Head uudised Eesti energiajulgeolekule

Jää on liikuma hakanud. Viimaks. Tundub, et meie jutt Balti riikide äralõigatusest Euroopa energeetikasüsteemist on tõepoolest jõudnud Euroopa Liidu otsustajate teadvusse. Seejuures ei teadvustata mitte üksnes ohu olemasolu, vaid kasvanud on ka reaalne valmisolek vajalike investeeringute leidmiseks ning projektide ellurakendamiseks.

Euroopa valitsusjuhtide viimase kohtumise ajal teatas Euroopa Komisjoni president Barroso, et Brüssel on valmis jõuliselt toetama Balti regiooni puuduvate energiaühenduste loomist (Poola-Leedu, Leedu/Läti-Rootsi) või olemasolevate täiendamist (Eesti-Soome).

Täna siin Pariisis toimunud Euroopa Liidu liikmesmaade parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide delegatsioonide konverentsil rõhutas Prantsusmaa peaminister François Fillion oma kõnes kaks korda Balti riikide äralõigatuse probleemi ning sellega kiire tegelemise vajadust. Ja seda ilma küsimata.

Minu arvates on tegemist Eestile ja mõistagi eriti meie energiajulgeolekule väga hea uudisega. Loomulikult on suuremaks rahuloluks põhjust projektide tegeliku teostumise järel, kuid vähemalt on Balti riikide eraldatuse küsimus selgelt kaardil.

Eks selle probleemi teadvustamiseks on mõjunud mitmed tegurid (alates Venemaa ähvardustest, meie lobitööst kuni Ignalina tuumajaama probleemini). Samas on see väga heaks näiteks, milline on meie võimalus Euroopa otsustusprotsessi mõjutada ning oma rahvuslikke julgeolekuhuvisid kaitsta.

Kommentaarid

Unknown ütles …
Kas ei ole see mitte osaliselt Vene vastaste klanni n.ö. ülesostmise katse Venemaa sõprade - Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia poolt, et kaoks viimased tõkked business as usual taastamiseks. Kutsikad söönud, karavan liigub edasi...
04 november, 2008 01:13
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave