Legendaarse naise lootustandev optimism

Ljudmilla Aleksejeva on kahtlemata kaasaegse Venemaa üks legendaarsemaid naisi. 82-aastane daam on oma värvikas elus näinud oma kodumaa väga erinevaid arengujärke. Alates Stalini surmale järgnenud isiklikust "kirgastumisest" on ta harvanähtava järjekindluse ning julgusega töötanud kodanikuõiguste kaitsmise ja laiendamise nimel nii Nõukogude Liidus kui tänasel Venemaal.

Nendel päevadel Avatud Eesti Fondi kutsel Tallinnas viibiv Aleksejeva kohtus täna hommikul Toompeal Riigikogu liikmetega. Mul on hea meel, et Ljudmilla Aleksejevat oli kuulama tulnud sisuliselt viiendik meie parlamendi liikmetest. See lühike hommikutund oli seda kõigiti väärt.

Venemaa tuntumaid inimõiguslasi rääkis eeskätt kodanikuõiguste hetkeolukorrast ning demokraatlike ümberkorralduste võimalikkusest oma kodumaal. Tema meelest on eriti viimasel poolel aastal märgata kodanikuaktiivsuse kasv, kusjuures seda mitte üksnes Moskvas või Peterburis.

Näitena tõi ta nn 31. paragrahvi liikumise, mis selle kuu viimasel päeval tähistab oma esimest aastapäeva. Selle mõtteks on siis iga kuu 31. kuupäeval kell 18 kindlas kohas (Moskvas Triumfi väljakul) kogunedes ning vastavaid rinnamärke kandes juhtida võimude tähelepanu kehtiva põhiseaduse 31. paragrahvile, kus on sätestatud koosolekuvabadus.

Kui veel mõned kuud tagasi oli see üritus peaasjalikult Moskva-keskne, siis märtsi lõpul on oodata vastavat aktsiooni juba vähemalt 25 erinevas linnas. Aleksejeva kurtis, et neil ei jätku enam märke, et neid soovijatele jagada.

Seda ja mitmeid teisi signaale analüüsides arvas Aleksejeva, et kodanikuühiskonna aktiviseerumine võib Venemaal esile kutsuda autoritaarse võimukorralduse lagunemise ning tegelike demokraatlike ümberkorralduste juurde naasmise. Mõistagi ta rõhutas, et see ei saa olema kerge ning demokraatia enda juurdumine võtab Venemaal veel kaua aega. Eriti arvestades, kui vaene on rahvas.

Samas oli temas siiski tunda seda lootustandvat optimismi, et vaatamata poliitiliste parteide ning sõnavabaduse mahasurumisele on Venemaal säilinud ning isegi tugevnemas alternatiivne arusaamine riigi tulevikuteedest.

Aleksejeva pani südamele lääneriikide (ka meie) tegevusest rääkides, et liigne pragmatism ning demokraatlike põhiväärtuste unustamine suhetes Venemaaga võivad väga valusalt kätte maksta eeskätt lääneriikidele endile.

Avatud Eesti Fond korraldab täna kell 14 Radissoni hotellis avaliku kohtumise Ljudmilla Aleksejevaga, juhatades sellega sisse kohtumiste seeria "Venemaa hääled". See on väga kiiduväärne ettevõtmine, sest tihtipeale arvatakse ka meil, et Venemaal eksisteerib vaid üks tõde. Väga loodaks, et kas tänasel või mõnel teisel üritusel osaleks ka need, kes igasuguse kriitilise hoiaku tembeldavad koheselt ja ajulühidalt (russo)foobseks käitumiseks.