Postitused

Kuvatud on kuupäeva jaanuar, 2008 postitused

Ameerika kangelasel Arni musklid

Kujutis
John McCain on jõudnud oma poliitikukarjääri vaieldamatu kõrghetkeni. Paljudele üllatuseks on Arizona värvikas senaator saavutanud vahetult enne superteisipäeva vabariiklaste leeris parima löögipositsiooni. Veel mõned kuud tagasi kindlaks soosikuks peetud Rudy Giuliani on loobunud McCaini kasuks. Lisaks on andnud McCainile oma toetuse ka häälterikka (170 delegaati) California osariigi kuberner Arnold Schwarzenegger.

Tegelikult on kõik kolm head sõbrad. Nii Giuliani kui Schwarzenegger ei hoia kiitust ega efektseid loosungeid vaka all. Mõlemad kutsuvad McCaini ei rohkem ega vähem kui "Ameerika kangelaseks". Ja mida paremat võikski McCain selles muinasjutulises seisus tahta. Kõik näib laabuvat õiges suunas. Ka eilne teledebatt andis vähemalt ajakirja Time hinnangul võidu McCainile.

McCaini peamine konkurent vabariiklaste seas - Mitt Romney on selgelt tagaplaanil ning juba viie päeva pärast võib McCainile paista ka lõppkandidaadi staatus. Kuid ikkagi, midagi pole selge enne, kui k…

Õppetund, millest me ei taha õppida

Kujutis
Ma olen tõsimeeli jahmunud, millise valelikkuse ja kriitikameele puudumisega käsitleb välisministeeriumi kantsler Matti Maasikas tänases Eesti Päevalehe artiklis oma ametkonna suhtlemist Riigikogu väliskomisjoniga seoses aprillisündmuste analüüsiga. Sellisest küünilisest hoiakust kumab rohkem isikliku (ja ehk ka ministri) positsiooni kaitsmist, kui Eesti riigi julgeolekule oluliste küsimuste tajumist ning vajalike sammude seadmist.

Kuid võtame kõik järjekorras. Maasikas kirjutab, et Riigikogu väliskomisjon olevat „rahulolematu välisministeeriumi analüüsiga oma aastataguse toimimise kohta“. Ta lisab, et see väide põhinevat „tundmatuks jääda soovinud komisjoniliikme koridoris poetatud sõnal“.

Selgitamaks oma tehtud tööd, kirjeldab Maasikas, et „ministeerium on komisjonile esitanud meie kõige olulisema töö tulemuse: nimekirja Eesti toetuseks tehtud avaldustest 35 leheküljel. Oleme väliskomisjoniga sel teemal korduvalt kohtunud ja ainus kriitika kõlas – olgu ta kord nimega mainitud – komisj…

FSB kaitseb Venemaad demokraatia eest

Kujutis
Venemaa presidendi Vladimir Putini esinemist FSB kolleegiumil saab tõlgendada kui vastuluure suunamist võitlusele demokraatia ning kodanikuvabaduste vastu. Lahkuva riigipea meelest peab FSB seisma selle eest, et piiritagused jõud ei sekkuks Venemaa siseasjadesse ning eriti valimistulemuste korrigeerimisse.

Iseenesest on ju Putini loogika puhas. Nii nagu iga suveräänne riik nii ka Venemaa peab kaitsma oma rahvuslikke huve ning julgeolekut. Siia kuulub ka vastuluure tegevus. Kuid siia kuuluvad ka seosed ning kohustused, mida riik on võtnud ühe või teise rahvusvahelise organisatsiooni ees.

Venemaa kuulub juba enam kui kümme aastat Euroopa Nõukogusse, mis on seatud edendama ja kaitsma demokraatia ning õigusriigi põhimõtteid oma liikmesmaades. Seejuures on uuemad või demokraatia juurutamisel aeglasemad liikmesriigid, sealhulgas Venemaa, võetud järelvalve alla. Teiste sõnadega viitab see asjaolule, et riik pole liitumisel Euroopa Nõukoguga võetud kohustusi suutnud veel täiel määral täita.

Vene…

John McCain - vabariiklaste suursoosik

Kujutis
Kas tõesti John McCain? Pärast eilset kindlat võitu Florida eelvalimistel on McCain nüüd ametlikult vabariiklaste juhtivkandidaat ka kogutud delegaatide arvu poolest. McCainil on tänaseks koos 97 ja Mitt Romneyl 74 delegaati.

Rudy Giulianile oli Florida kolmas koht muidugi katastroofiks. Julge taktika ei kandnud vilju ning kui uskuda allikaid, siis on New Yorgi endine linnapea otsustanud edasisest kandideerimisest loobuda. Pole välistatud, et juba täna Californias peetaval vabariiklaste debatil annab ta oma toetuse McCainile.

Kuigi Mike Huckabee ja Ron Paul jäävad selgelt alla kahele liidrile, ei viita veel miski nende loobumisele enne 5. veebruari superteisipäeva. Nii vabariiklaste kui demokraatide seas on tänaseks selge, et superteisipäeval mängitakse välja kui mitte võitja siis kindel liider.

Demokraatidel loodavad võidule veel Hillary Clinton (kes sai eile lohutusvõidu Floridas) ja Kennedyte toetuse võitnud Barack Obama ning vabariiklaste seas siis McCain või Romney.

Eilne võit annab …

Našid kaovad, našism jääb

Kujutis
Esimesed päevad pärast detsembrikuiseid parlamendivalimisi reetsid tõsiasja, et Kreml võtab liikumise Naši hästi lühikese rihma otsa. Peamise eesmärgi - "oranži viiruse" tõrjumisega said našid edukalt hakkama. Presidendivalimiste kontekstis pole aga Našid enam üldse nähtavad.

Kremli otsust Našide liikumine reorganiseerida mõjutasid korraga ilmselt mitu asjaolu. Esiteks kindlasti eesmärgi täitmine. Teiseks võis mõju avaldada nii liidrite lahkumine kui liikumise liiga suured kulutused. Valimised tulevad ju alles nelja aasta pärast. Kolmandaks võis Kremlile teha kohatist peavalu Našide liiga hea ja jõuline organiseeritus, mis võiks teatud olukorras muutuda ka ohuks eliidile endale.

Kuid Našide tegevuse kärpimise taga võib arvata ka imagoloogilist probleemi. Läänemaailmas laialit levinud Našide võrdlemine hitlerjugendiga pole kindlasti mitte kõige parem pagas uue presidendi ametisseastumisel. Kasvõi silmapetteks.

Oma mõju avaldas ilmselt ka Našide ülereageeriv tegevus mitme Moskvas…

Demokraatia eksport Venemaa moodi

Kujutis
Mõeldud-tehtud. Mõned kuud tagasi Portugalis Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumisel Putini poolt välja käidud ideest demokraatia ja inimõiguste kaitse instituudist on tänaseks saamas reaalsus. Tõsi, selle mõtte sisustab tegevusega Venemaa üksinda, rajades Demokraatia ja Koostöö Instituudi kaks haru Pariisi ja New Yorki.

Ametlikult seletatakse, et instituudi rajamise eesmärgiks on kaasa aidata demokraatia ja kodanikuühiskonna arengule Lääne-Euroopas ning Ameerika Ühendriikides. Kindlasti kena soov, kuid paraku näib selle taha peituvat kehvasti varjatud vastupropaganda. Ka üksuste juhid, Natalja Narotšnitskaja ja Andranik Migranjan on tuntud pigem Kremlile lähedalseisvatena kui iseseisvate analüütikutena.

Narotšnitskajaga on olnud mul viimastel aastatel korduvalt võimalus kokku puutuda, kuna daam oli Riigiduuma väliskomisjoni ning ENPA Venemaa delegatsiooni liige. Tema sõnavõtud olid alati kantud Vene suuršovinismi paatosest. Detsembrikuistel valimistel teda enam duumasse tagasi ei valit…

Vabamüürlane pürgib Vene presidendiks

Kujutis
Nüüd on siis selge, kes saavad osaleda etenduses nimega "Dmitri Medvedjevi valimine Venemaa presidendiks". Vanameistritel Vladimir Žirinovskil ja Gennadi Zjuganovil ning uustulnukal Andrei Bogdanovil (pildil) on täita üksnes kõrvalrollid, et jätta kasvõi osaliseltki muljet valimiste läbipaistvusest ning demokraatlikkusest.

Valimiste võitja oli selge juba siis, kui praegune president Vladimir Putin andis oma toetuse Medvedjevile. Vähem kui kahe kuuga on viimase populaarsus küündimas juba 80 protsendini. Seega pole mingit kahtlust, et 2. märtsi valimistel üllatusi ei tule.

Sellel nädalavahetusel sai lõplikult selgeks, et Kreml on otsustanud vältida igasuguse pisemagi võimaluse liberaalsete liikumiste kasvõi ajutiseks ühinemiseks Mihhail Kasjanovi selja taha. Osutades liiga suurele veaprotsendile kogutud toetusallkirjade seas, jättis Venemaa keskvalimiskomisjon Kasjanovi pealtvaatajaks. Pealegi on allkirjade võltsimise eest kedagi ähvardamas kriminaalasi.

Küll aga suutis probleemi…

Obama suur võit jätab otsad lahti

Kujutis
Barack Obama mäekõrgune võit Lõuna Carolina eelvalimistel annab talle kindlasti hea löögipositsiooni enne 5. veebruari superteisipäeva. Pealahing tuleb tal teiseks jäänud ning üleriigilistes arvamusküsitlustes veel juhtiva Hillary Clintoniga. John Edwards on oma eilse kolmanda kohaga koduosariigis aga mängust väljas.

Obama sai eile 55, Clinton 27 ning Edwards kõigest 15 protsenti häältest. Seejuures võitis Obama koguni neli viiendikku afroameeriklaste häältest. Kui siia panna juurde varasem võit Iowa üleni valges osariigis, siis on noorel senaatoril kindlasti vägagi lootustandev positsioon Clintoni vastu. Eilne võit annab ka meediaeelise Obamale.

Samas on aga siiani mängitud välja vaid tühine osa delegaatidest. 4049 delegaadist on tänaseks selgunud pisut üle kümnendiku, kusjuures Clintonil on olemas 230 ja Obamal 152 valijameest. Edwardsil siis 61.

Järgmine "etendus" peetaksegi superteisipäeval, kui eelvalimised või valimiskoosolekud toimuvad üle 20 osariigis. Clintonil on muid…

Mida tehti serblastega Moskvas?

Kujutis
Viimase blogiloo jätkuks tahaksin anda paar lugemisviidet sellest, kuidas Serbia president ja peaminister käisid eile Moskvas oma riiklikku naftakompaniid müümas. Nagu eelnevalt juba arvasin, tähendas eilne päev otsati Serbia vaikset alistumist Venemaale. Teisalt aga Moskva järjekordset õppetundi Euroopa Liidule.

Ajaleht Kommersant kirjeldab päris värvikalt Kremlis toimunut, viidates ka sellele, et Venemaa ostis enamusosaluse ilma konkursita ning sisuliselt võileivahinnaga. Kui kompanii NIS turuväärtuseks on erinevatel hinnangutel arvatud 2 kuni 6 miljardit eurot, siis Gazpromnaftal õnnestus eelprotokolli kohaselt 51 % osalus saada 400 miljoni euro eest. Lisaks on kohustus investeerida viie aasta jooksul 500 miljonit eurot. Vastutasuks on aga Gazpromnaftal monopoolne õigus naftaekspordile.

Lisaks Serbia naftatööstuse monopoliseerimisele liitis Venemaa Serbia gaasijuhtme South Stream haruga. Mööda Serbia territooriumi hakkab kulgema 10 miljardit kuupeemtrit aastas läbilaskva torujuhtme 4…

Serbia vaikne alistumine

Kujutis
Homme Moskvas sõlmitav leping Serbia riikliku naftakompanii NIS enamusosaluse konkursivälisest müügist Gazpromile tähistab sisuliselt Belgradi vaikset alistumist ning Venemaa majandusliku ja poliitilise mõjujõu märgatavat kasvu kogu Lõuna-Euroopas.

See on järg läinud nädalal Sofias alla kirjutatud mitmemiljardilistele energialepetele (South Streami gaasijuhe, Belene tuumajaam, Bosporuse väinast mööduv naftajuhe Burgas-Alexandroupoli), mille kaudu kinnitati ja kasvatati märgatavalt Euroopa Liidu sõltuvust Venemaa toormeekspordist.

Sofias pidi 18. jaanuaril toimuma leppe allakirjutamine ka Serbiaga, kuid ilmselt püüdis Belgrad pisutki NISi hinda üles lüüa. Nüüd siis on selge, et homme sõidab Moskvasse sisuliselt kogu Serbia poliitiline juhtkond. Lisaks lepete allakirjutamisele peetakse Moskvas ka poliitilisi konsultatsioone. Viimane on mõistagi eriti märgilise tähendusega ajal, kui Serbia läheneb presidendivalimiste teisele voorule 3. veebruaril.

Energialepete pealesurumine enne presidendi…

Davosi foorum taas Eestita

Kujutis
Täna Davosi suusakuurordis alanud Maailma majandusfoorum peab taaskord läbi ajama ilma Eesti ametliku esindatuseta. Loomulikult saavad nad seal ilma meieta hakkama:) Kuid kas Eesti ei lase liiga lihtsalt käest võimalusi sarnastel üliesinduslikel foorumitel kuluaaritööd teha.

Balti riikidest on ainsana kohal Leedu president Valdas Adamkus, siis veel Rootsi välisminister, Norra rahandusminister ja Taani peaminister. Pole välistatud, et korporatiivse poole pealt on Baltoskandiast osalisi rohkemgi. Ehk ka Eestist.

Kirjutasin siin blogis aasta eest täpselt samal teemal. Siis avaldasin lootust, et juba järgmisel aastal on meie president Ilves Davosi diskussioonides osaline. Kahjuks ei näe me ei Ilvest ega kedagi teist Eestist seal esinemas ega osalemas ka sellel aastal. Kas on lootust järgmiseks aastaks?

Kuid diskussioonid on Davosis kindlasti huvitavad. Eriti olukorras, kui näiteks CNNi värvikas reporter Richard Quest on täna hommikul palunud foorumi osalistel defineerida USA majanduses toimu…

Medvedjevi plaan

Kujutis
Venemaa presidendiks pürgiv Dmitri Medvedjev paotas täna ust oma arusaamadele riigi ja rahva elu edendamisest. Kodanikufoorumil peetud kõne oli sisuliselt tema programmiks 2. märtsi valimisteks, kus võit esimeses voorus on sisuliselt juba ette tagatud.

Midagi uut ja põrutavat Medvedjev ei rääkinud. Ega saanudki, sest temast saab ju Putini tegemiste jätkaja. Stabiilse arengu rõhutamine on mantra, mida kuuleb kõigilt Venemaa tippametnikelt. Otsati mõistetav jutt, kuid rohkem paistab sellest soovi säilitada konkurentsivaba võim võimalikult pikaks ajaks.

Medvedjev rääkis vabadusest ja õiglusest, rõhutades, et Venemaa on tagumine riik Euroopas selles vallas. Tunnustamist väärt enesekriitika! Kuid kas mitte veidi silmakirjalik päeval, mil Medvedjevi ühe vastaskandidaadi - Mihhail Kasjanovi suhtes on rakendatud ilmne "administratiivne ressurss".

Venemaa rajab demokraatiat, ütles Medvedjev, kuid lisas, et selle sisuks peab olema demokraatia üldtunnustatud põhimõtete sätitamine Venemaa …

Nord Stream hilineb ning kallineb

Kujutis
Kui Nord Streami gaasijuhe üldse kunagi ehitatakse, siis hilinemise ja algsest suuremate kuludega. Tõsi, selles tõdemuses pole midagi üllatavat. Nord Streami senised lubadused ja hinnangud on olnud liialt optimistlikud. Seejuures pole eriti arvestatud ei kaldariikide võimalike murede ega Läänemere, sealhulgas Soome lahe ülisensitiivse keskkonnapildiga.

Viimane lisandus Nord Streami murelaekasse on Soome keskkonnaministeeriumi läinud reedel avaldatud kriitilised kommentaarid gaasijuhtme pakutava teekonna ning merepõhja töötlemise iseloomu ja mõjude kohta.

Olgugi, et Soome valitsus on suhtunud tervikuna positiivselt gaasijuhtme rajamisse, näitab keskkonnaministeeriumi mure siiski tõsiste probleemide olemasolu. Esiteks pole Soome rahul, et Nord Stream ei soovi mõelda alternatiivsele teele Suursaarest möödumisel. Kompanii pakub gaasijuhtmele põhjapoolset, seega Soomele lähemat kulgemist. Helsinki tahab aga alternatiivse, saarest lõunapoolse tee tõsist uurimist.

Teine ja ehk veelgi tõsisem mu…

Globaalne ohutsoon

Kujutis
Tänane mustavõitu päev Aasia ja Euroopa rahaturgudel on parajaks ohumärgiks globaalse majandussurutise võimalikkusest. Üksi Londoni fuutsi (FTS) kaotas täna 84 miljardit naela. Üleüldise närvilisuse põhjustajaks on jagatud arvamuse kohaselt USA majanduse negatiivne väljavaade.

Vaatamata president Bushi läinudnädalasele katsele sisendada turgudele positiivset tegusust jäi murrang saabumata. Kindlasti oleks ehk liialdus üleilmsest kriisist rääkida, kuid sellist närvilisust pole turgudel olnud viimased seitse aastat. Siis oli raputajaks terrorism, nüüd kipuvad põhjused olema sügavamad.

Me ei tohiks kindlasti lasta ennast mõjutada hetkeemotsioonidest. Paanikaks pole ju põhjust. Samas ma siiski arvan, et konservatiivsem ning kaalutletum hoiak iseenda ja riigi kulutuste suhtes on praegu tark otsus. Seepärast kõlavad pisut võltsilt või õõnsalt need jutud, et Eesti majandusel pole häda midagi ning et mujal toimuv meid justkui ei mõjutaks. Seda viimast võib julgelt nimetada poliitiliseks populis…

Van der Lindeni viimased salatehingud

Kujutis
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) presidendil Rene van der Lindenil on jäänud ametis olla loetud tunnid. Esmaspäeva lõunaks (meie aja järgi poole ühe paiku) on van der Lindeni kolmeaastane presidentuur juba ajalugu. Kuidas seda mäletatakse, eks see selgub tulevikus. Vahetu hinnang ütleb üht - van der Linden põrus eeskätt oma läbinähtava erapoolikusega, tuues ühtlasi ka kahju ENPA tõsiseltvõetavusele.

Siinse blogi lugejad teavad, mida ma mõtlen. Loomulikult pole van der Linden olnud erapoolik oma kodumaa - Hollandi suhtes. Siin on kõik korrektne. Küll aga on ta kuni viimase hetkeni andnud alust iseenda seostamiseks hoopiski Venemaa huvide üleesindamises. Ka oma viimase välisvisiidi ENPA presidendina tegi ta läinud nädalal Moskvasse, kus president Putin tänas teda tehtud töö eest. Huvitav, millise töö eest?

Euroopa Nõukogusse kuulub teatavasti kokku 47 riiki, mis on kahtlemata aukartustäratav number. Kõik liikmesmaad on ühinedes võtnud kohustuse austada ja edendada demokraat…

Tähtsad valimised USAs ja Euroopas

Kujutis
USA presidendivalimiste eelralli on jõudmas peagi oma pinge haripunkti. Eilsed hääletused Nevadas ja South Carolinas andsid taaskord vaid põnevust kasvatavad tulemused. Nevada koosolekutel olid edukad demokraatidest Hillary Clinton ja vabariiklastest Mitt Romney. South Carolina vabariiklaste eelvalimisel oli aga edukas John McCain.

Demokraatidel peetakse järgmine valimislahing 26. jaanuaril South Carolinas, mis on otsati kahetähenduslik. Kui John Edwards kaotab ka seal, on tema ralli kohe kindlasti läbi. Analüütikute lemmik South Carolinas Barack Obama peab seal aga kindlasti võitma, et säilitada superteisipäevaks hea löögipositsioon. Clinton seevastu on olnud peale New Hampshire'i võitu heas hoos ning hoiab endiselt üleriigilist juhtpositsiooni. Demokraatide leeris peaks kõik selgeks saama 5. veebruaril.

Vabariiklastel on nüüd järgmine etteaste 29. jaanuaril häälterikkas Floridas. See saab olema take-or-leave situatsioon Rudy Giulianile, kes ka eile põrus täiega. Hetkel on Florida …

Kummalised uudised

Kujutis
Paar välisuudiste lõiku jätsid eilsest Aktuaalsest Kaamerast küll kummalise mulje. Ühes räägiti sellest, et suhetes Venemaaga peaksime mõneks ajaks ära unustama jutu demokraatiast ja ühistest väärtustest. See mõttetera olla välja tulnud eilselt Tallinnas peetud konverentsilt.

Minu arvates on selline mõttekäik pehmelt öeldes imelik. Kui seda nõuda, siis peaksime esiteks üleüldse ümber mõtlema oma välispoliitilise strateegia, mille üheks alustalaks on väga selgelt väärtustele orienteeritus. Kui Eesti sugune väikeriik püüab esile tõsta vaid huvisid ehk reaalpoliitilist käitumist, siis ühel hetkel võime ennast avastada kaubana turul.

Pole muidugi mõtet luua illusioone, et Venemaa võiks lähiaegadel pöörduda tagasi demokraatia teele. Kuid samas näiteks Venemaa kuulumine Euroopa Nõukogusse on otseseks põhjuseks, miks me ei saa ega ka tohi loobuda Moskvalt nõudmast võetud kohustuste täitmist.

Teine ja ehk isegi veelgi arusaamatum uudis puudutas aga Venemaa presidendi Vladimir Putini ja tema &q…

Eestis on hullem kui Venemaal?

Kujutis
Tänane SLÕhtuleht võtab üle kirjutada Ilta-Sanomates avaldatud loo sellest, kuidas Eesti on sisuliselt hullem turismi sihtkoht kui Venemaa. Põhjanaabrite õhtulehe läbiviidud küsitlusest selgus, et Eestis on turistile halvim teenendus, toit ja taksojuhid.

Ei taha kohe kuidagi arvata, et Eesti on tingimata turismiparadiis, kuid sellest küsitlusest ja loost tervikuna jääb küll kuidagi jonnaka üleadse suhtumise mulje. Kui võtta mingi elementaarnegi keskmine, siis on väga raske uskuda, et Eesti üldine turismikeskkond on niivõrd mäda, nagu Soome kollalehe lugejad arvavad. Ja mingi turismiministeeriumi loomine (nagu loos pakutakse) seda kohe kindlasti ei paranda.

Huvitav on kohe tuua siia teine, risti vastupidine võrdlus. Leiate selle ka ise siit blogi vasakservalt, kus jooksevad Google'i värsked Eestit puudutavad uudised. Nii kutsub netiväljaanne Mathaba oma tänases loos selle aasta sõbrapäeva veetma kas Hollandis või Eesti pealinnas Tallinnas.

Loo autor ütleb, et külastades Eestit, võite …

Valgevene tegevus on vastuvõetamatu

Kujutis
Viimastel päevadel Valgevene KGB poolt läbiviidud noorte vahistamised "halva sõnakasutuse eest" on veelkordseks kinnituseks riigis valitsevast inimõigusi julmalt rikkuvast totalitaarrežiimist. Iga selline sündmus ei tohiks jääda meie ja meie Euroopa Liidu partnerite tähelepanuta ning tuleb kõigiti hukka mõista.

Euroopa Parlamendi Valgevene delegatsiooni värske juht Jacek Protasievicz tegi eile vastavasisulise avalduse. Loodetavasti ütleb oma sõna ka tuleval nädalal kogunev Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Valgevene allkomitee.

Läinud nädalal viibisid Euroopa Noorte Demokraatide delegatsiooni koosseisus Minskis ka IRLi liikmed Kaja Sõrg, Eero Elenurm ja Raul Liive, kes kohtusid ka ise tänaseks 15päevase karistuse saanud noortega. Raul on sellest sõidust kirjutanud ka oma ajaveebis.

Leedu pakub head eeskuju

Kujutis
Eile Leedu seimis käies tabasin ühe huvitava detaili. Nende parlamendi interneti kodulehekülg pakub tõlkevariantidena välja inglise, prantsuse ja hiina keele. Lisaks võib samast leida ka Leedu põhiseaduse tõlke kaheksasse keelde.

Minu arvates on see väga eeskujulik samm, mida peaks mitte ainult siinkandis, vaid laiemalt Euroopas järgima. Mõned vingujad võivad muidugi kohe öelda, et kas see pole siiski mitte potjomkinlus. Arvan, et mitte. Eriti väikeriigi seisukohast on oluline avatus ning arusaadavus. Eriti siis veel interneti võimalusi kõige paremal moel ära kasutades.

Igatahes teeb Leedu parlament Balti riikide sisekonkurentsis meile ja lätlastele selles vallas ära. Kui Läti seimi kohta saab netist lugeda lisaks läti keelele ka inglise keeles, siis Riigikogu pakub sisenemisvõimalust inglise ja vene keele kaudu. Viimastki kuidagi läbi häda.

Mis aga puutub meie enda internetiarendusse, siis loodetavasti juba tulevast nädalast saab Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonist esimene päris …

Rikkis lennukiga pole mõtet lennata

Kujutis
Jumal tänatud, et Air Balticu Fokker 50 seekord Vilniusest õhku ei tõusnud. Kell 14.40 Tallinnasse suunduma pidanud reis on siiani toimumata, kuna lennukil leiti mingi tõsine rike. Nagu aru sain, keeldus teisel katsel üks mootoritest töötamast. Hea, et see ei selgunud õhus:(

Olgugi, et Tallinnasse pärastlõunaks kavandatud kohtumised on nüüd lennanud vastu taevast, on siiski kindlam maas olla kui rikkis lennukiga õhus.

Aga tegelikult ei tahtnud ma mitte Air Balticu kesisevõitu lennukipargist kirjutada. Vaid hoopis Lissaboni leppe teemalisest ümarlauast Leedu parlamendis, milleks eile sai siia lennatud.

Mida on väärt üks tavaline rahvsuvaheline ümarlaud? Tihti on need parajad mullitamised ning peaminie põhjus, miks nendel osaletakse, on võimalus kuluaarijuttudeks. Tänahommikust ümarlauda ma siiski päriselt "linnukesetegemiseks" ei nimetaks.

Lissaboni leppe teemalisel poolpäeval ei kõlanud küll midagi uut ega põrutavat, kuid heade esinejatega ning hea ajastatusega oli see päris k…

Vahepeatus Michiganis

Kujutis
Kes ütleb, et USA eelvalimiste heitlus pole põnev. Eilne vabariiklaste jõukatsumine Michiganis andis taaskord kaarte pisut segava tulemuse. Oma sünniosariigis mõneti arusaadava võidu võtnud Mitt Romney (39%) taastas oma positsioone enne väga olulisi South Carolina (19.01.) ning Florida (29.01.) hääletusi.

Üleriigilist liidripositsiooni nautiv John McCain (30%) sai siin teise koha ning Mike Huckabee (16%) oli kolmas. Pärast eilset jääb küll mulje, et vabariiklaste lõplik preidendikandidaat selgub eeskätt nelja mehe konkurentsis - lisaks kolmele eelnimetatule veel ka Rudy Giuliani. Ülejäänud kandidaatidel kipub toetus raugevat.

Samas on seis veel nii ettearvamatu, et mõnede analüütikute meelest ei pruugi isegi 5. veebruari superteisipäev selgitada kindlat liidrit. Aga elame-näeme.

Demokraatidele oli Michigan rohkem kuiva trenni koht, sest partei sisevastuolude tõttu sealt delegaate ei valita. Küll kinnitas Hillary Clinton eilegi oma liidripositsiooni, olgugi, et Barack Obama ja John Edward…

Gruusia ja Ukraina vajavad NATO toetust

Kujutis
Vähem kui kolme kuu pärast leiab Bukarestis aset NATO järjekordne tippkohtumine. Pole välistatud, et sellel saavad kutse liituda alliansiga osad Lääne-Balkani riigid. Samas on väga oluline edasise liitumiskursi kinnitamine ka sellistele riikidele kui Ukraina ja Gruusia.

Ukrainas on presidendi, peaministri ja parlamendi esimehe allkirjaga äsja kinnitatud avaldus liitumisplaaniks NATOga. Seda kinnitas ka täna Kiievis viibinud USA Senati väliskomisjoni aseesimees Richard Lugar.

Gruusia rahvas omakorda kinnitas kindlat soovi saada kaitsealliansi liikmeks 5. jaanuaril korraldatud referendumil, mil 72 protsenti valimas käinutest toetas NATOga liitumist.

Nii Gruusia kui Ukraina on eriti viimastel päevadel langenud Venemaa välisministeeriumi terava surve alla seoses NATO püüdlustega. Nii Venemaa Kiievi suursaadiku Viktor Tšernomõrdini kui välisminister Sergei Lavrovi avaldused on äravahetamiseni sarnased nendega, mida Moskva tegi Balti riikide liitumisprotsessi ajal.

Lubatakse kahepoolsed suhted …

Oluline uudis Pariisist

Kujutis
Läinud neljapäeval sõlmiti Pariisis kokkulepe, mis määrab paljuski ära Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) juhtimise lähema kaheksa aasta jooksul. Ka meie meedias on viimastel kuudel juttu olnud, et täna täpselt nädala pärast assamblee presidendi ametist lahkuva Rene van der Lindeni asemel saab ENPA uueks juhiks Euroopa Demokraatide Grupi (EDG) liider Mihhail Margelov.

Kui Pariisi kokkulepe peab vett, siis tuleval esmaspäeval valib Strasbourgis kogunev assamblee istungjärk oma uueks presidendiks hoopiski sotsialistide grupi juhi Lluis Maria de Puigi (pildil).

Nimelt leppisid ENPAs esindatud viie poliitilise grupi liidrid kokku uues rotatsioonisüsteemis, mis annab järgmiseks kaheks aastaks assamblee presidendi koha sotsidele. Seejärel (2010-11) saab selle koha praegu Margelovi juhitud EDG, siis Euroopa Rahvapartei (2012-2013) ning viimaks liberaalid (2014-2015). Kahe rotatsioonitsükli vahel ehk siis 2016-2017 juhib assambleed vasakliidu esindaja.

Uus rotatsioonisüsteem oli min…

Baltimaad vajavad ühtsemat välispoliitikat

Kujutis
Meie välispoliitika mantraks on juba mõnda aega olnud soov Euroopa Liidu ühtsema välispoliitika järele. Mõistagi väljendub selles ka tahe viimastel aastatel üha ambitsioonikamaks ning vahetute naabrite suhtes agressiivsemaks muutuva Venemaa ohjeldamiseks. Euroopa solidaarsus aprillisündmuste ajal näitas, et ühiskäitumine on väga arvestatav välispoliitiline tegur.

Paraku on seda ühtsust siiski veel hapralt vähe ning "argipäevadel" kipuvad ikkagi liikmesriikide huvid liialt värvikalt eristuma. Venemaa taktika samas on panustada eeskätt kahepoolsetele suhetele ning seeläbi toita innukalt erinevaid huve. Mida tugevam ja ühtsem on Euroopa Liit, seda keerulisem on ka kolmandatel riikidel liikmesmaid teineteise vastu välja mängida.

Kuid mida me räägime Euroopa Liidu ühtsemast käitumisest, kui meie endagi lähinaabruses - näiteks Balti riikide kontekstis napib tahet konsolideerituma välis- ja julgeolekupoliitika järele. Soovitan lugeda ka Kaspar Näfi vastavasisuslist arvamust Postimehe…

Nuga silma, naeru nabani

Kujutis
Mulle meeldib vahetevahel vabal ajal kinos käia. Sõltub muidugi filmist, kuid teinekord on lihtsalt hea "juhe seinast" võtta ning lasta endast läbi mõni lugu. Nii ka täna, kui sai vaadatud vene maffiast rääkivat "Lubadused idast".

Iseenesest polnud see, Londonis tegutsevatest vene pättidest ning FSB salaoperatsioonist jutustav film midagi väga erilist. Viggo Mortensen (peaosalisena siin pildil) tegi muidugi hea osatäitmise ning võib hea õnne korral saada ka Kuldgloobuse omanikuks. Kuid mitte filmist ei tahtnud ma siin niiväga kirjutada (see siin pole ju filmiblogi:)), kui et ühe episoodi vastuvõtust publiku poolt.

Kes on filmi vaadanud, teab hästi, mis juhtus saunas. Mortenseni mängitud Nikolai verine kaklus kahe tšetšeeniga oli väga tõetruult filmitud. See lõppes peakangelase pealejäämisega kõvernuga tšetšeeni paremas silmas. Päris ehedalt võigas vaatepilt.

Milline oleks teie emotsionaalne reaktsioon sellele? Ilmselt naerma väga ei ajaks. Isegi kui arvestada, et kang…

McCaini imeline esiletõus

Kujutis
Pean tunnistama oma väikest eksimust. Mõned päevad tagasi arvasin, et hoolimata New Hampshire'i eelvalimiste võidule ei suuda John McCain vabariiklaste tihedas konkurentsis esiritta jõuda. Viimase üleriikliku küsitluse kohaselt on McCain aga vabariiklaste seas ülivõimsaks liidriks tõusnud.

Kui detsembri küsitlus andis talle 13 protsendiga neljanda koha, siis nüüdne 34 toetusprotsenti on üle kolmandiku rohkem kui teisel kohal oleval Mike Huckabeel (21%). Senine vabariiklaste suursoosik Rudy Giualiani on 18 protsendiga kolmas. Tõsi, tema peaks oma kaardid lauda lööma alles 29. jaanuaril Florida eelvalimistel.

Igatahes on McCain saavutanud praegu Giuliani ees ülekaalu ka selles, et just teda näevad valijad kõige reaalsema vabariiklaste kandidaadina. Kui oktoobris pidasid vaid 13 protsenti McCaini võimalikuks lõppkandidaadiks, siis nüüd juba 45 protsenti. Mida teeb New Hampshire!

Juba teisipäeval Michiganis ning veidi hiljem South Carolinas on McCainil ees põhimõtteline liidritest. Kui t…

Poola rasked valikud

Kujutis
Mõned kuud pärast Poola parlamendivalimisi ning Donald Tuski juhitud uue valitsuse ametisseasumist on siiani päriselt selgusetu, millise suuna võtavad Varssavi välis- ja julgeolekupoliitilised hoiakud. Tõsi, valitsus on ametis olnud vähem kui 100 päeva, mistõttu lõplikke järeldusi olekski veel vara nõuda või teha.

Kuid ikkagi. Nii peaminister Tuski kui välisminister Sikorski seniste väljaütlemiste põhjal võib teha vähemalt ühe järelduse - Poola püüab ennast rahvsuvaheliste suhete võrgustikus ümber positsioneerida selliselt, et eelmise valitsuse tupikutest väljuda. Eelkõige tähendaks see suhete parandamist Venemaa ja Saksamaaga ning nõudlikuma hoiaku kujundamist läbisaamises Ameerika Ühendriikidega.

Kõik kolm küsimust on omamoodi mõistetavad, kuid kahtlane on see, kas neid on võimalik korraga edukalt (lisaks Poolale ka tema lähemate partnerite poolt vaadates) ka reaalses elus läbi viia.

Siinjuures on mõistagi üheks peamiseks küsimuseks, millist hinda on Poola nõus maksma suhete parandamis…

Parem hilja kui mitte kunagi

Kujutis
Nii võiks ehk arvata USA presidendi George W. Bushi käimasolevast visiidist Iisraeli ja Palestiinasse. See on üldse esimest ja tõenäoliselt viimast korda, kui Bush presidendina külastab Iisraeli ning nendel tundidel ka Palestiinat. Muide, enne Bushi on Palestiina territooriumil (samuti Jordani jõe läänekaldal) viibinud vaid üks USA president - Bill Clinton 1998. aastal.

Bushi visiit Lähis-Idasse (pärast Iisraeli veel Kuveit, AÜE, Saudi Araabia ja Egiptus) on jätkuks eelmisel aastal Annapolises alustatud ja Pariisis jätkatud protsessile, mille eesmärgiks on anda uus võimalus rahuläbirääkimiste elavdamiseks. Bush ise loodab saavutada veel selle aasta ehk tema presidendiks oleku aja lõpuks kokkulepet rahuvisiooni osas Iisraeli ja Palestiina vahel.

Paljud analüütikud on arvamusel, et see katse on rajatud väga õrnale jääle. Nii islami radikaliseerumine viimastel aastatel laiemalt kui kaoselähedane olukord Hamasi kontrollitud Gaza sektoris ei luba ellitada suuri lootusi. Ka on juhitud tähelep…

Õigusenõue võib olla ka ekstremism

Kujutis
Mõned päevad tagasi tuletasin siinse blogi lugejatele meelde Beslani tragöödiat. Kirjutasin sellest, kuidas võimud pole suurt midagi teinud kohutava sündmuse tagamaade väljaselgitamiseks ning ohvrite sugulaste meelerahu taastamiseks. Lõpetasin arvamisega, et seni kuni inimestes püsib soov õigus jalule seada, on lootust ka kodanikuühiskonna võimalikkusse Venemaal.

Täna tuli uus teade võimude poolsest survest üleriigilise organisatsiooni "Beslani Hääl" tegevuse piiramiseks või koguni lämmatamiseks. Ingušeetia prokuratuuri algatusel on 14. jaanuariks kella 10ks kokku kutsutud kohtuistung, kus pokurör taotleb "Beslani Hääle" pöördumise 30. novembrist 2005 kuulutada ekstremistlikuks.

Selles pöördumises maailma avalikkuse poole juhiti muuseas tähelepanu sellele, et Beslani tragöödia uurimine pole andnud tulemusi, et president Putin on kasutanud tanke, granaadiheitjaid ja gaasi oma probleemide lahendamisel ja et maailma avalikkus on vaiki.

Eelmise aasta novembris korraldasi…

New Hampshire'i "fööniksid"

Kujutis
Eilsed eelvalimised New Hampshire'is pakkusid tõsiselt holliwoodliku lahenduse. Kui John McCaini võit vabariiklaste seas oli enam-vähem ennustatav (2000.aastal tegi ta sama), siis eksesidaami Hillary Clintoni lõpuspurt ning Barack Obama ülemängimine oli suureks üllatuseks.

Veel viimastel tundidel enne tulemuste teatavakssaamist rääkisid kõik analüütikud kui ühest suust, et Clintoni allajäämine (mis näis ilmsena viimaste küsitluste põhjal) ei tohiks käriseda suureks. Vastasel korral oleks tema edasine kampaania kindlasti vajanud olulist värskendamist.

Nüüd on Clinton "presidendirallis" kindlalt tagasi, olgugi, et ka eile sai Obama tegelikult ühe delegaadi rohkem. Hetkel on arvestuslikult Clintonil tagatud 183, Obamal 78 ja Edwardsil 52 delegaati võiduks vajaminevast 2025st häälest. Seega on kampaania alles päris alguses ning pärast eilset püsib demokraatide seas vähemalt paaris Clinton-Obama põnevus edasi.

Huvitav on see, mis siiski tõi Clintonile need vajalikud lisahääled. …

USA presidendikandidaatide blogid

Kujutis
New Hampshire'i tänaste eelvalimiste tulemusi oodates vaatasin huvi pärast, mida kujutavad endast peamiste presidendikandidaatide blogid. Mis ma avastasin? Kui ajaveebe pidada mingikski näitajaks, siis siin pole võrdset demokraatide ühele soosikule Barack Obamale.

Obamablog on võrreldes teistega elavam ja värskem, kuigi ka siin kirjutavad lugusid pressiabid. Mõeldamatu oleks muidugi kandidaatide endi ajakulu. Lugudel on kommentaare mõnekümnest mõnesajani, mis on jällegi elava osavõtluse ja loetavuse märgiks. Seda ei kohta teiste kandidaatide blogidest.

Kui rääkida veel demokraatidest, siis Hillary Clintoni blogi võrreldes tema peakonkurendi Obamaga on igavam ning ajaliselt tugevasti sündmustest maas. Viimane lugu näiteks alles 7. jaanuarist, samal ajal, kui Obamablog pakub 8. jaanuarist juba 10 sissekannet piltide ja videoklippidega. Demokraatide kolmas number John Edwards on küll ajaliselt kenasti järjel, kuid temagi ajaveeb jääb erksuse ning infovärskuse poolest Obamale alla.

Vabar…

Lääne Liidu idee kogub toetust

Kujutis
Mida aeg edasi, seda rohkem kostub mõtteid demokraatliku läänemaailma reorganiseerimise vajadusest. Mitmed läänemaailma tipp-poliitikud (John McCain, Angela Merkel, Gordon Brown) on viimastel kuudel mõista andnud, et autoritaarsete jõukeskuste nagu Hiina ja Venemaa mõju kasv ning radikaalse islami toodetud ebastabiilsus peaksid sundima läänemaailma suuremale koostööle.

Viimati on selles diskussioonis oma panuse andnud ka Prantsusmaa endine peaminister Edouard Balladur (pildil), kes hea sõbra - president Sarkozy palvel kirjutas essee Lääne Liidust. Seda on lahti kirjeldanud tänases International Herald Tribune'is ka John Vinocur, kuid kes soovib, leiab 120leheküljelise essee "Pour une Union occidentale entre l'Europe et les Etats-Unis" ka Amazoni prantsuskeelses valikus.

Minu arvates on tervikuna tegemist väheseid alternatiive omava ideega, kusjuures seda ka Eesti suguse väikeriigi seisukohalt vaadates. On päris ilmne, et juba praegu on globaaltasandil sedavõrd palju v…

Evelyn Sepp on SRÜst kriitilisem

Kujutis
Pühapäevast Eesti ajakirjandust jälgides võis jääda mulje, et head kolleegid Riigikogust on Gruusias pööranud tõsiselt tülli küsimuses - kas erakorralised presidendivalimised olid ikka vabad ja demokraatlikud.

Eriti kummastavad olid Evelyn Sepa mõtted, kui meenutada tema varasemaid kiitvaid avaldusi näiteks Kasahstani valimiste kohta. Isegi SRÜ vaatlusmissioon oli keskerakondlasest Sepast leebem.

Aga loodetavasti vahetud emotsioonid hajuvad ning ruumi jääb ka pisut asjalikumaks analüüsiks. Aga seda vajab ennekõike Gruusia ise. OSCE rahvusvahelise vaatlusmissiooni esialgne aruanne tunnustab fakti, et esimest korda Gruusia lähiajaloos suudeti tõsine poliitiline kriis lahendada demokraatlike vahenditega. Valimised vastasid enamikele demokraatlikele standarditele, ütleb aruanne. Samas viidatakse tervele reale puudustele, millega Gruusia võimudel tuleb kiiremas korras tegeleda.

Suure tõenäosusega lõpevad valimised ikkagi esimese vooruga, sest Mihhail Saakašvili kipub saama veidi üle 50 prots…

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid).

Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult.

Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist. Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde": "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange, n…

Putinile meeldib suusatada eesti külas

Kujutis
Sotši olümpiamängud 2014. aastal peaksid pakkuma meile väga hea võimaluse ka Eestit ehk täpsemini eestlust tutvustada. Eesti valitsus teeks targasti juba täna, kui suunaks läbimõeldult vahenedeid nii Sotši kui seal lähedal asuvasse Punase Lageda (Krasnaja Poljana) eesti külasse. Anton Hansen Tammsaare muuseumi kasutamine oleks kindlasti üks väga häid võimalusi. Kuid mitte ainult.

Olen ise vaid korra käinud Punasel Lagedal (ja Sotšis). See oli 1995. aasta suvel kohe pärast üht Tšetšeenia komandeeringut. Siis, kui olin Postimehe korrespondent Moskvas. Käisin nii Tammsaare muuseumis kui ajasin juttu eestlastega.

Mind hämmastas toona vestlus ühe eestlannaga, kes oli viimati Eestis käinud 1952. aastal, kuid rääkis puhtas eesti keeles. Ja tema polnud mõistagi ainus. Üksi Sotšis ja selle ümbruses elab ligi tuhat eestlast.

Ah jah, Venemaa president Putin käis sellel nädalavahetusel Punasel Lagedal uut mäesuusanõlva avamas. Gazpromi investeeritud spordirajatis võiks päevas vastu võtta kuni 8000 s…

Mis juhtub homme Gruusias?

Kujutis
Tänased erakorralised presidendivalimised Gruusias annavad suurte eelduste kohaselt võidu senisele riigipeale Mihhail Saakašvilile. Pole välistatud, et kõik lõpeb esimese vooruga, seega täna. Tõsi, kui see juhtub, siis napi eduga.

Kuid tähtsam polegi mitte see, et võitjat on suhteliselt lihtne ennustada, vaid küsimus, millised sündmused järgnevad pärast tulemuste teatavakstegemist. Novembrirahutustest püsiv pinge ning hiljutised jutud riigipöördekatsest lubavad muidugi oletada, et teatud jõududele oleks olukorra maharahunemine vastuvõetamatu.

Paljugi sõltub sellest, milline saab olema Saakašvili toetusprotsent. Kui seal on ruumi kahtlusteks, pole välistatud reaktsioon sellele. Seepärast on ülioluline, et tänane päeva ja ka järgnevad mööduksid rangelt seaduslikkuse raamides. Gruusial pole lihtsalt enam võimalust eksida.

Lisaks presidendivalimisele tuleb inimestel vastata veel kahele küsimusele: kas soovitakse jätkata NATOle lähenemist ning kas parlamendivalimised peaksid ennetähtaegselt t…

Iowa tegi Clintoni elu tuliseks

Kujutis
Eilne päev Iowas kinnitas siingi jagatud varasemat tõdemust - seekordsed USA presidendivalimised tulevad pinevad ja üllatusterohked. Hillary Clintoni põrumine ning Barack Obama veenvana tundunud võit lisab kampaaniale paraja annuse vürtsi. Sama kehtib ka Mitt Romney kaotusega Mike Huckabeele vabariiklaste leeris.

Poliitanalüütikud on muidugi võis. Ruumi igasugusteks kalkulatsioonideks on küllaga. Valimiste ajalugu pakub rikkalikult statistikat ja näiteid. Hillary lohutuseks meenutatakse, et Bill kaotas 1992. aastal samuti Iowas, kuid suutis hiljem võita. Veel eilsete arvamusküsitluste järgi juhtiski Hillary enamikes osariikides.

Igatahes peaks juba teisipäeval New Hampshire'is peetavad eelvalimised veidigi selgitama, mida seekordne Iowa tegelikult tähendas. Eriti huvitav on muidugi demokraatide Obama ja Clintoni vastasseis. Kuid ka Edwardsi tubli tulemus jätab talle lootuse.

Vabariiklaste seas on segadus veelgi suurem. New Hampshire'is peaks ennast näitama John McCain, kui ta tah…

Ovaalkabinet ootab - ralli algab täna

Kujutis
Mõne tunni pärast teeb Iowa osariik otsa lahti pikale USA presidendirallile, mida juba ette on kuulutatud viimaste aastakümnete üheks põnevaimaks. Olgugi, et paljud eeldavad demokraatide võitu ning et Hillary Clinton on eilse London Times'i arvates "mõistuse valik", on selgusest asi veel päris kaugel.

Nii demokraatide kui vabariiklaste tippkandidaadid on viimaste küsitluste põhjal üpris võrdses heitluses. Ja ilmselt pakub Iowa oma üllatuse kindlasti. Kuid homme hommikuks meie aja järgi pole kindlasti veel peapretendendid selged.

Alles "superteisipäeva" järel 5. veebruaril, mil eelhääletus toimub 24 osariigis (sealhulgas New Yorgis ja Californias), võiks tipp-paar selgeks saada. Viimane eelvalimispäev on 20. mail Kentuckys ja Oregonis.

Võit Iowas ei tähenda veel pääsu Ovaalkabineti trepile, kuid meeleolu loob see kindlasti. Eriti tähtis on see nendele, keda praegu esiridades ei nähta. Pole välistatud, et Iowa tulemused võivad osasid kandidaate loobuma sundida.

Püüan…

Need maagilised 100 dollarit

Kujutis
Ja see pole veel kaugeltki kõik. Terve tänase hommiku on rahvusvahelised uudistekanalid analüüsinud naftahinna tõusu rekordilise 100 dollari piirile. Räägitakse nõrgast USA dollarist, geopoliitilistest mõjuritest (Nigeeria ja Pakistan), spekulatiivsest survest ning nõudluse (sic! Hiina) jätkuvast kasvust.

Ilmselt on korraga tõepoolest mängus kõik nimetatud tegurid ja ehk peale veel mõni muu mõjutaja. Nagu saabunud talv näiteks. Kui ma Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele kirjutasin energiajulgeoleku raportit, õnnestus mul kohtuda ka OPECi analüütikutega Viinis.

Toonast (aga see oli 2006 sügis) 80 dollarilist hinda analüüsides ütlesid naftarikaste riikide asjatundjad, et see koosneb kolmest osast - tegelikust hinnast (umbes 50 dollarit), geopoliitikast (10-20 dollarit) ja spekulatiivsest osast (10-20 dollarit). Just põhihinna sisse kuulus ka nõudluse osa, mis on kasvanud kõikjal ja eeskätt mõistagi Hiinas. Nende hinnangul pole baashinna langust ette näha lähema nelja-viie aasta j…

Mida toob alanud aasta?

Kujutis
Seekordne uus aasta tuli minu jaoks Londonis. Pisut pilvealusena, kuid ikkagi suursuguses tulevärgis. Just praegu ennast koduteele sättides vötsin korra veel ette ära arvata alanud aasta olulisemad väljakutsed nii maailma kui Eesti enda jaoks.

Oma läinud aasta tippsündmuste edetabelist jätsin teadlikult välja ühe globaalse küsimuse, mis kindlasti on tähtis ka Eestis just alanud aastal silmas pidada - kuidas hakkab USA laenuturu madalseis ning maailma energia- ja toiduainehindade kasv survestama globaalset rahaturgu ja seeläbi ka meid. Kuidas peavad sellele survele vastu Rootsi, aga ka teised Skandinaavia pangad? See on peaküsimus 2008. aastasse sisenedes.

Esimene kerge šokk on meil juba käes. Autokütus on Eestis kohati kallim kui mitmes Euroopa tippelatustasemega riigis, näiteks Soomes. Üleüldise elukalliduse kasvu juures on meil hädavajalik püüelda enama sisemise konkurentsi ning tootlikkuse suunas, selleks ka valitsuse poolt vastavat tuge pakkudes. Näiteks ettevötte tulumaksu tulevikk…