START lepe on Obamale tähtsam kui Medvedevile


Pärast pingelisi läbirääkimisi on USA ja Venemaa teatanud kooskõla saavutamisest strateegilise relvastuse piiramise leppe (START) uuendamise osas. Tõenäoliselt kirjutavad presidendid START leppe alla 8. aprillil Prahas.

Ümmarguselt 200-leheküljeline leping on kahtlemata liiga mahukas ja detailne selleks, et täna veel selle kõiki tahke teada. Avalikkusele saab see teatavaks tõenäoliselt pärast allakirjutamist. Samas on ilmne, et tegemist on väga olulise sammuga, sest kahel riigil on kokku 95 protsenti maailma tuumarelvadest.

Presidentide kinnitusel on kokku lepitud mõlemapoolselt lõhkepeade vähendamises kümne aasta jooksul  praeguselt tasemelt 2200-2700 kuni tasemeni 1550 ning kandevõimekuste vähendamises praeguselt tasemelt 1600 tasemeteni 700 (raketid ja pommitajad) ja 800 (süsteemid). Leppes on väidetavalt detailselt kirjas ka vähendamisprotsesside jälgimine.

Kuni viimase hetkeni rõhutas Venemaa, et ilma raketitõrjesüsteemide käsitlemiseta pole kokkulepe võimalik. Praeguseks on teada, et leppes pole võetud vastastikku siduvaid kohustusi. Samas teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et kui üks osapool kasvatab raketitõrje võimekust teise poole strateegiliste ründerelvade suhtes, siis võib vähendamisprotsess peatuda. Seda klauslit tuleb mõistagi tähelepanelikumalt lugeda.

President Barack Obamale on kokkuleppe saavutamine kindlasti suureks kergenduseks. Esiteks loob see hea õhkkonna 12. aprillil Washingtonis kogunevale tuumarelvastuse leviku piiramise tippkohtumisele. Teiseks on see ehk esimeseks välispoliitiliseks edusammuks, mida Obama on pikkisilmi oodanud.

Arvestades Venemaa tuumaarsenali vananemist ning ka kandevõimekuste vähenemist on madalamate piirangute seadmine Moskvale suhteliselt kergem seedida. Seepärast võiks arvata, et START leppe saavutamine on märgiliselt olulisem tuumarelvastuse likvideerimisest rääkivale Obamale.

Kuid leppe allakirjutamine ei tähenda veel selle jõustumist. President Obamal tuleb veenda Senatit, et selle dokumendiga pole ohustatud (eriti raketitõrje osas) ei USA ega tema liitlaste julgeolek. Senatis on vajalik kahe kolmandiku senaatorite toetus, mis pole sugugi etteantud.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave