Marko Mihkelsoni blogi

Postimehe endise väliskorrespondendina ei suuda ma mõista, miks meie tänased meediaväljaanded ei väärtusta välismaailma kajastamist läbi meie endi reporterite silmade. Üksnes ERR on viimastel aastatel suutnud oma taset tõsta, hoides korraga kolme väliskorrespondenti (Brüsselis, Moskvas ja New Yorgis). Kiitus nendele! Maailm meie ümber on täna oluliselt kirevam ja meid igast küljest mõjutavam kui näiteks 1990ndate aastate lõpul. Siis suutsin Postimehe peatoimetajana omanikele ära seletada vajaduse saata reporterid Moskvasse (olin seal ise töötanud 1994-97), Brüsselisse ja New Yorki (Neeme Raud jagas ennast ETVga). Täna pole Postimehel ühtegi väliskorrespondenti. Paremaga ei saa hoobelda ei Päevaleht (kui Jaanus Piirsalu välja jätta), Õhtuleht, Eesti Ekspress, Delfi ega teised. Rääkimata siis eratelekanalitest. Kindlasti on omatehtud välisuudised kallid ning nõuavad ajakirjanikult täielikku pühendumust. Omal ajal kirjutasin Moskvast tihti mitu lugu päevas. Ja siis polnud ei google'

Liibüa lennukeelutsooni ellurakendamine on takerdumas. Al Qaeda treeningbaase omav Jeemen on kodusõja lävel. Mubaraki lahkumine Egiptuses on juba suurendanud islamistide mõju selles riigis. Iraan viskab hagu tulle erinevates pingekolletes ning laiendab oma strateegilist kohalolekut regioonis. Iisrael on kasvava välise surve all. Saudi Araabia püüab naftadollareid elanikele pakkudes rahutusi vaos hoida ning väiksemaid naabreid (Bahrein ja Jeemen) taltsutada. Seda rida võib veelgi pikendada. Kui ma 31. jaanuaril siinsamas blogis kirjeldasin olukorda Egiptuses ning rääkisin võimalikest arengutest regioonis, ei oleks ma siiski uskunud, et sündmused niivõrd kiiresti eskaleeruma hakkavad. Möödunud on kõigest poolteist kuud ning kogu laiem Lähis-Ida on täis tõsiseid ohu- ja kohati ka uusi sõjakoldeid. Iseensesest on usu-, hõimu- ja kultuurierisustest tulvil Lähis-Idas konfliktiõhustik üpris tavaline nähtus. Viimasel aastasajal on mõjutegurite sekka mahtunud ka nafta- ja gaasirikkused, mis

Täna on väga tähtis päev, mis võib oluliselt mõjutada edasisi arenguid araabiamaailmas. Kuigi maailma tähelepanu, sealhulgas ka Euroopa liidrite oma, on suunatud Liibüale, ei tohi mingil viisil silmist lasta sündmusi Saudi Araabias. Kui šiiitide vähemus, kes elab kuningriigi naftarikkas idaprovintsis,  võtab tõepoolest tuld Iraani väidetavatest ässitustest,  võib nii regionaalne julgeolek kui näiteks maailma naftaturul toimuv saada tõsiselt häiritud. Suhtlusvõrgustike kaudu on tänaseks üritatud kokku kutsuda raevupäeva meeleavaldusi, kuigi kuningriigis on väljaastumised keelatud. Eile tuli Qatifis (asub Idaprovintsis, elanikke umbes pool miljonit) tänavatele 800 inimest, kelle pihta avasid korrakaitsejõud kummikuulide tule. Väidetavalt ei saanud keegi surma. Tänane päev näitab, kui kääriv on tegelikult olukord. Juba on ka teada, et järgmine raevupäev on välja kuulutatud 20. märtsiks. Ei maksa unustada, et Saudi Araabia on maailma suurim ja mõjukaim naftatootja. Juuresoleval kaardil

Viimastel päevadel on mitu inimest minu käest küsinud, et kas Riigikogu valimistel antud e-hääled on täielikult salastatud või on siiski teada, millistest valimisjaoskondadest nad pärinevad. Tunnistan, et kohe alguses jäin küsijale vastuse võlgu. Hiljem aga täpsustus, et e-häälte pärinemine on valimiskomisjonile mõistetavalt teada, kuid neid avalikult ei kuvata. Mida aasta edasi, seda enam valijaid teeb oma otsuse e-hääletamise kaudu. Seekord oli meil rekordiliselt 140 000 e-valijat. Samas on meil aga kujunenud seis, et pabersedelil antud hääled on jaoskonnapõhiselt avalikult tuvastatud, kuid e-hääled mitte. Nii on kujunenud olukord, kus Riigikokku valitud rahvaesindajal puudub täielik ülevaade sellest, kuidas jaotusid ringkonnas temale antud hääled.  Mina sain äsjastel valimistel täpsustatud andmetel Harju- ja Raplamaal 3943 häält, millest 1708 olid e-hääled ehk siis koguni 43 protsenti. 2007. aastal oli e-hääli mul viis korda vähem - 332 (11% kõigist häältest). Sarnane trend oli nü

Seekordsed Riigikogu valimised olid isiklikult mulle väga rõõmustavad. Need olid minu jaoks kolmandad parlamendivalimised ning iga kord on toetust juurde tulnud. Seekord siis kogunes 3946 häält. Pean seda siiraks tunnustuseks nii enda kui IRLi tegevusele viimastel aastatel. Suured tänud kõigile Harju- ja Raplamaa valijatele ning minu toetajatele!!  Valimiste eel saatsin oma reklaampostituses teele ka ristsõna, mille vastuseid ootasin valimispäevani. Kokku saabus üle 300 õige vastuse (Jüri Uluots: Läbi raskeimate raskuste saavutame uuesti vaba isamaa). Nende hulgas oli väga palju toredaid toetusavaldusi ning häid soove. Kahju, kuid loosiõnn naeratas vaid kümnele vastajale. Auhinnaks on minu pühendusega raamat "Venemaa: valguses ja varjus", mille toimetan igale võitjale ise kätte! Raamatu võitsid: Märt Kastein Sauelt Lehti Mägi Aegviidust Anne ja Lembit Markus Keilast M.-M. Indermitte Kohilast Õie Ausla Loo alevikust Indrek Paalo Tabasalust Maret Vaikla Kalle Valliste Gunna

TNS Emori äsja avaldatud viimased avaliku arvamuse küsitlustulemused räägivad selgelt seda, et  tõusutrendil olev IRL on jõudmas Reformierakonna kannule ning valimiste võitja selgitavad just need kaks erakonda. Varasematel valimistel tegelikele tulemustele kõige lähemaid ennustusi teinud Emor ütleb täna, et Reformierakonda on hetkel toetamas 29 (novembris veel 43%) ja IRLi 25 (novembris 15%) protsenti valijatest. Keskerakond on taandunud kolmandaks 23 protsendiga ning sotsiaaldemokraadid on neljandad 14 protsendiga. Roheliste kolm toetusprotsenti jätaksid nad Riigikogu ukse taha. Tänane Postimees toob ära väga huvitavad võrdlusandmed kahtede varasemate valimiste eel tehtud küsitlustest (Emor ja Turu-uuringud) ning tegelikest tulemustest. Selle põhjal on näha, et eeskätt IRL on alati valimissituatsioonis suutnud oma toetust kasvatada ning konkurendid on kas jäänud samale pulgale või isegi langenud. Kui sama trend on korduv ka nüüd, siis võib nende valimiste lõpp minna päris pingel

The idea of developing a separate strategy for strengthening the cooperation of the EU Member States around the Baltic Sea found its way to the Riigikogu almost immediately after its birth in the European Parliament. That was 4 years ago, coinciding with the new parliamentary term. From that moment, the European Union Affairs Committee of the Riigikogu has taken upon itself to keep a close eye on developments that affect the strategy. This has meant hearing out the ministries during the negotiations leading up to the adoption of the strategy, as well as in connection with the implementation of the strategy action plan. The Riigikogu has kept the issue going in an attempt to keep the faith in the functioning of the strategy, by supporting the ministries and motivating all parties to actively participate in the projects of the strategy. I am sure that newly elected parliament will keep Baltic Sea Strategy high up in its agenda. The European Union Strategy for the Baltic Sea Region is