START lepe on Obamale tähtsam kui Medvedevile


Pärast pingelisi läbirääkimisi on USA ja Venemaa teatanud kooskõla saavutamisest strateegilise relvastuse piiramise leppe (START) uuendamise osas. Tõenäoliselt kirjutavad presidendid START leppe alla 8. aprillil Prahas.

Ümmarguselt 200-leheküljeline leping on kahtlemata liiga mahukas ja detailne selleks, et täna veel selle kõiki tahke teada. Avalikkusele saab see teatavaks tõenäoliselt pärast allakirjutamist. Samas on ilmne, et tegemist on väga olulise sammuga, sest kahel riigil on kokku 95 protsenti maailma tuumarelvadest.

Presidentide kinnitusel on kokku lepitud mõlemapoolselt lõhkepeade vähendamises kümne aasta jooksul  praeguselt tasemelt 2200-2700 kuni tasemeni 1550 ning kandevõimekuste vähendamises praeguselt tasemelt 1600 tasemeteni 700 (raketid ja pommitajad) ja 800 (süsteemid). Leppes on väidetavalt detailselt kirjas ka vähendamisprotsesside jälgimine.

Kuni viimase hetkeni rõhutas Venemaa, et ilma raketitõrjesüsteemide käsitlemiseta pole kokkulepe võimalik. Praeguseks on teada, et leppes pole võetud vastastikku siduvaid kohustusi. Samas teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et kui üks osapool kasvatab raketitõrje võimekust teise poole strateegiliste ründerelvade suhtes, siis võib vähendamisprotsess peatuda. Seda klauslit tuleb mõistagi tähelepanelikumalt lugeda.

President Barack Obamale on kokkuleppe saavutamine kindlasti suureks kergenduseks. Esiteks loob see hea õhkkonna 12. aprillil Washingtonis kogunevale tuumarelvastuse leviku piiramise tippkohtumisele. Teiseks on see ehk esimeseks välispoliitiliseks edusammuks, mida Obama on pikkisilmi oodanud.

Arvestades Venemaa tuumaarsenali vananemist ning ka kandevõimekuste vähenemist on madalamate piirangute seadmine Moskvale suhteliselt kergem seedida. Seepärast võiks arvata, et START leppe saavutamine on märgiliselt olulisem tuumarelvastuse likvideerimisest rääkivale Obamale.

Kuid leppe allakirjutamine ei tähenda veel selle jõustumist. President Obamal tuleb veenda Senatit, et selle dokumendiga pole ohustatud (eriti raketitõrje osas) ei USA ega tema liitlaste julgeolek. Senatis on vajalik kahe kolmandiku senaatorite toetus, mis pole sugugi etteantud.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?