest väljakutsuvast žestist ei tohiks kõrvale vaadata. Stalini piltide ametliku ülesseadmise suhtes ükskõikseks jäämine sisuliselt legaliseerib 20. sajandi ühe suurima inimsusevastase kurjategija.

Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes praegu on kaalumas oma osalust või mitteosalust 9. mai üritustel Moskvas, peaks väga selgelt avaldama oma seisukoha. Me ei tohiks olla kitsarinnalised se…

Kes teenib 50 000 eurot loengu eest?

Kujutis
Ilmselt on neid inimesi päris palju maailmas, kes võiksid tunnikese-paari eest küsida sellise kopsaka honorari. Kuid ausalt öeldes tuli üllatusena, et sellist summat küsib oma esinemiste eest ka kaasaegse Euroopa üks kõike vastuolulisemaid ekspoliitikuid - Gerhard Schröder.

Ennast varjamatult Venemaa poliitiliste ja ärihuvide teenistusse müünud Schröder teenib täna umbes kuus korda rohkem kui veel viis aastat tagasi Saksamaa kantslerina. Kui kantsleriametis oli tema palk umbes 240 000 eurot aastas, siis täna saab ta üksnes Nord Streami nõukogu esimehena 250 000 eurot. Lisaks annavad loengud ning konsultatsioonid kokku summa, mis ulatub 1,5 miljoni euroni.

Kindlasti on Schröder karismaatiline ning poliitiliste tippsidemetega poliitik, kellele võidakse tõepoolest maksta tunnikese eest sisuliselt ühe tavalise sakslase aastapalga suuruse summa.

Kahjuks on sellel kõigel siiski üks paras kõrvalmekk küljes. Schröder on kujunenud paljude silmis Euroopa väärtuste ning ühtsuse lõhkuja sümbolik…

Legendaarse naise lootustandev optimism

Kujutis
Ljudmilla Aleksejeva on kahtlemata kaasaegse Venemaa üks legendaarsemaid naisi. 82-aastane daam on oma värvikas elus näinud oma kodumaa väga erinevaid arengujärke. Alates Stalini surmale järgnenud isiklikust "kirgastumisest" on ta harvanähtava järjekindluse ning julgusega töötanud kodanikuõiguste kaitsmise ja laiendamise nimel nii Nõukogude Liidus kui tänasel Venemaal.

Nendel päevadel Avatud Eesti Fondi kutsel Tallinnas viibiv Aleksejeva kohtus täna hommikul Toompeal Riigikogu liikmetega. Mul on hea meel, et Ljudmilla Aleksejevat oli kuulama tulnud sisuliselt viiendik meie parlamendi liikmetest. See lühike hommikutund oli seda kõigiti väärt.

Venemaa tuntumaid inimõiguslasi rääkis eeskätt kodanikuõiguste hetkeolukorrast ning demokraatlike ümberkorralduste võimalikkusest oma kodumaal. Tema meelest on eriti viimasel poolel aastal märgata kodanikuaktiivsuse kasv, kusjuures seda mitte üksnes Moskvas või Peterburis.

Näitena tõi ta nn 31. paragrahvi liikumise, mis selle kuu viimas…

NATO's door will be open for democratic Russia

Kujutis
Four former German top security policy figures published an Open Letter in Der Spiegel in which they proposed to start with Russia’s gradual accession to NATO.Emphasising the emergence of Asian centres of power in the multipolarising world, the authors of the letter consider uniting North America, Europe and Russia under a common security policy denominator an important counterbalance to it.
Multi-polar world is becoming a reality and thus also a phenomenon influencing international relations.Essentially the interest driven great power relations (Realpolitik) are emerging to the foreground again and equally the danger of confrontation of different power centres is increasing.
There is no doubt that in this context also the role of NATO has to be reviewed.For that purpose, in recent months there have been discussions about the new Strategic Concept of the Alliance.As far as I know, this does not foresee the rapid inclusion of Russia.
True, the Germans do not forget that one of the importa…

Venemaa pole demokraatiata NATO-kõlbulik

Kujutis
Neli Saksamaa endist julgeolekupoliitika tipptegelast avaldasid Der Spiegelis avaliku kirja, milles teevad ettepaneku alustada Venemaa järkjärgulist liitmist NATOga. Rõhutades multipolaarseks kujunevas maailmas Aasia võimukeskuste esiletõusu, näevad kirja autorid olulise vastukaaluna sellele Põhja-Ameerika, Euroopa ja Venemaa koondumist ühise julgeolekupoliitilise nimetaja alla.

Multipolaarne maailm on kujunemas tõepoolest reaalsuseks ning seeläbi ka rahvusvahelisi suhteid mõjutavaks nähtuseks. Sisuliselt on suured (reaalpoliitilised) suhted taas esiplaanile tõusmas ning samaväärselt on ka kasvamas oht erinevate jõukeskuste vastandumise üle.

Pole kahtlust, et selles kontekstis tuleb ka NATO roll üle vaadata. Viimased kuud on just sellel eesmärgil käinud arutelud alliansi uue strateegilise kontseptsiooni üle. Minu teada pole selles Venemaa kiireloomulist kaasamist ette nähtud.

Tõsi, sakslased siiski ei unusta, et NATO liikmesriikide üheks oluliseks ühendavaks lüliks on jagatud demokra…

Iraani-Vene suhted on jahenemas

Kujutis
Iraani presidendi otsus saata riigist kahe kuu jooksul välja kõik Venemaa päritolu tsiviillennunduse piloodid on selge märk Teherani ja Moskva suhete pingestumisest. Analüütikute hinnangul on Iraani juhtkonna teinud närviliseks Venemaa otsus külmutada õhutõrjesüsteemide S-300 tarned islamiriigile ning Moskva võimalik kaasaminek lääneriikide kabvandatud sanktsioonidega Iraani vastu.

Teatavasti on ÜRO julgeolekunõukogus käimas diplomaatilised kõnelused uute (järjestikuliselt neljandate) sanktsioonide üle, mis peaks sundima Iraani võime loobuma oma tuumaprogrammi sõjalistest eesmärkidest. Siiani on Venemaa olnud selgelt sanktsioonide tugevdamise vastu, pidades neid vähetõhusaks.

Tõenäoliselt lähematel nädalatel ÜROs toimuval hääletusel on aga Moskval mängida väga oluline roll. Praegu on teada, et 15 julgeolekunõukogu liikmest ei toeta sanktsioone neli: Hiina, Brasiilia, Türgi ja Liibanon. Kui Venemaa peaks sanktsioone toetama või jääma vähemalt erapooletuks, on ka Hiinal raske jääda üks…

Hollywoodi staarid mängivad Georgia sõjafilmis

Selle aasta oktoobris peaks Hollywoodi tuntud režissööri Renny Harlini käe alt kinodesse jõudma film Georgia-Vene augustisõjast. "Georgia" nime kandvas märulis mängivad sellised maailmastaarid nagu Val Kilmer (mängib ajakirjanikku) ja Andy Garcia (Georgia president) ning teised.

Esimest korda Hollywoodi ajaloos (vähemalt minu teadmisel) on filmis eraldi rollid ka Balti riikide presidentidel, kes mäletatavasti 2008. aasta augustis tegid toetusvisiidi Tbilisisse. Vähemalt on teada, et Läti ja Leedu presidente mängivad Georgia näitlejad. Ka pole kuigi tavaline näha Hollywoody filmis Eesti rahvuslippu.

Treileri kohaselt on filmi stsenaristid Mikko Alanne ja David Battle pakkumas haaravat põnevust ning liigutavaid inimsaatusi. Kuid, mis kogu loo juures tähtsam: tegemist on kindlasti väga mõjusa viisiga pöörata tähelepanu Georgias toimunule.

Soome välisministri julge olümpiaennustus

Kujutis
Kes on Finnairiga lennanud, see teab, et pardaajakirjas Blue Wings on juba mitmendat aastat jooksmas Soome välisministri Alexander Stubbi leheküljepikkune kolumn. Ta alustas seda veel Euroopa Parlamendi saadikuna ning pole katkestanud ka välisministri ametis.

Stubb oskab haaravalt kirjutada ning alati võtan ka tema loo läbi lugeda, kui jälle Finnairiga lendamas. Täna Berliinist tagasilennul olid valikus veel veebruarikuu numbrid, kus minister võttis julgelt ennustada Soome edu Vancouveri talimängudel. 
Kirgliku spordihuvilisena (ise jooksja ja ilmselt mitte ainult) pakkus Stubb, et Soome võidab Vancouveris 5 kulda, 5 hõbedat ja 5 pronksi. Ennustus oli piisavalt veenev, sest häid sportlasi on ju meie naabritel võtta paljudel aladel.
Tänaseks on olümpia juba ajalugu ning loodetud medalisadu jäi soomlastel tulemata. Vaid 1 hõbe ja 4 pronksi - tagasihoidlik tulemus pikkade traditsioonidega talispordiriigi kohta. Kindlasti oli üllatunud ka Stubb ise, kes nii kindlalt paremat lootis.
Ennustamin…