Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuli, 2011 postitused

Sõjakurjategija ei sobi Tallinna ajaloonäoks

Kujutis
Lugedes meedias tekkinud arutelu natside sõjakurjategija Alfred Rosenbergi (fotol pärast hukkamist Nürnbergis 1946) Tallinna-sidemete eksponeerimise üle meie ajaloomuuseumi näitustesaalis, otsustasin oma silmaga seda vaatamas käia. Ütlen kohe – minu arvates on tegemist äärmiselt ebaõnnestunud stendiga, mis näitab natside rassiteooria ja juudivastase poliitika ühte loojat liiga neutraalsel viisil.
Tegemist on ajutise näitusega (Tallinna linnaarhiivi ja ajaloomuuseumi ühistöö) kuni septembrini, kus eksponeeritakse Tallinna kui Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaga läbi ajaloo seotud tuntud rahvusvahelisi isikuid ja sündmusi.  
Rosenbergi stendil on kirjas tema sündimine, õpingud ja õpetajatöö Tallinnas enne 1918. aastat. Ära on toodud seegi, et tema esimene abikaasa oli eestlanna. Mainitud on tema tegevust natsiideoloogia kujundamisel. Alles lõpulõigus on mainitud, et ta mõisteti Nürnbergi protsessil poomise läbi surma. Juures on kaks fotot: üks tsiviilriietes, teine Ida-alade riigiminis…

Norra tragöödia ja Euroopa identiteet

Kujutis
Kümneid süütuid inimelusid nõudnud Norra tragöödia laiemad põhjused ei peitu üksnes mõrvari erakordses psühhopaatilises vägivallakultuses ja tähelepanuvajaduses, vaid hoopis sügavamas ja keerulisemalt tajutavamas kontekstis.
Breivik pole esimene ega kahjuks ka viimane inimene maailmas, kes lasi kurjusel oma sisemuses võitu saada ning inimvihkajaliku tegevuse valla päästa. Selliste tüüpide jaoks on motiivid peaaegu alati olemas. Ja pole vahet, kas tapetakse üks või sada inimest. Kahjuks.
Kuid Breiviku arvatavad motiivid on palju tõsisemad kui lihtlabase koolitulistaja kättemaks või arvutimängusõltlase virtuaalseks elatud maailm. Ja seda isegi siis, kui ta võidakse kuulutada süüdimatuks vaimuhaigeks.
20. sajandi viimasel kümnendil maailmas eriti suure hoo võtnud globaliseerumine on kiirendanud tsivilisatsioonide segunemist, mis peaaegu paratamatult on esile kutsunud väiksemaid ja suuremaid kultuurikonflikte. Eriti tunnetatav on see olnud Euroopas.
Kui veel kümmekond aastat tagasi peeti mu…

Austria õppetund

Kujutis
Austria otsus mitte järgida Euroopa vahistamismäärust ning pärast lühiajalist kinnipidamist Viinis vabastada 1991. aasta 13. jaanuaril Vilniuse teletorni ründamisel korraldatud veresauna organiseerimises kahtlustatav KGB erupolkovnik Mihhail Golovatov (pildil) on tekitanud kiiret vastukaja eeskätt Leedus ja samas ka Lätis ning Eestis.
1991-92 KGB võimekamat eriüksust Alfa juhtinud Golovatov osales Leedu uurimisorganite andmetel vahetult Vilniuse teletorni ründamise organiseerimisel. Mäletatavasti sai toona surma 14 inimest, lisaks omade juhuslikust kuulist ka Alfa võitleja. Golovatovi suhtes väljastati eelmise aasta oktoobris vahistamismäärus, mille alusel Viini lennujaamas erupolkovnik 24 tunniks ka kinni peeti. 
Nii Austria võimud kui ka Eurooa Komisjoni justiitsvolinik Reding on põhjendanud Golovatovi vabakslaskmist õiguslike argumentidega - 2002. aastal Euroopa vahistamismääruse täitmisega ühinenud Austria ei pidanudki 1991. aastal toimepandud kuriteos kahtlustatavat kinni pidama. N…

NATO hetkeseis ja Lääne sisemine muredus

Kujutis
Läänemaailm on juba mõnda aega tegutsenud tõsistel kaitsepositsioonidel. Islamiäärmuslaste terrorirünnakud, autoritaarsete mõjukeskuste esilepürgimine, heaoluühiskonna kurnav võlakoorem ja mitmed teised tegurid on muutnud meid ümbritseva maailma väga keeruliselt tajutavaks. Võimalused on segamini ohtudega.

Kohati objektiivne kalduvus jõu balansseerimisele ning seeläbi paratamatult ajutiste strateegiliste liitude loomine ideoloogiliste vastastega murendavad lääneriikide omavahelist koostööd. See aga omakorda kahandab Lääne kui terviku mõjujõudu maailmas, kus praegu käib väga dünaamiline positsioonide ümbermängimine.

Ilmekaks näiteks lääneriikide teatavast identiteedikriisist ning "arvamuste paljususest" on hetkeseis NATOs. Läinud aastal Lissaboni tippkohtumisel heakskiidetud uus strateegiline kontseptsioon on kindlasti positiivne näide sellest, kuidas alianss suudab erimeelsustele vaatamata ühistes poliitikajuhistes kokku leppida.

Samas peegeldab reaalne elu erinevalt konse…

Eessõna Arkadi Babtšenko raamatule

Kujutis
Kirjastuselt Grenader on äsja jõudnud müügile praegu Novaja Gazeta ajakirjaniku ning varem Tšetšeenia sõdades osalenu Arkadi Babtšenko suurepärane raamat "Sõda Tšetšeenias: ühe sõduri lugu". Grenaderi palvel kirjutasin raamatule eessõna. Soovitan raamatut kõigile, kes püüavad paremini mõista Venemaa lähiajalugu. Raamatus kasutatud Tõnu Nooritsa fotod on tehtud meie ühiselt komandeeringult Tšetšeeniasse 1996. aasta veebruari lõpul ja märtsi algul.
"Kui ma Arkadi Babtšenko raamatu lugemise lõpetasin, tahtsin justkui minna käsi ja nägu pesema. Vähe on tõetruid jutustusi, mis haaravad sind nii jõuliselt oma embusse ning kui lahti lasevad, oled vaimselt läbi raputatud. Babtšenko raamat on just üks nendest.
Vaevalt oskas Moskva juuratudeng Babtšenko oma stuudiumi algul kõige karmimaski unenäos aimata, millise õuduse ning uskumatu inimvihkamisega ta peagi kokku puutub. Täiesti ilmsi ning oma enda kodumaal, oma enda kaasmaalaste seas. Ja seda veel 20. sajandi lõpul.
1994. aasta de…