Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2010 postitused

TOP-10 maailmasündmust 2010. aastal

Kujutis
Lahkuv 2010. aasta oli maailmapoliitikas väga kirev, kusjuures ükski sündmus eraldi polnud teistest minu arvates olulisemalt esil. Olen selle blogi algusest saati püüdnud aasta lõputi pakkuda oma TOP-10 rea, nii ka nüüd. Seejuures pole sündmused tähtsuse järjekorras. Kindlasti oli maailmale või ka meie regioonile tähtsaid sündmusi kaugelt rohkem, kuid siin on minu valik. 1. Wikileaksi "kaablipaljastus" . Selle aasta ehk kõige enam kõmu tekitanud sündmus, mille suhtes on esitatud palju vastakaid arvamusi. Üks peamisi järeldusi sellest on minu arvates kinnitus USA diplomaatia kõrgest professionaalsusest. 2. Smolenski lennukatastroof . Poola presidendi ja tema kaaskonna traagiline hukkumine Smolenski lähedal Katõni mälestusüritusele saabumisel šokeeris mitte üksnes Poolat, vaid kogu maailma. Kuigi õnnetuse kõik asjaolud on veel välja selgitamata, toimus selle järel oluline pingelõdvenemine Venemaa ja Poola suhetes. 3. Konflikti teravnemine Korea poolsaarel . Maailma üheks k

Kas see on maavärin või 1995. aasta järeltõuge?

Kujutis
Kaitsepolitseiameti peadirektori  käskkirjas number 98T  avalikustatud informatsioon seletab suurepäraselt, miks asus Keskerakonna esimees Edgar Savisaar viimastel päevadel sedavõrd aktiivselt oma nahka päästma. Huvitav, kas teda tabas Jüri Pihli sündroom - kas ta tõesti lootis, et see informatsioon jääb saladuseks? Mõistagi on homne päev taas targem kui tänane, kuid paratamatult tekib retooriline küsimus - kas me oleme tunnistajaks Eesti sisepoliitilisele maavärinale või lihtsalt 1995. aasta järeltõukele? Ma olen kahjuks arvamusel, et enamik Edgar Savisaare toetajatest pigem konsolideerub selle uudise peale ning nad süüdistavad kõiki teisi maailma kõikides pattudes. Kuid mida teevad need Keskerakonna poliitikud, kellele selline poliitiline kultuur pole vastuvõetav? Pärast tänast peaks olema selge, et Edgar Savisaarest ei saa kunagi enam Eesti valitsuse liiget ega veelvähem ka presidenti. Ka pole eelseisvaid valimisi arvestades enam suurt jumet Reformi- ja Keskerakonna kõiki äratüüda

Väike jõulukingisoovitus:)

Kujutis
Homsest peaks siis lõpuks müügile jõudma minu selle aasta suurim "sünnitis", kirjastuses Varrak välja antud raamat "Venemaa: valguses ja varjus". Tegemist on minu päris esimese oma raamatuga, mistõttu on paras hingevärin ka arusaadavalt sees:)  Kolmapäeval, 22. detsembril kell 15 on Solarise Apollos raamatu esitlus koos kahe teise minu hea kolleegi - Lauri Vahtre ja Andres Herkeli uute raamatutega. Kes on huvitet, astuge ligi! Isuäratamiseks pakun siinkohal suuremat osa raamatu saatesõnast. See ütleb ka ära, mida võib veidi enam kui 260 leheküljelt lugeda. Raamatule on eessõna kirjutanud tuntud Vene dokumentalist Andrei Nekrassov. Saateks "Vene filosoof Nikolai Berdjajev on öelnud, et vene rahva üle võib tunda ühtaegu vaimustust ja meeleheidet. Temalt võib alati oodata üllatusi ning ta suudab sisendada enda suhtes tugevat armastust ja tugevat vihkamist kõige ehedamal moel. Just need äärmused ja sajandeid pikk värvitihe ajalugu on pannud Venemaast kirjuta

Kas Savisaar päästab skandaaliga iseennast?

Kujutis
Ajalehes Postimees täna pisut hapra ajakirjandusliku töö tulemusel üleskrutitud skandaal Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare seostest Venemaa võimudega näib küll esmapilgul odava enesereklaamina. Ma üldse ei välistaks võimalust, et selle skandaali kõrvad paistavad Tallinna linnavalitsuse peahoonest. Me ei ole ju täna midagi uut teada saanud. Vastasel juhul oleks ilmselt menetlus veidi teisiti toiminud kui lihtsalt lehte lekitatud esiküljeloo kaudu. Või ma eksin? Venemaa praeguste võimude huvi Keskerakonna ja tema esimehe suhtes on teada-tuntud juba aastaid. Kui mitte varem, siis 2004. aastal sõlmitud koostöölepinguga Ühtse Venemaaga kinnitati see vastastikuste huvide seos ametlikult. Savisaare korduvad ja demonstratiivselt salajased Venemaa-visiidid on kahtlustele vaid lisanud hagu. Pole ju ka mingi saladus, et Savisaare tutvusringkonnas on mitmeid Venemaa eirteenistuste taustaga nimesid. FSB endine direktor Sergei Stepašin ja kunagine Nõukogude Liidu välisluureohvitser Vladimir

President Medvedev - andestage Hodorkovskile!

Kujutis
Täna, 15. detsembril, algab Moskva Hamovniki kohtus ajalooline istung. Kohtunik Viktor Danilkin alustab mitmeköitelise kohtuotsuse ettelugemist. See võib võtta päevi. Süüpingis istub ei keegi muu kui Mihhail Hodorkovski - tänase maailma ehk üks tuntumaid meelsusvange.  Tegelikult pole Danilkini otsustada mitte niivõrd kohtumõistmine Hodorkovski ja tema kaaslase Platon Lebedevi üle, kui lõpliku verdikti määramine Venemaa presidendile Dmitri Medvedevile. Just Hodorkovski kohtuprotsessi tulemus määrab lõplikult, kas Medvedevi sõnadel õiglasest kohtupidamisest ning õigusriigi põhimõtetest on mingigi alus. Tegemist on Kremli kohtupäevaga. Eile pöördusid kümned lääneriikide avaliku elu tegelased (nende hulgas ka meie eurosaadikud Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland)  avaliku kirjaga  Venemaa presidendi poole. Selles öeldakse muuhulgas, et "stabiilsed ja usalduslikud suhted Venemaaga saavad eksisteerida ainult siis, kui meie fundamentaalsed ühised väärtused on jagatud ja rakendatud: kui

Minu kõne Riigikogu Euroopa Liidu debatil

Kujutis
Tänasel Riigikogu iga-aastasel Euroopa Liidu debatil pidasin kõne Euroopa Liidu asjade komisjoni nimel. Siin on see täies ulatuses: "Üksnes loetud päevad lahutavad Eestit järjekordsest väga olulisest sammust Euroopa Liiduga süvendatud integreerumisel. Eestist saab 1. jaanuaril Euroopa Liidu seitsmeteistkümnes liikmesmaa, kus võetakse käibele ühisraha euro. Selle hetke tähendust on raske ülehinnata. Lahkuv aasta pole olnud kuigi lihtne ei Eestile ega laiemalt ka Euroopa Liidule. Koguni on kõlanud arvamused – kas euro peab rahvusvahelisele võlakriisile ning mõnede liikmesmaade lõdvapoolsele finantspoliitikale vastu? Alles eile küsis üks Saue Gümnaasiumi õpilane kohtumisel minult sama küsimuse. Vastasin seepeale, et viimasel paaril aastal on räägitud kõiksugu musti stsenaariume alates üleilmsest majanduskatastroofist kuni erinevate valuutade kokkuvarisemiseni. Surve eurole pole siin olnud erandiks. Samas on Euroopa Liidu kiire reageerimine probleemidele ning kriisiabi tugimeh

Suhetes Venemaaga vajab Lääs realismi

Kujutis
Senaator John McCaini suurepärane ja hingestatud kõne  (videot, kus ka vastused küsimustele, näeb siit ) USA ja Venemaa suhetest juhatas eile varahommikul sisse ühepäevase konverentsi siin Washingtonis Johns Hopkinsi Ülikooli Transatlantiliste suhete keskuses. Lisaks McCainile olid transatlantilist konsensust Venemaa suunal otsimas näiteks NATO endine peasekretär Javier Solana, Ukraina eksvälisminister ja parlamendisaadik Boris Tarasjuk, USA endised saadikud NATO juures Kurt Volker ja Robert Hunter, kongressi vabariiklasest liige Mike Turner, Venemaa teleajakirjanik Vladimir Pozner, START leppe pealäbirääkija Rose Gottemoeller, president Obama Venemaa nõunik Michael McFaul ja teised. Mina rääkisin energiajulgeoleku paneelis. Konverents oli kokkuvõtvalt päris õpetlik, näidates ära Läänes eksisteerivad erinevad lähenemised suhetele tänase Venemaaga. Mingist laiemast konsensusest on keeruline rääkida, mis iseensest pole ei üllatav ega ka eeldatav. Osati on reset-poliitika autoritel õig

Uus põlvkond viib Eesti ettevõtluse maailma

Kujutis
Tänane Wall Street Journal on avaldanud artikli Euroopa IT sektori kümnest potentsiaalikamast alustavast ettevõttest, keda peetakse tulevikutegijateks ning kes võivad suure tõenäosusega pakkuda Silicon Valleyle tubli konkurentsi. Suure tunnustusena pälvis tähelepanu ka Eesti ettevõte ERPLY . Kümne ettevõtte hulgast on viis pärit Suurbritanniast, üks Prantsusmaalt, üks Saksamaalt, üks Šveitsist, üks Iisraelist ja üks Eestist. Kas pole uhke rida! Kui siia otsa lisada veel üks innovatsiooni väärtustavate noorettevõtete rahvusvaheline pingerida , kus 100 äramärgitu hulgas on koguni 6 Eesti ettevõtet, siis on meie IT-kuvand saanud täiendava annuse tuntust. Need tunnustavad äramärkimised pole kindlasti sündinud vaid puhtast juhusest. See näitab, et Eesti uue põlvkonna ettevõtjad on julgelt oma ideid rakendamas ning nendel ideedel on ka rahvusvahelist läbilööki. Ma olen päris kindel, et nendele uudistele tuleb kindlasti järge.  Mis aga puutub riigi toetavatesse võimalustesse, siis me peam

Balti kaitseplaanid ja Wikileke

Kujutis
Wikileke Balti-Poola kaitseplaanide olemasolust pole iseenesest väga suur pommuudis. NATO on ju selleks seatud, et tema liikmetel oleksid kaitseplaanid erinevate võimalike ohtude suhtes. Tegemist on ju kaitsealliansiga. Pigem oleks uudis selles, kui NATO ei teaks, kuidas ja kas oma liitlasi kaitsta. Samas on selge, et NATO ei pea ega saagi oma kaitseplaane avalikkusega jagada. Kuigi lekitatud informatsioon on väga üldine, on tegemist siiski NATOle kahjuliku olukorraga. Eeskätt võivad osati löögi alla sattuda erinevate liikmesriikide diplomaatilised teenistused, mõnel juhul võib riivatud saada ka sisepoliitiline olukord. Pole välistatud, et olukorras, kus räägitakse "uuest leheküljest" NATO-Vene suhetes, püüab viimane nüüd lekete valguses saavutada alliansilt suuremat leplikkust mõnes taktikalises või isegi strateegilises küsimuses. Eriti ohtlik oleks näiteks ühtse võimaliku raketikilbi vastutusalade jaotus sektorite põhjal, nagu on nõudnud president Medvedev. Varjatult v

IT-agentuur näitab Eesti Euroopa-küpsust

Kujutis
Euroopa Liidu siseministrite tänane üksmeelne otsus rajada Tallinnasse IT-agentuuri peakorter on kinnituseks Eesti võimekusest leida kompromisse ka selliste suurte ja tähtsate partneritega nagu selleks on Prantsusmaa. Selle tulemuse nimel on väga palju tööd tehtud nii diplomaatilisel kui poliitilisel tasandil. Suurima töö tegi mõistagi siseministeeriumi vastav allüksus. Alles mõned nädalad tagasi Euroopa kolleegidega vesteldes oli üleval küsimus, kas me suudame prantslastega ikkagi kokkulepet saavutada ning kas lõppotsuse tegemiseks on võimalik vältida hääletust. Olgugi, et meid toetasid selgelt mitmed Euroopa suured, sealhulgas ka näiteks Itaalia, on sarnased kompromissid alati kõigile palju parem lahendus kui hääletus. IT-agentuuri ehk täpsemalt Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste infotehnoloogia süsteemide operatiivjuhtimise ameti tulek Eestisse vaid tugevdab meie e-kuvandit. On tähelepanuväärne, et nii NATO küberkaitsekeskuse kui Euroopa Liidu

Värsked muljed Iisraelist ja Palestiinast

Kujutis
See Iisraeli armee sõdur, kes oli täna valves ühel kontrollpostil teel Ramallahsse on piltlik kinnitus olukorra keerukusest selles maailma ühes kõige tuntumas ja sensitiivsemas konfliktipiirkonnas. Riigikogu väliskomisjoni delegatsiooni koosseisus oli mul viimasel kolmel päeval hea võimalus värskendada vahetut teadmist Iisraeli ja Palestiina rahuprotsessi hetkeseisust ning võimalikest väljavaadetest. Kohtumised nii ühe kui teise poole diplomaatide ja poliitikutega paraku vaid kinnitavad üldiselt teadaolevat: kuigi mõlemad pooled räägivad viivitamatust valmisolekust rahuprotsessi jätkamiseks ei usu kumbki selle võimalikkusse. Vastastikused süüdistused ning sügav umbusk on kahjuks sedavõrd sügavad, et mingit valgust ei näi küll kusagilt paistvat.  Pigem on tunda pettumuse süvenemist ning pingete kasvu. Palestiina esindajad näiteks väitsid, et sellel aastal on eriti kasvanud Iisraeli ja tema asunike jõuvõtted palestiinlaste suhtes. Gaza sektoris on blokaadi tõttu humanitaarolukord erit

Põhja-Korea ja "kurjuse telg"

Kujutis
Põhja-Korea teisipäevane järjekordne provokatiivne muskliharjutus, mis nõudis vähemalt kahe Lõuna-Korea sõjaväelase elu, pole kahjuks üksnes hullumeelse diktaatori ja tema lähikondsete abitu katse paranoiasid peletada. Riik, kellel on tuumaarsenalis erinevatel hinnangutel  8-12 lõhkepead, võib tekitada oluliselt suuremat kahju, kui vaid kümnete Lõuna-Korea majade hävitamine kahuritules. Mängus on ilmselt siiski suuremad panused kui üksnes järgluse kindlustamine diktaatoritoolil. Võimalik, et Põhja-Korea provokatiivne tegutsemine viimastel kuudel on seotud nende aktiivsuse järjekordse kasvuga tuumaprogrammi edendamisel. Vaatamata nälgivale rahvale on Pyongyang suutnud välja töötada kõrgtehnoloogilise plutooniumil ja uraani rikastamisel põhineva tuumaprogrammi.  Mitmete allikate kinnitusel on Põhja-Koreal ja Iraanil viimase kümnendi jooksul kujunenud väga tihedad sidemed tuumaprogrammide vastastikusel arendamisel. Selles omab väidetavalt seoseid ka Süüria. Ka oon vihjeid, et Põhja-Kor

NATO peab näitama ühtsust

Kujutis
Täna ja homme Lissabonis toimuv NATO tippkohtumine peab minu arvates andma väga selge signaali ehk tulemuse: viimaste aastate sisemise rabeduse asemel tuleb NATO liikmermaade liidritel näidata ühtset ja kokkuhoidvat arusaamist alliansi tulevikust ja suhetest kolmandate riikide või organisatsioonidega. Mõistagi pole see sugugi lihtne ülesanne, sest 28 liikmesmaal on ohtude ning nendele vastutegevuse leidmisel parajalt erinevaid lähenemisi. Seda oli kõige ilmekamalt tunnetada NATO eelmise, Bukaresti tippkohtumise eel ja ajal, mis paraku andis innustust nendele, kelle meele järele on alliansi sisemine lõhestatus. Seekordse tippkohtumise peatähelepanu all on mõistagi strateegilise kontseptsiooni vastuvõtmine. Selle sisu on kuni avaldamise hetkeni NATO saladustempli all. Liikmesmaad on teinud dokumendi vormimiseks kompromisse, kuid vähemalt Riigikogu välis- ja riigikaitsekomisjonile teadaolevalt peaks selles kajastuma enamvähem kõik meile olulised teemad. Muidugi, lõplik otsus teksti osa

President Reagan väärib Eestis enamat tähelepanu

Kujutis
Eestlased pole kuigi altid tänu avaldama ei inimestele endi seast, veel vähem aga raja tagant. Eks soveediaeg rikkus paljuski meie mõtlemist, kui avalikku ruumi risustasid võõrad ja meile pealesurutud nimed või sümbolid. Samas on minu arvates ammu aeg keerata uus lehekülg ning vaadata veidi avarama tänutundega nende suunas, kes on näiteks mänginud hindamatut rolli meie taasiseseisvumisel. Eriti aktuaalne on see kasvõi sellegi tõttu, et tuleval aastal möödub 20 aastat meie riigi iseseisvuse taastamisest õigusliku järjepidevuse alusel. Meie taasvabanemise üheks suurmõjutajaks oli kahtlemata USA president Ronald Reagan (1911-2004), kelle sünnist möödub tuleva aasta 6. veebruaril täpselt sada aastat. Reagani pikaajaline ja põhimõtteline kommunismivastasus ning sihikindel soov murendada tema enda poolt kurjuse impeeriumiks kutsutud Nõukogude Liitu olid kahtlemata üheks kesksemaks teljeks tema presidendiks oleku aastatel 1981-1989. Just nendel aastatel saavutas läänemaailm USA eestvedamis

Dugini ähvardusi tasub meeles pidada

Kujutis
Venemaa kaasaegse geopoliitilise mõtte ja eurasistide liikumise üks tuntumaid esindajaid Aleksander Dugin on Delfile antud intervjuus taaskord meenutanud meile, et imperialistlik ja ekspansionistlik mõtteviis pole naaberriigi ideoloogide seas sugugi haihtunud.  Mulle pole Dugini vastustes midagi üllatavat. Dugin on sarnaselt oma mõtteid välgutanud varemgi. 2008. aasta augustis kuulutas ta näiteks otse, et Gruusia ründamisega on alanud Vene impeeriumi taastamine. Siis arvas ta, et järgmisena läheb löögi alla Ukraina.  Dugin kinnitab oma arvamuses, et Balti riikide ja Venemaa suhete pinged tulenevad mitte ühe või teise poliitiku või poliitilise jõu tegevusest, vaid negatiivsest ajaloolisest paradigmast. Dugini vihjatud asjaolu, et kolm riiki on olnud Vene ja Nõukogude impeeriumi osad ning nende iseseisvumine on justkui olnud vaid Moskva kingitus, räägib sellest, et kahepoolsete suhete normaliseerimine on võimalik vaid sellesama imperiaalse paradigma taandumisega. Dugini meelest ei ju