Postitused

Kuvatud on kuupäeva jaanuar, 2018 postitused

VABA MAAILMA KAITSELAHINGUD

Kujutis
Vaba maailm on pidevalt kasvava surve all. Demokraatlike väärtuste ja poliitiliste vabaduste üha sagenev piiramine vähendab kogu maailma reeglite põhist sidusust ja loob eeldusi suurkonfliktide puhkemiseks. See on halb uudis eeskätt vaba maailma piirimail olevatele väikeriikidele nagu Eesti. 2017. aastal vähenes vaba maailma mõju (poliitilised õigused ja kodanikuvabadused) 71 riigis, samal ajal kui vabaduste kasvu oli märgata vaid 35 riigis. Nii on juba 12 aastat järjest USA mõttekoja Freedom House’i vabaduseindeks languses. 2006. aastast alates on demokraatlikud vabadused vähenenud koguni 113 riigis ja samal ajal kasvanud 62 riigis. Eesti iseseisvuse taastamine langes aega, mil vaba maailm tegi läbi ajaloo suurima laienemise. Kui 1987. aastal oli vabade ja mittevabade riikide suhe peaaegu sama (35% vs 31%), siis 1997. aastal oli vabu riike juba ligi kui kaks korda rohkem kui mittevabu. Just see trend võimaldas ka Francis Fukuyamal kuulutada ajalugu lõppenuks. Vaba maailm

KUIDAS EESTI VÕIKS PAREMINI KAUBELDA?

Kujutis
Eesti on üks avatuma majandusega riike maailmas. Me kaupleme enam kui 170 riigiga, käime viisavabalt 165 riigis ja meie väliskaubanduse käive on üle 150 protsendi SKPst. Ekspordi edukusest sõltub seejuures vähemalt 300 000 töökohta, mis teeb väliskaubandusest Eesti inimeste heaolu olulise mõjutaja. See on väikeriigi jaoks päris hea tulemus, kuid saab veelgi paremini. Selleks on vaja selgemat poliitilist juhtimist ja ühiseid eesmärke. Viimastel aastatel on Eestis märgata kahte trendi. Samal ajal, kui väliskaubanduse käive lööb rekordeid, väheneb meie ekspordi ühiku hind. Kui alates 2010. aastast on ekspordiühiku lisandväärtus kasvanud Eestis 6,6 protsenti, siis samal ajal on näiteks Euroopa Liidu keskmine näitaja tõusnud 11,4 protsenti. Vahe Euroopa Liidu keskmisega on suurenenud meie kahjuks viimased neli aastat. Kui siia lisada kasvavad sisendihinnad ja tööjõu kulude kasv, siis on meie ekspordisektori rahvusvaheline konkurentsivõime paraku vähenemas. Ette

AJAKIRJANDUS TRUMPAB TRUMPI

Kujutis
USA president Donald Trump teab väga hästi, kui suur võim on ajakirjandusel. Talle meeldib ennast pidada meedia superstaariks ja seda ta kahtlemata ka on. Tema pealt teenitakse miljoneid, nagu näiteks skandaalse raamatu autor Michael Wolff seda vaevalt nädalaga juba jõudnud on. Iseasi on küsimus, mida see meediakära peegeldab ja millist mõju avaldab Valge maja renomeele eriti rahvusvahelisel tasandil? Veel enne, kui Trump valimised võitis, hakkasid liikuma jutud tema kampaaniameeskonna liikmete kahtlastest sidemetest Moskvaga. 2016. aasta novembrist pole möödunud ühtegi nädalat või isegi päeva, kui Ühendriikide meedia poleks avalikustanud mõnda uut detaili   kas Venemaa sekkumisest valimistesse või Trumpi lähikonna uitmõtetest sellest, kuidas Moskvale meeldida. USA suurtel meediaväljaannetel on loodud terved meeskonnad selle kaevetöö tegemiseks. Üks Venemaaga seotud infokildudest jõudis veebiväljaande The Daily Beast kaudu sellel nädalal ka meie meediasse. Põhjusega, sest