Kas see on maavärin või 1995. aasta järeltõuge?

Kaitsepolitseiameti peadirektori käskkirjas number 98T avalikustatud informatsioon seletab suurepäraselt, miks asus Keskerakonna esimees Edgar Savisaar viimastel päevadel sedavõrd aktiivselt oma nahka päästma. Huvitav, kas teda tabas Jüri Pihli sündroom - kas ta tõesti lootis, et see informatsioon jääb saladuseks?

Mõistagi on homne päev taas targem kui tänane, kuid paratamatult tekib retooriline küsimus - kas me oleme tunnistajaks Eesti sisepoliitilisele maavärinale või lihtsalt 1995. aasta järeltõukele? Ma olen kahjuks arvamusel, et enamik Edgar Savisaare toetajatest pigem konsolideerub selle uudise peale ning nad süüdistavad kõiki teisi maailma kõikides pattudes. Kuid mida teevad need Keskerakonna poliitikud, kellele selline poliitiline kultuur pole vastuvõetav?

Pärast tänast peaks olema selge, et Edgar Savisaarest ei saa kunagi enam Eesti valitsuse liiget ega veelvähem ka presidenti. Ka pole eelseisvaid valimisi arvestades enam suurt jumet Reformi- ja Keskerakonna kõiki äratüüdanud pingpongil. Ka on sellega lõplikult maetud udujutud kaheparteisüsteemi tekkimisest Eestis. Parem on keskenduda Eestile tõeliselt olulistele küsimustele. Punkt.

Kommentaarid

Teet ütles …
"Ma olen kahjuks arvamusel, et enamik Edgar Savisaare toetajatest pigem konsolideerub."

Ma loodan meie integratsioonist paremat. Päält Pronksimässu, mille toimumises lasub mu meelest suur süü kesikutel, on aega läinud.

Ja korrumpeerunud orikas ei ole venkaritele selline sümbol kui pronksjunn, kelle kaitseks ambražuurile viskuda.

Edgar kaput!
22 detsember, 2010 00:52
Anonüümne ütles …
"Ma olen kahjuks arvamusel, et enamik Edgar Savisaare toetajatest pigem konsolideerub selle uudise peale ning nad süüdistavad kõiki teisi maailma kõikides pattudes."

Asjalik arvamus, just arutasime kommnetaarides venemaa poliitikat ja savisaart, kui keegi hyyatas- aga USA tapab indiaanlasi.

Edgar kaput! :-)
22 detsember, 2010 01:07
KalevK ütles …
Marko, loe RusDelfit- üllatusin, et seal ei olegi pime sõim. Vähemalt praegu. Võib-olla ei tasu ka vene inimesi alahinnata.

Lõpuga täiesti nõus. Kesk on poliitiliselt täiesti audis ja nendega pole mõtet debateerida.
22 detsember, 2010 01:28
vanataat ütles …
Pärast lindiskandaali arvasin, et nii, see mees on avalikust poliitikast väljas, tema ise kinnitas, et loobub. Võta näpust! Varsti oli ta nagu õige mees poliitkas tagasi ja varsti reformierakonna valitsuse majandusminister.
Pessimistina ei julge mina Savisaare valitsuseliikmeks saamist välistada. Kolmandik elanikkonnast on ju tema eetilisel tasemel.
22 detsember, 2010 08:16
Anonüümne ütles …
"Kahjuks" on meil demokraatia. See tähendab, et kui rahvas valib siis võib ta riigi etteotsa valida ka vanakuradi enda. Muuseas, Hitler tuli ka võimule "demokraatlikul" teel. Ja täitis isegi valimislubaduse - kaotada tööpuudus. Seda selleks. Aga väita, et Savisaarel on võimatu uuesti valitud saada on väär. Kui tema valijad on enamuses, siis ongi valitud. Ja märtri oreool on kerge tekkima. Ja kirik on paljudele venelastele üks väheseid pühasid asju...
22 detsember, 2010 10:18
Anonüümne ütles …
Mihhelson, mine TÖÖD TEGEMA lõpuks ometi

Kuradi demagoog
22 detsember, 2010 15:01
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave