Postitused

Kuvatud on kuupäeva oktoober, 2016 postitused

ISAMAA MANIFEST

Kujutis
Meil on üks isamaa. See on täpselt selline, nagu me kõik koos oleme selle loonud, arendanud ja edasi kandnud. Meil on vaid üks tee – see on tulevik, pöördumatult vabadusele ja kõigi hakkamasaamisele suunatud. Eesti on avatud ja innovatiivne, uutele otsingutele valla riik. Kõigil on võimalus, kes tahab ja soovib. Eesti on kõigi võimaluste maa. See on meie isamaa. 
Eestlased on alati tahtnud olla peremehed omal maal. See unistus on nüüd täitunud ja meil on oma riik. Me tahame, et me saaksime omal maal olla peremehed ka saja ja tuhande aasta pärast. Selleks peame ka käituma nagu muistsed peremehed. Nad olid vabad, vastutustundlikud ja oma ajast ees. Eesti Vabariik on rahvusriik, see tähendab, et eesti rahvas on Eesti riigi peremees.  
Peremeheks olemine tähendab julgust ja tahet otsustada, tehtud otsused ellu viia ja vajadusel ka tehtud vigade eest vastutust kanda. Eesti on jõudnud olukorda, kus raskeid ja vajalikke otsuseid enam edasi lükata ei saa. Täna on Eestis seisak. Seisaku lõpetami…

NATO LAIENEMINE JA VENEMAA MEELEHEIDE

Kujutis
Üleilmne julgeolekukeskkond on ärev. Juba pikemat aega. Meie idanaaber on ettearvamatu ja agressiivne. Kasvavalt. Moldova, Tšetšeenia, Gruusia, Ukraina, Süüria. Nende ühisnimetajaks on Kremli geopoliitiline imperatiiv – impeerium vajab pidevalt argumente olemasoluks ja laienemiseks.
Peatselt Riigikokku jõudev julgeolekupoliitika aluste uuendatud versioon rõhutab, et “sõjalist rünnakut Eesti vastu ei saa välistada, kui NATO kollektiivne heidutus pole usutav”. Seepärast on mõistetav, et Eesti julgeoleku tagamise keskmes on iseseisva kaitsevõime kõrval NATO ühispingutus oma liikmete territoriaalse terviklikkuse kindlustamisel.
NATO on Washingtoni leppes seatud ülesannetega saanud hästi hakkama kogu oma olemasolu jooksul. NATO on olnud vaba maailma leviku nurgakivi ning eriti Euroopa idaserva riikide ihaldatuimaks kindlustuspoliisiks. Seda ka Eestile. Varssavi tippkohtumine läinud suvel üksnes kinnitas, kui oluline on ühist demokraatlikku väärtusruumi jagavatele riikidele tänaste ohtude tõ…