Postitused

Kuvatud on kuupäeva november, 2008 postitused

Stubbi aus ülestunnistus

Kujutis
Soome välisministrit Alexander Stubbi võib siiralt kiita. Tema tänane arvamus selle kohta, et OSCE polnud kuigi edukas Vene-Gruusia sõja ennetamisel, väärib igal juhul tunnustust.

Mitte alati ei suuda poliitikud olla kriitilised ebaõnnestumiste üle. Seda peaks ka Eesti poliitiline kultuur veel tõsiselt õppima. Stubbi roll pole olnud lihtne. Soome värske välisministri ning OSCE eesistujana langes tema õlule kohe sõda Kaukaasias. Arvestades Soome suhteid Venemaaga polnud Stubbil kuigi kergeid valikuvariante.

Stubbi eeskuju võiksid tegelikult järgida Euroopa Liidu liidrid ning välispoliitika eest vastutajad. Miks ei teinud ka Euroopa Liit midagi selleks, et ammu etteaimatavat konflikti ära hoida?

Kui Euroopa Komisjon oleks läbinisti demokraatlik institutsioon, siis peaks välisvolinik Benita Ferrero-Waldner kaaluma tõsiselt tagasiastumist. Euroopa Liidu välispoliitika kõrgeimal esindajal Javier Solanal pole samuti kuigipalju paremat vabandust. Kui ei midagi enamat, siis võiksid mõlemad olla …

Russia and the EU

Kujutis
Sellel teemal ja mitte ainult tuli juttu intervjuus nädalalehele The Baltic Times. Kuna leht ise pole kuigi kättesaadav, siis toon selle intervjuu teksti siinkohal täies ulatuses ka ära.

"A member of the Pro Patria and Res Publica Union since 2001 and MP since 2003, Marko Mihkelson is the current chairman of the European Union Affairs Committee and one of Estonia's most prominent politicians. With the antagonistic pro-Kremlin group 'NightVigil' recently pushing for Russian territorial autonomy, The Baltic Times asked the outspoken politician some big questions regarding the EU, NATO and the future of Estonian-Russian relations.

You've been a member of Par­liament since 2003, but I under­stand your career involvement with Russia goes back much fur­ther - what previously held posi­tions have contributed to your background in Russian affairs?

My interest in Russian affairs started a while ago. Since graduat­ing from Tartu University in 1993 as a historian (specializing …

SASi ultimaatum pole vastuvõetav

Kujutis
Majandusraskustes vaevleva lennukompanii SAS karmisõnaline kiri Eesti valitsusele seoses Estonian Airi likviidsusprobleemidega on nonsenss. Esiteks näib nõude sisu kohatu väljapressimisena ning teiseks veenab see veelkord, kui vähe tegelikult SAS Eesti lennukompaniist hoolib. Sellisele nõudele ei tohiks valitsus kindlasti alluda.

Estonian Airi ümber on viimasel ajal tõepoolest palju kära. Põhjuse selleks on kompanii ise andnud. Eeskätt muidugi tänu sellele, et senine omanikering eesotsas SASiga pole olnud suuteline välja käima firma strateegilisi arengusuundi ja neid ka ellu viima. Eesti riigi käed on aga vähemusosalusega olnud piiratud.

Äripäev kirjutab täna oma juhtkirjas, et riik võiks oma osaluse maha müüa. See on muidugi üks võimalusi, kuid ilmselt see ei muuda olukorda paremuse suunas lennureisijatele. Meile on täna oluline, et Tallinn ei jääks nurgataguseks lennujaamaks, kust toimub üksnes ettevedamine teistesse lähilennujaamadesse. See ei tohiks olla kindlasti meie huvi riigi le…

BRIC trügib maailmamõjutajaks

Kujutis
Kui Hiina ja India kiidavad heaks Venemaa ja Brasiilia tänase üleskutse, siis võib tuleval aastal tõepoolest leida aset esimene BRIC-riikide tippkohtumine. Kuna neli riiki on varemgi poliitilisel tasandil kohtunud (sellel suvel välisministrid Jekaterinburgis), siis pole välistatud et ammuoodatud suurüritus võiba ka teoks saada.

Esimest korda võeti akronüüm BRIC kasutusele 2001. aastal Goldman Sachsi poolt, mil suurpank tegi ennustuse, et need neli riiki võiksid 2050. aastaks võtta sisse juhtiva rolli maailmamajanduses.

BRICi numbrid on muidugi muljetavaldavad. Neli riiki katavad neljandiku maailma maismaast ja üle 40 protsendi maailma elanikkonnast. Kombineeritult on need majandused kahtlemata tõusvad tähed.

Parimal juhul võib BRIC tõesti tõusta arvestatavaks foorumiks, mis võib osaliselt varjutada ka G7 domineerimise. Samas on neli riiki küll pragmaatikud, kuid siiski oma poliitiliste süsteemide poolest üpris kirjud. Viimane võib osutuda ka teatavaks takistuseks sügavamal poliitilisel i…

Väga positiivne päev Ida-Virumaal

Kujutis
Juba tükil ajal pole ma saanud nii positiivset laengut, kui tänastelt kohtumistelt Ahtmest ja Narvast. Lisaks siia otsa ka üllatuskohtumine üle pika aja oma kunagise õpetaja Ene Kurmega, kes just täna peab Narvas oma suurt juubelit.

Homne kodanikupäev annab taaskord põhjuse väisata erinevaid koole mitmel pool Eestis. Tänane päev oli minul pühendatud Ida-Virumaale, kus kohtusin Ahtme Gümnaasiumi ja Narva Eesti Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega.

Nii Ahtme kui Narva kooli gümnasistid jätsid väga positiivse mulje. Rääkisime väga erinevatel teemadel, peamiselt majandusest ja finantskriisist. Aga ka Eesti välispoliitikast, sealhulgas Eesti-Vene suhetest. Küsimusi oli palju ning aega kippus nappima. Ma olin siiralt üllatunud küsimuste asjalikkuse, ajakohasuse ning õpilaste julguse üle. Mitte alati ei kohta sellist aktiivsust.

Tänane päev Ida-Virumaal veenis veelkord, kui oluline on lihtne suhtlemine. Eriti, kui räägime Eestis elavate venelastega nende probleemidest ja arusaamadest. Loodetavas…

Veelkord meie olematust infopoliitikast

Kujutis
Viimaste päevade vaidlused rahvastikuministri otsuse üle tellida ETV asemel saateid PBKlt ning Igor Taro, Eerik-Niiles Krossi ja Hannes Kondi tänased artiklid päevalehtedes viitavad kokku suuresti ühele habemega probleemile - nimelt meie enda kahjuks nõrgavõitu infopoliitikale.

Kohe pärast aprillisündmusi kinnitasid paljud arvamusliidrid kui ühest suust, et Eesti peab globaalses meediamaailmas senisest paremini oma kuvandit kaitsma ning desinformatsioonile vastu seisma. Valitsus pidi infostrateegiale rohkem tähelepanu pöörama ning vastavas suunas ka midagi ära tegema.

Tänaseks näib, et mingit tuntavat muutust või läbimõeldumat strateegiat ei eksisteeri. Parimaks kinnituseks selles ongi minister Palo kummaline otsus. Veel aasta tagasi peeti ühe võimaliku vormilise väljundi all silmas just venekeelsete saadete mahu kasvatamist avalik-õiguslikus televisioonis. Igasugune jutt reitingutest on nüüd pehmelt öeldes viisakas vabandus, mitte aga kinnitus pikaajalise strateegia olemasolust.

Krossi,…

Eesti-Vene: kes teeb esimese sammu?

Kujutis
Eestis räägitakse jälle sellest, kuidas võiks suhteid Venemaaga parandada. Igati mõistlik küsimus ning kahtlemata vajalik arutelu. Kes ei tahaks oma naabritega elada normaalsetes suhetes. Samas jääb mõnedest väljaöeldud arvamustest mulje, nagu Eesti istuks sügaval koopas ega tahaks kuidagi "samme" astuda.

Olen korduvalt öelnud, et Eesti on valmis kõigekülgselt suhete normaliseerimiseks Venemaaga. Konstruktiivset meelt on meil piisavalt, et paljudele lahendamata küsimustele või sõlmimist ootavatele lepingutele lahendusi otsida.

Samas peaks olema selge seegi, et normaalsete suhete ja usalduse loomine ei saa käia läbi pideva kahtlustamise, süüdistamise ning järeleandlikkusele nõudmise. Just viimast oleme kahjuks aga korduvalt kogenud reaktsioonina just Eesti sammudele.

Tänastele tulistele argumenteerijatele, et Eesti pole midagi teinud, tooksin vaid ühe väikese näite. 19. mail 2005. aastal kiitis Riigikogu väliskomisjon heaks soovitused Vabariigi Valitsusele. Need enam kui 50 tähe…

Sensatsiooniline artikkel

Kujutis
Lugege seda artiklit. Minu arvates on see vägagi mõtlemapanev. Julge lugu ja käsitlus ajalehelt, kelle mitu ajakirjanikku on oma tõeotsingutel tapetud.

Kui selles loos esitatud väited osutuvad kasvõi osaliselt tõeks, kinnitab see paljude analüütikute hinnangut Beslani koolitragöödia tagamaadele ning järelmõjudele.

Tuletan vaid meelde, et 2004. aastal hukkus Beslani koolis 186 last ja 148 täiskasvanut. Haavata sai üle 700 inimese. Uurimine pole siiani kuhugi jõudnud. Lugege lisaks ka siit.

ÜRO eirab Nürnbergi tribunali otsust

Kujutis
Eile ÜRO peaassamblee kolmandas komitees (sotsiaal- ja humanitaarküsimused) toimunud rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise resolutsiooni eelnõu arutelu ning heakskiitmine on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas kaasaegse Venemaa juhtkonna survel ÜRO eirab Nürnbergi tribunali otsuseid.

Venemaa juhtimisel ning Kuuba, Zimbabwe, Venetsueela, Usbekistani, Tadžikistani, Sudaani, Kõrgõstani ja Benini kaasosalusel algatatud resolutsiooni ("Inadmissibility of certain practices that contribute to fuelling contemporary forms of racism, racial discrimination, xenophobia and related intolerance") tegelikuks mõtteks on luua järjekordne vahend Moskva välispoliitilises võitluses "ajaloo väärtõlgendajate" vastu.

Resolutsiooni projekti tutvustanud Venemaa esindaja rõhuasetus oli selgelt natsismi heroiseerimise teemal. Kuna tuleval aastal möödub 70 aastat Teise maailmasõja algusest, siis valmistub Venemaa sellise eelrünnakuga tõrjuma võimalikke süüdistusi Molotov-Ribbentropi pakti …

Piirileppest ei sõltu suhete paranemine

Kujutis
Kindlasti mitte selliselt, nagu seda püüab tänastes uudistes väita Tiit Vähi. Kui see oleks nii, siis poleks Venemaa president 2005. aastal loobunud allkirjast juba sõlmitud piirilepingutelt. Riigikogu poolt oma ratifitseerimisseadusesse lisatud viited kahele varasemale õigusaktile ei ole vähimalgi määral mõõtuandev põhjus, miks ei võiks Vene Föderatsioon piirilepinguid ratifitseerida.

Pigem on Eesti-Vene suhetes valitsevate ebakõlade taust ikkagi hoopis laiem ning ulatub põhimõtteliselt teadmisse, et Venemaa praeguse juhtkonna meelest oli Nõukogude Liidu lagunemine 20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. See emotsionaalne hoiak paraku takistab Kremlil ratsionaalselt hindamast oma tegelikke huvisid ja võimalikke kasusid suhetes naabritega, sealhulgas Eestiga.

Kahjuks on sarnast taktikat kasutanud Moskva varemgi. Eelmisel kümnendil takistas suhete paranemist muuhulgas õigeusu kiriku registreerimisega seonduv. Ka siis lubati, et Eesti valitsuse positiivne otsus avaks uue aja…

Suurem selgus Eesti missioonile Iraagis

Kujutis
Iraagi valitsus on nõustunud julgeolekuleppega Ameerika Ühendriikidega, mille kohaselt peaksid USA väed lahkuma 31. detsembriks 2011. Sellega on loodud eeldused Eesti missiooni tegevuse lõpetamiseks Iraagis rahvusvahelise koalitsiooni koosseisus. Millal see täpselt juhtub, sõltub nii konkreetselt meie kontingendi vastutusalas toimuvast kui ka valitsuse ja Riigikogu vastavast otsusest.

Pikka aega peetud läbirääkimiste tulemusel valminud SOFA (Status of Forces Agreement) lepe annab juriidilise aluse USA vägede viibimiseks Iraagis ka pärast seda, kui selle aasta lõpuga lõpeb vastavasisuline ÜRO julgeolekunõukogu mandaat.

See omakorda annab meilegi võimaluse parlamendiaruteluks Eesti missiooni jätkamise üle. Loodetavasti teeb Iraagi parlament oma otsuse veel enne 25. novembrit, mis lubab meilgi ehk veel enne aasta lõppu missiooni tuleviku üle otsustada.

Tõenäoliselt jätkub meie missioon ka tuleval aastal, kuid sealt edasi on juba tõsise otsustamise koht. Eesti ei peaks kindlasti jääma viima…

Kes maksab "Öisele vahtkonnale"?

Kujutis
Ma poleks sellest küsitlusest teadnudki, kui Eesti ajakirjandusvabaduse "lipulaev" rus.delfi.ee poleks täna sellest kirjutanud. Nimelt on "Öise vahtkonna" aktivistid võtnud ette elanike küsitluse, millega püütakse kõige muu hulgas teada saada, kas nad tahaksid näha Eestis "territoriaal-administratiivset vene autonoomiat"?

Seda küsimust on nädala jooksul esitatud nii Tallinnas Lasnamäel, Kohtla-Järvel kui Narvas. Väidetavalt olla inimesed aktiivselt küsimustele vastamas. Mis on vastused, me täna ei tea. Kuid ürituse meeleolu ja suunitlus jätavad vähe kahtlusi, milline on tulemus.

Eesti on demokraatlik riik ning erinevalt Venemaast võivad siin tegutseda kõik seadusi järgivad vabaühendused. Ka "Öisel vahtkonnal" on kindlasti oma koht, kui ta oma tegevusega ei riku seadusi.

Ometi tekib minul vabariigi kodanikuna küsimus, miks peaks see ühendus vähemalt küsimuse kaudu taotlema toetust "territoriaal-administratiivse vene autonoomia" loomisele E…

Euroopa Liit nõrgendas oma positsioone

Kujutis
Euroopa Liidu ja Venemaa tänane tippkohtumine Nice'is andis ettearvatud tulemuse. Eesistuja Prantsusmaa ja Euroopa Komisjoni ühine otsus minna edasi leppekõnelustega Venemaaga ilma Gruusia rahuplaani täitmiseta on tõlgendatav eeskätt Euroopa positsioonide nõrgendamisega.

Järjekindluse puudumine oma hoiakutes eriti suhetes Venemaaga on olnud Euroopa Liidu üks suuremaid komistuskive. Ka nüüd, mil anti roheline tuli leppekõneluste jätkamiseks Venemaaga, mindi tegelikult mööda 1. septembril valitsusjuhtide poolt kokkulepitust.

Toona oldi arvamusel, et Venemaaga saavad kõnelused jätkuda, kui on täidetud Medvedev-Sarkozy rahuplaani punktid. Tänaseks on need täitmata, kuid Euroopa Liit andis käest ühe võimalikest mõjutushoobadest.

Tõsi, Sarkozy tegi täna järjekordse üllatuse. Prantsusmaa president sõi oma varasemaid sõnu ning teatas, et Venemaa pole mitte täies ulatuses täitnud kokkuleppeid rahu tagamiseks Gruusias. Samuti nõudis ta Vene vägede väljaviimist Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast.

Om…

Pariis: Putini võllajutt ja Bushi argus

Kujutis
Huvitav, kas Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy oli seda ette plaaninud, kuid nii tema kui ta välispoliitika nõuniku tänased kommentaarid Moskva ja Washingtoni suunal lõhnavad küll pehmelt öeldes skandaalsetena.

Diplomaatilisele praktikale harjumatuna võttis Elysee palee täna korraga teravalt rünnata nii Venemaa peaministrit Vladimir Putinit kui USA presidenti Georges Bushi. Ja seda vahetult enne Euroopa Liidu ja Venemaa homset tippkohtumist Nice'is ning laupäevast G20 tippkohtumist Washingtonis.

President Sarkozy kritiseeris kolleegi Washingtonist, kes olevat talle augustis soovitanud mitte minna Gruusiasse. Vene väed olevat siis olnud vaid 40 kilomeetri kaugusel Tbilisist ning Saakašvili saatus olevat otsustatud, rääkis Sarkozy tänasel auhinnatseremoonial. "Lihtsalt mõista see hukka," tuletas Sarkozy meelde Bushi sõnu.

Sarkozy välisnõunik Jean-David Levitte rääkis aga intervjuus nädalakirjale Le Nouvel Observateur, et 12. augustil olla Putin ähvardanud kohtumisel Sark…

Kas Putin ei usu enam Nord Streami?

Kujutis
Sellist juttu pole Venemaa peaminister Putin veel enne rääkinud. Kui varasemalt raius Moskva kindlalt, et Nord Stream valmib tähtaegselt ning raskustele ja kohatistele vastuseisudele hoolimata, siis nüüd on jutt muutunud hoopis kõhklevamaks.

Et kui Euroopa ei taha saada gaasi, siis me torujuhet Läänemere põhja ei ehitagi. Rajame hoopis LNG tehased ning hakkame tarnima vedeldatud gaasi maailmaturule, rääkis Putin tänasel kohtumisel Soome kolleegi Vanhaneniga.

Ühest küljest võib seda juttu võtta tõesti lihtsalt hirmutamise või väljapressimisena. Teisalt aga pole ei finantskriis ning ühes sellega Gazpromi enda halvenenud majanduslik seis kuigi roosilised väga kuluka projekti elluviimiseks. Vähemalt mitte seatud tähtaegasid (2011-2013) silmas pidades.

Teatavasti on Nord Streami minimaalseks maksumuseks 7,4 miljardit eurot. Sõltumatud analüütikud on arvanud, et tegelikkuses võiks see tulla veelgi kallim. Kuid isegi 7 miljardi juures tähendaks see summa täna enam kui kümmet protsenti Gazpromi

Kreml lubab uut survet Balti riikide vastu

Kujutis
Venemaa presidendi välisnõunik Sergei Prihhodko teatas täna, et reedesel Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumisel Nice'is võtab Moskva ette uue rünnaku Balti riikide vastu.

Tõsi, midagi uut nendes ähvardustes pole. Ikka seesama jutt kaasmaalaste olukorrast Eestis ja Lätis ning ajaloo ümberkirjutamisest ja natsisimi heroiseerimisest.

Tegelikult ei vääriks see Prihhodko sõnum suuremat tähelepanu, kui sellel siiski poleks pisut laiemat konteksti. Eriti pean ma siin silmas suhete seisu Euroopa Liidu ja Venemaa vahel pärast augustikuiseid sündmusi Gruusias.

Prihhodko sõnum näitab, et Kreml tunnetab täiel määral Euroopa Liidu tänast sisemist lõhestatust ning valib taktikaks hoopiski rünnaku. Kuna Prantsusmaa president on juba kuulutanud, et Gruusia rahulepe on täidetud, siis pole ka Kremlil vajadust tagasi hoida.

Sisuliselt näitab see seda, et Euroopa Liidu "pehme" välispoliitika on kaitseasendis ning lihtsasti rünnatav. Kuidagi ei lisa kindlust seegi teadmine, et Itaalia on pakkumas

Tolerantsi kasvatamine Turay moodi

Kujutis
Tänane Postimees valmistas üllatuse. Nii kummalist arvamuslugu pole juba tükil ajal lugeda saanud. Keegi Abdul Turay võttis sisuliselt ette süüdistada eestlasi ja Eestit selles, et meie riigis elab vähe mustanahalisi ning et see võib seoses Obama valimisvõiduga USAs saada meie riigile saatuslikuks. Vabandage, kui see pole rassivaenu õhutamine, siis mis see on?

Võib olla püüdis Turay (pildil) tõepoolest parimat, et tõstatada väga olulise teema tolerantsist. Ma olen autoriga selles küll nõus, et meil tuleb kohapealset tolerantsi teiste kultuuride ja rahvaste vastu kasvatada.

Samas tuleb mõista, et Eestil on objektiivsetel põhjustel olnud viimastel aastakümnetel vähe kokkupuuteid kaugemate kultuuride ja rahvastega. Kui Turay muretseb mustanahaliste vähese arvukuse pärast Eestis, mida peaksid siis tegema hiinlased, jaapanlased, hindud, araablased ja nii edasi?

Ma olen kindel, et täna maailmas palju ringi liikuvad eestimaalased on viimase tosina aasta jooksul avastanud ja kogenud rohkem kui T…

Eesti ei tohi loobuda Gruusia toetamisest

Kujutis
Euroopa Liidu välisministrite käimasoleval kohtumisel peaks Eesti jääma kindlaks oma senistele välispoliitilistele põhimõtetele ning jätkama Gruusia püüdluste toetamist. Kui ministrid eesistuja ettepanekul isegi soostuvad 1. septembril külmutatud leppekõnelusi Venemaaga jätkama, peavad need olema seotud Moskva poolt võetud kohustuste täitmisega.

Esmaselt tuleb selgelt välja öelda, et Venemaa pole täitnud Medvedevi-Sarkozy rahuplaanis võetud kohustusi, mis omakorda ei saa olla aluseks täiemahuliste suhete taastamisele Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Laupäevased sündmused Perevi külas ning tänane vahejuhtum kahe tapetud Gruusia politseinikuga Dvani külas kahjuks viitavad, et julgeolekuolukord piirkonnas on jätkuvalt kriitiline.

Seoses rahuplaani täitmise hetkeseisu ja tingimustega on väga asjakohane tugineda Gruusia valitsuse ebapaberis esitatud viiele punktile, mis kirjeldavad ilmekalt Venemaa praegust soovimatust kokkulepetest kinni pidada. Alljärgnev on väljavõte Gruusia valitsuse ebapa…

Allveelaev "Nerpa" salapärane õnnetus

Kujutis
Laupäeva õhtul Jaapani merel viibinud tuumaallveelaeval "Nerpa" toimunud ohvriterohke õnnetus näitab, kui vaevaliselt kulgeb idanaabri relvajõudude moderniseerimine.

Antud juhul on reaalselt tegemist väga vana "raua" elluäratamiskatsega, sest "Nerpa" (K-152) ehitamist alustati juba 22 aastat tagasi. Seejuures alles eelmisel nädalal tegi "Nerpa" oma esimese sukeldumise.

Iseenesest on 1976. aastal seeriatootmisse läinud kolmanda põlvkonna tuumaallveelaevad ("projekt 971") väga heade näitajatega. Tegemist on maailma ühe müravaiksema allveelaevaga, mida teatud tingimustes pole võimalik vastasel avastada. Kes tahab rohkem lugeda nii "Nerpa" kui selle põlvkonna tuumaallveelaevadest, leiab lisainfot siit.

Pole välistatud, et "Nerpa" peaks käigukatsetuste järel minema hoopiski India mereväe koosseisu nime all INS Chakra. Venemaa ja India sõlmisid neli aastat tagasi tuumaallveelaevade tarneleppe 650 miljoni dollari ulatuses nin…

Obama esimene testimine juba käib

Kujutis
USA vastvalitud presidendil Barack Obamal tuleb juba tõsiselt tegeleda mitme rahvusvahelise testiga. Obama reagerringutest ning esimestest hinnangutest võib sõltuda mitme väga olulise rahvusvahelise sõlmküsimuse edasine käekäik.

Olgu see siis Iraani tuumaprogramm, Lähis-Ida rahuprotsess, stabiilsus Pakistanis või meile olulisemalt Ida-Euroopa raketikilbi küsimus - kõigis suundades on avangud tehtud ning Obamal tuleb juba oma positsioone esitada.

Viimastel päevadel on eriti esile tõusnud raketikilbi teema seoses Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi kolmapäevase ähvardusega paigutada Kaliningradi oblastisse "Iskander"-tüüpi taktikalised raketid.

Täna on sesosas tekkinud juba parasjagu segaudst. Ühelt poolt teatas Poola presidendi kantselei, et Kaczynski ja Obama telefonikõnes olevat viimane kinnitanud soovi jätkata raketikilbi ülesehitamist Ida-Euroopasse. Sellele järgnes kiiresti Obama välispoliitika nõuniku McDonoughi selgitus, et Obama polevat andnud mingeid lubadusi. Pärastlõu…

Euroopa Komisjon eelistab soovmõtlemist

Kujutis
Kohe pärast Venemaa agressiooni Gruusia vastu otsustas Euroopa Liit peatada leppekõnelused Moskvaga. Ühtlasi tehti Euroopa Komisjonile ülesandeks analüüsida Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid, et neid siis vastavalt kujunenud olukorrale revideerida. Nüüd on käes otsustamisaeg.

Eeloleval nädalal peaks selguma, kui järjekindel ning suhteid revideerida suutev Euroopa Liit siiski on. Vähemalt tänase seisuga näib enamuses olevat nende arvamus, kes soovivad Gruusia vastu suunatud agressiooni unustada ning võimalikult valutult naasta tagasi "normaalsete" suhete juurde Venemaaga.

Seda on kõigiti tunda Euroopa Komisjoni välisvoloniku Ferrero-Waldneri analüüsist, mille pressivariant on kättesaadav ka netis. Nagu eeldada võiski, on põhitähelepanu majandusel (see ju ka Komisjoni üks peafunktsioone) ning Venemaa rollil rahvusvahelises elus. Gruusia vastu suunatud "jõu ülemäärane kasutamine" ning separatistlike piirkondade tunnustamine Venemaa poolt on küll varjutamas suhteid, kuid …

Putin tuleb tagasi 12 aastaks?

Kujutis
Medvedevi eilne ettepanek muuta konstitutsiooni ning pikendada presidendi ametiaega kuuele aastale kõlab kui eeldatava tagasitee sillutamine Vladimir Putinile. Raske uskuda, et Medvedev siin enesekeskselt käitub.

Juba enne kevadisi presidendivalimisi ennustati, et Medvedevi üheks esimeseks ülesandeks saab presidendi ametiaja pikendamine. Nii saaks Medvedevi järglane, teoreetiliselt olla ametis ühtejagu vähemalt tosin aastat.

Selliselt laheneks ka ammuräägitud probleem konstitutsiooni muutmisest, mida Putin nii väga tagasi lükkas. Nüüd siis on algatus kõige kõrgemal tasemel tehtud ning sama hea, kui juba ka heaks kiidetud. Ka parlamendile pakuti ju aastat juurde. Sellega oleks aga tehtud veel üks samm autoritaarsema valitsemiskorra tugevdamiseks Venemaal.

Medvedev tegi küll pisikese noogutuse kodanikuühenduste ja väikeparteide suunas ning rääkis korruptsiooni ja bürokraatia vastu võitlemisest, kuid paraku on need pigem retoorilised ilustused kui tegeliku tegevuse eesmärgid.

Medvedev püüab hoida initsiatiivi

Kujutis
Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi eilne aastakõne parlamendi poole on rahvusvaheliselt eeskätt tähelepanuväärne selle poolest, et Kreml püüab hoida initsiatiivi oma päevakorra pealesurumisel lääneriikidele.

Esiteks oli kõne ajastatud vahetult USA presidendivalimiste järgsele päevale. Kuivõrd Venemaa välised vastuolud on suurimad just Ühendriikidega, siis oli Medvedevil eile üpris mugav visata kiire ja jõuline väljakutse Barack Obamale.

Moskva on oma käigu teinud, kasutades tuttavlikku süüdistavat retoorikat (näiteks Gruusia või finantskriisi teemadel) ning püüdes Iskander-rakettide paigutamisega Kaliningradi oblastisse militaarset komponenti suurendada.

Iseenesest pole selles midagi üllatavat. Medvedev jätkas sama liini, mis Kremlis on võetud juba mõned aastad tagasi ning mille esimeseks manifestatsiooniks oli Vladimir Putini kõne 2007. aasta veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil.

Küll aga pole kindel, mis suunas liigub läänemaailma hoiak. Tänaseks on selge, et Gruusia konflikt pan…

Obama võit ja siniste suur vastutus

Kujutis
Barack Obama võit USA presidendivalimistel oli veenev. Sama veenev oli demokraatide võit ka Kongressi valimistel. Nii on USA värvunud sõna otseses mõttes siniseks. Demokraatidel on küll suurem võimuhaare, kuid ühes sellega ka suur vastutus. Ja ajad pole sugugi kerged.

Vastutuskoorem on Obamal seda suurem, kuna lubatud on suuri muutusi. Ja seda mitte ainult kodus, vaid kogu maailmas. Eks lähemad kuud pärast 20. jaanuari näita, kui tubli on Obama tegude mehena. See, et ta rääkida oskab, teab kogu maailm.

Nüüd on huvitav jälgida, kes hakkavad kuuluma Obama administratsiooni. Sellest võib teha ka esimesi järeldusi, millistele muutustele uus president kõige rohkem suruma hakkab. Meile on muuseas tähtis, kes saavad rahvusliku julgeoleku nõunikuks, välis- ja kaitseministriks. Hetkel valitseb siin veel suur vaikus.

Head uudised Eesti energiajulgeolekule

Kujutis
Jää on liikuma hakanud. Viimaks. Tundub, et meie jutt Balti riikide äralõigatusest Euroopa energeetikasüsteemist on tõepoolest jõudnud Euroopa Liidu otsustajate teadvusse. Seejuures ei teadvustata mitte üksnes ohu olemasolu, vaid kasvanud on ka reaalne valmisolek vajalike investeeringute leidmiseks ning projektide ellurakendamiseks.

Euroopa valitsusjuhtide viimase kohtumise ajal teatas Euroopa Komisjoni president Barroso, et Brüssel on valmis jõuliselt toetama Balti regiooni puuduvate energiaühenduste loomist (Poola-Leedu, Leedu/Läti-Rootsi) või olemasolevate täiendamist (Eesti-Soome).

Täna siin Pariisis toimunud Euroopa Liidu liikmesmaade parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide delegatsioonide konverentsil rõhutas Prantsusmaa peaminister François Fillion oma kõnes kaks korda Balti riikide äralõigatuse probleemi ning sellega kiire tegelemise vajadust. Ja seda ilma küsimata.

Minu arvates on tegemist Eestile ja mõistagi eriti meie energiajulgeolekule väga hea uudisega. Loomulikult on…

USA valimised: meediamullid ja üllatused

Kujutis
Veel paar päeva ning USA ajaloo kõige värvikamad, kampaania poolest pikemad ning kulukamad presidendivalimised on möödas. 5. novembri hommikul avastame, et maailm on ikka endine ning tõenäoliselt ei muutu midagi dramaatiliselt ka pärast 20. jaanuari, mil uus president ametisse astub. Kuigi meedia on USA valimistel viimastel aastakümnetel mänginud väga olulist rolli, siis ometigi on seekordne jõukatsumine erakordne. Nii suurt ootust ja tähelepanu, kui need valimised on pälvinud üle maailma, pole varem ette tulnud.

Mõistagi on maailma meedia tähelepanu ergastanud nii USA nähtavalt murenev liidriroll maailmas, just vahetult enne valimisi süvenenud finantskriis ja muidugi peategelased ise. John McCain koos Sarah Paliniga ning Barack Obama koos Joe Bideniga on magus suutäis draamat, seksi ning pidevaid üllatusi jahtivale meediale.

Seepärast võiks Jüri Estami mõtet ümber sõnastades arvata, et USA valimistest tervikuna on loodud üks suur meediamull. Veidi kummaline on mõelda, et ühe suure riig…

Kes teab tõde homsest?

Kujutis
Mida lähemale 4. novembrile, seda rohkem kuuleb küsimusi: mis meist saab? See on muidugi triviaalne, kuid siiski nii levinud arutlusteema täna kogu maailmas. Olgugi, et USA presidendivalimised on tänu globaalmeediale sedavõrd võimsalt üles puhutud, ei saa siiski jätta märkimata: tegemist on senini selle sajandi suurima poliitilise show'ga, mille mõjud ulatuvad kaugele üle Atlandi ja Vaikse ookeani.

Analüüse ja arvamusi leiab rohkem kui keegi jälgida suudaks. Näiteks võib Yahoo valikust leida väga hea ülevaate arvamuslugudest kõikjalt USA meediast. Sisuliselt kõik maailma juhtivad meediaväljaanded pühendavad tundide ja lehekülgede viisi analüüse ja uudiseid USAs toimuvale. Ka tänane Postimees on saanud hakkama suurepärase ülevaatega.

Kõige selle juures tahaksin viidata ühele paljudest aruteludest, mis viimastel päevadel ka siinpool Atlandit on peetud. Kolmapäeval toimus mainekas Londoni Chatham House'is seminar, kus leiboristide eksvälisminister Sir Malcolm Rifkind ja liberaaldem…