Head uudised Eesti energiajulgeolekule

Jää on liikuma hakanud. Viimaks. Tundub, et meie jutt Balti riikide äralõigatusest Euroopa energeetikasüsteemist on tõepoolest jõudnud Euroopa Liidu otsustajate teadvusse. Seejuures ei teadvustata mitte üksnes ohu olemasolu, vaid kasvanud on ka reaalne valmisolek vajalike investeeringute leidmiseks ning projektide ellurakendamiseks.

Euroopa valitsusjuhtide viimase kohtumise ajal teatas Euroopa Komisjoni president Barroso, et Brüssel on valmis jõuliselt toetama Balti regiooni puuduvate energiaühenduste loomist (Poola-Leedu, Leedu/Läti-Rootsi) või olemasolevate täiendamist (Eesti-Soome).

Täna siin Pariisis toimunud Euroopa Liidu liikmesmaade parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide delegatsioonide konverentsil rõhutas Prantsusmaa peaminister François Fillion oma kõnes kaks korda Balti riikide äralõigatuse probleemi ning sellega kiire tegelemise vajadust. Ja seda ilma küsimata.

Minu arvates on tegemist Eestile ja mõistagi eriti meie energiajulgeolekule väga hea uudisega. Loomulikult on suuremaks rahuloluks põhjust projektide tegeliku teostumise järel, kuid vähemalt on Balti riikide eraldatuse küsimus selgelt kaardil.

Eks selle probleemi teadvustamiseks on mõjunud mitmed tegurid (alates Venemaa ähvardustest, meie lobitööst kuni Ignalina tuumajaama probleemini). Samas on see väga heaks näiteks, milline on meie võimalus Euroopa otsustusprotsessi mõjutada ning oma rahvuslikke julgeolekuhuvisid kaitsta.