Marko Mihkelsoni blogi

Aastaring on taas läbi saamas ning aeg kiireks tagasivaateks küps. Nüüd juba kümme aastat jutti olen siin oma ajaveebis reastanud lahkuva aasta olulisemad sündmused, millel on mu meelest mõju rahvusvahelisele elule. Seekordne peamine tõdemus: nii tõsiselt, nagu lahkuval aastal, pole läänemaailm juba ammu raputada saanud. Trumpi võit . USA 45. presidendiks valiti vastu paljusid ootusi Donald Trump. Tegemist oli USA ajaloo pretsedendituma kampaaniaga, kusjuures sotsiaalmeedia mõju tänapäeva poliitikale alles ootab täpsemat lahtiseletamist. Trump presidendina võib olla   Brexit . Kes oleks osanud arvata, et ühe erakonna (toorid) siseheitlused võivad viia tõsise eksistentsiaalse hetkeni kogu Euroopa Liidus. Brexit käivitas tõsise segaduste aja ka laiemalt läänemaailmas, viidates seni harjumuslike suhete ja seoste pöördumatule murdumisele või muutumisele. Süüria jagamine . Venemaa sekkumine Süüria kodusõtta viis aasta lõpuks nii mässuliste tõrjumiseni Aleppost kui riigi si

Eesti geograafiline asend ja väiksus on korraga nii meie suur võimalus kui ka paratamatu väljakutse. Eesti on Euroopa ja kogu läänemaailma väikseim riik, kes on suutnud poliitilis-geograafilisest sundolukorrast hoolimata ellu jääda ja edukaks saada. Eesti asupaik geograafilisel ja poliitilisel maailmakaardil on meie praeguse eduloo üks olulisi aluseid. Nii see, et meil on suurepärased eeskujud Põhjamaade näol, kui ka see, et Venemaa ei lase meid oma arengus kunagi mugavustsooni jääda. Sageli vaadatakse Eesti asukohta ainult Venemaa naabrust silmas pidades. See on mõistagi olnud läbi ajaloo meie olemise kriitilisim küsimus. Venemaast tuleb alljärgnevalt pikemalt juttu, kuid alustaksin ikkagi Eesti eduloo põhiteguriga – meie kuulumisega läänemaailma ja eeskätt Põhjala ruumi. Kõige mõjusamalt on tänapäeval Eesti asukoha läänemaailma koosseisus määratlenud USA politoloog Samuel P. Huntington oma kuulsas tsivilisatsioonide kokkupõrke teoorias pea veerand sajandit tagasi. H

Lasud Kremli külje all Moskvoretski sillal, mis tapsid Boriss Nemtsovi, olid lasud otse vaba Venemaa südamesse. Kahjuks mitte esimest ja ilmselt mitte viimast  korda. Vabaduse ideed on Venemaal kõige kiuste püütud külvata, harida ja kaitsta tegelikult väga pika aja jooksul. Juba 1610. aastal kirjutati Venemaal esimene vabadusi määratlev põhiseaduse projekt. Hiljem on vabaduse määr Venemaal üles alla kord laienenud, kord kõvasti vähenenud, kuid vaatamata isevalitsejate ja autoritaarse korra valvurite vägivallale pole see kunagi lõplikult hääbunud. Boriss Nemtsovi lugu, mille tema tütar Žanna siin raamatus lihtsalt ja haaravalt lahti kirjutab, on lugu vaba inimese keerulisest ja lõppeks traagilisest käekäigust kaasaegsel Venemaal. Lootuse ja uute võimaluste teke Nõukogude impeeriumi lagunemisel lennutasid karismaatilise Boriss Nemtsovi Venemaa poliitilisse tähistaevasse. Tema julged, inimeste tegevusvabadusele ja samas kõigile võrdsete võimaluste loomisele rajatud r

Meil on üks isamaa. See on täpselt selline, nagu me kõik koos oleme selle loonud, arendanud ja edasi kandnud. Meil on vaid üks tee – see on tulevik, pöördumatult vabadusele ja kõigi hakkamasaamisele suunatud. Eesti on avatud ja innovatiivne, uutele otsingutele valla riik. Kõigil on võimalus, kes tahab ja soovib. Eesti on kõigi võimaluste maa. See on meie isamaa.  Eestlased on alati tahtnud olla peremehed omal maal. See unistus on nüüd täitunud ja meil on oma riik. Me tahame, et me saaksime omal maal olla peremehed ka saja ja tuhande aasta pärast. Selleks peame ka käituma nagu muistsed peremehed. Nad olid vabad, vastutustundlikud ja oma ajast ees. Eesti Vabariik on rahvusriik, see tähendab, et eesti rahvas on Eesti riigi peremees.   Peremeheks olemine tähendab julgust ja tahet otsustada, tehtud otsused ellu viia ja vajadusel ka tehtud vigade eest vastutust kanda. Eesti on jõudnud olukorda, kus raskeid ja vajalikke otsuseid enam edasi lükata ei saa. Täna on Eestis seisak. Se