TOP-10 maailmasündmust 2010. aastal
Lahkuv 2010. aasta oli maailmapoliitikas väga kirev, kusjuures ükski sündmus eraldi polnud teistest minu arvates olulisemalt esil. Olen selle blogi algusest saati püüdnud aasta lõputi pakkuda oma TOP-10 rea, nii ka nüüd. Seejuures pole sündmused tähtsuse järjekorras. Kindlasti oli maailmale või ka meie regioonile tähtsaid sündmusi kaugelt rohkem, kuid siin on minu valik.
1. Wikileaksi "kaablipaljastus". Selle aasta ehk kõige enam kõmu tekitanud sündmus, mille suhtes on esitatud palju vastakaid arvamusi. Üks peamisi järeldusi sellest on minu arvates kinnitus USA diplomaatia kõrgest professionaalsusest.
2. Smolenski lennukatastroof. Poola presidendi ja tema kaaskonna traagiline hukkumine Smolenski lähedal Katõni mälestusüritusele saabumisel šokeeris mitte üksnes Poolat, vaid kogu maailma. Kuigi õnnetuse kõik asjaolud on veel välja selgitamata, toimus selle järel oluline pingelõdvenemine Venemaa ja Poola suhetes.
3. Konflikti teravnemine Korea poolsaarel. Maailma üheks konfliktiohtlikumaks piirkonnaks kujunes sellel aastal Korea poolsaar. Arvestades tuumarelvade olemasolu Põhja-Koreal ning piirkonna vahetut lähedust maailma suurmõjutajatele (eriti Hiina, Jaapan, Venemaa, ka USA) nii majanduses kui julgeolekus, võib kriisi süvenemine tuua kaasa väga ettearvamatuid tagajärgi. Seepärast on oluline jätkuv rahvusvaheline surve eeskätt Põhja-Korea taltsutamiseks.
4. Hodorkovski kohtuprotsess. Moskva Hamovniki kohtus toimuv Hodorkovski kohtuprotsess on taaskordseks peegelduseks Venemaal valitsevast õigusriigi põhimõtete väänamisest. Hodorkovski süüdimõistmine erapooliku kohtupidamise kaudu ning ilmselgetel poliitilistel motiividel peaks kindlasti mõjutama lääneriikide suhteid Venemaaga.
5. Euroopa Liidu võlakriis. Lahkuv aasta raputas tõsiselt Euroopa Liidu majandust, kuna ilmnesid tõsised probleemid liikmesriikide finantspoliitikas. Samas on ühendus vaatamata oma suurusele ja keerukusele reageerinud kiiresti probleemide lahendamisele. Ühenduse rebenemise vältimiseks tõuseb kriisist väljumisel ühiste poliitiliste otsuste mõju. Eesti ühinemine eurotsooniga on seda silmapaistvam.
6. Ukraina presidendivalimised. Viktor Janukovitši võit Ukraina presidendivalimistel muutis kiirelt geostrateegilist olukorda Ida-Euroopas. Kiievi loobumine NATOga integreerumisest, Venemaa eriteenistuste mõju kasv Ukrainas ning Venemaa Musta mere laevastiku jäämine Ukrainasse mõjutavad mitte üksnes Ukraina, vaid kogu regiooni tulevikku. Venemaa ajab oma välispoliitikas varjamatult mõjuvälja suurendamise ja tugevdamise joont.
7. NATO kaitseplaanid Balti riikidele. NATO kaitseplaanide kinnitamine Balti riikide suhtes oli iseenesestmõistetav samm, kuigi selle saavutamiseks tuli meie diplomaatidel teha palju tööd. Kaitseplaanide olemasolu tugevdab veelgi Balti riikide pikaajalist julgeolekut, tugevdades nähtavat heidutust ükskõik millise võimaliku vaenlase suhtes.
8. Hiina möödus majanduses Jaapanist. Jätkus Hiina mõju kasv maailmas. Hiinast sai ametlikult maailma teine majandus. Nüüd on Hiina ette jäänud vaid Ameerika Ühendriigid, kellest möödumist ennustatakse järgmise paarikümne aasta sees.
9. Põhja meretee kasutuselevõtt. 2010. aasta augustis ja septembris võeti esimest korda kasutusele Põhja meretee. Jää sulamine (septembris oli tee peaaegu jäävaba) võimaldab enam kui kolmandiku võrra vähendada aega ja kulutusi Euroopa ja Aasia vahelises meretranspordis. Esimene tanker, mis vedas Murmanskist Ningbosse 70 000 tonni gaasikondensaati, kandis nime Baltika. Ühes sellega kasvab Arktika roll maailmapoliitikas. Väidetavalt on Arktikas peidus vähemalt veerand maailma kütusevarudest.
10. Tšiili kaevurite ime. Lahkuva aasta ehk kõige positiivsemaks ja imeväärsemaks sündmuseks oli 33 Tšiili kaevuri pääsemine maa-alusest vangistusest. See sündmus õpetas, et lootust ei tohiu kaotada ka kõige keerulisemas situatsioonis ning et inimvõimete piire pole jätkuvalt avastatud.
Nagu mainisin alustuseks, võiks seda rida ju pikalt jätkata. Mainida võiks näiteks veel Euroopas valitsenud transpordikaost tuhakriisi ja lumeuputuse aegu, metsapõlenguid Venemaal, salajast sõda Iraani vastu, Türgi mõjukuse kasvu regioonis, islamiterrorismi jõudmist Skandinaaviasse, "multikulti" lõppu Saksamaal, START leppe ratifitseerimist USA Senatis, vahevalimisi Ameerika Ühendriikides, Isegi Savisaare rahaküsimine KGB järglastelt võiks siia sisse mahtuda.
Loodetavasti pakub algav, 2011. aasta meile rohkem maailma positiivselt mõjutavaid sündmusi. Head aastalõppu ning ikka paremat uut aastat!!
Kommentaarid
Piltlikult rääkides ja lihtsustades iseloomustab SKP kõigi kaupade ja teenuste koguväärtust (koguhinda) antud territooriumil.
Sellest võib järeldada, et Hiina möödus majanduses ammu isegi USAst, sest hinnatase USAs (rääkimata Jaapanist) on märgatavalt suurem, kui hinnatase Hiinas.
Tegelikult lääne kallakuga majandusteadlastele-krematistika apologeetidele ei õpetatud, kuidas korrektselt võrrelda majanduseid. Majandust peab mõõtma ainult energeetika kaudu, mitte mingi virtuaalse õhumulli – SKP/SKT kaudu!
NATO kaitseplaanid Balti riikidele.
Julgeolekut tugevdab eelkõige turvatunne, mis valitseb ühiskonnas (mitte relva olemasolu igaühe taskus). Ja stabiilsus tuleviku eest, kus hakkavad elama järelpõlved. Kas NATO (kui maailma politseinik) suudab seda stabiilsust pikaajaliselt pakkuda?