Postitused

Kuvatud on kuupäeva november, 2009 postitused

Venemaa rongiõnnetuse laiem taust

Viimastel tundidel Venemaalt lähtuvad uudised viitavad sellele, et eile õhtul Bologoje lähistel "Neeva Ekspressiga" juhtunud õnnetuse võis põhjustada terrorirünnak. Väidetavalt on vastutuse võtnud mingi äärmusrahvuslik organisatsioon. Kahjuks pole see sugugi erakordne sündmus. Olles Venemaal toimuvat jälginud viimased paarkümmend aastat, võin väita, et võõravihast tingitud vägivaldsed rünnakud on eriti viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Kindlasti on sellel erinevad põhjused - olgu selleks siis siirded Põhja-Kaukaasiast, islamiäärmuslusest või ka "põlvilt tõusmise" kompleksist. Minu arvates peaks eriti Euroopa Liit olema väga murelik nende arengute pärast. Paraku ei viita miski olukorra rahunemisele, vaid pigem uute võimalike pingestajate tekkimisele. Loodetavasti ei kasutata juhtunut niigi minimaalsete poliitiliste ja kodanikuõiguste järjekordseks piiramiseks.

Kallasel ees suur väljakutse

Kujutis
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso tegi täna Brüsselis teatavaks oma otsuse uute volinike vastutusalade osas. Pean ütlema, et suuri üllatusi siin polnud. Nagu arvata võiski, jagasid "suured eurooplased" omavahel kõige olulisemad portfellid. Sellest kirjutas juba Reuters oma eilses uudises (vaata eelmist blogipostitust). Tõsi, Olli Rehni nimetamine majandus- ja rahandusvolinikuks on meie põhjanaabritele tubliks tunnustuseks. Ehk ka vihjeks, et Euroopa tipp-positsioonid ei pea tingimata Beneluxi ümbrusesse jääma:) Siim Kallasel tuleb oma portfelliga igati rahul olla. Eelmise komisjoni personaliülemana oli ta kindlasti Brüsselis tuntud tegelane, kuid transport annab talle nüüd võimaluse näidata ennast tõeliselt üleeuroopalise mõjutajana. Lisaks asetas juba täna president Barroso Kallasele paraja väljakutse - tegutseda muuseas ka selle nimel, et Balti riigid ühenduksid erinevate transpodisüsteemide kaudu paremini nn Suure Euroopaga. Barroso avaldus on mõneti ül

Olli Rehn oleks väga hea rahandusvolinik

Kujutis
Kolmapäeval teatas Holland viimase liikmesmaana oma kandidaadi Euroopa Komisjoni volinikuks ning juba neljapäeval hakkasid ringlema esimesed kuuldused võimalikust portfellide jaotusest. Reutersi informatsioon viitab sellele, et komisjoni president Barroso on otsustanud oma kabinetis kõik positsioonid ümber mängida. Kui esitatud info vastab tõele, siis seoses Eesti europüüdlustega on kindlasti heaks uudiseks Olli Rehni võimalik saamine majandus- ja rahandusvolinikuks. Rehni puhul on sosistatud ka kaubandusvoliniku kohast. Lisaks on Reutersi kaudu teada, et energiavolinikuks võiks saada Günther Oettinger (Saksamaa), siseturu volinikuks Michel Barnier (Prantsusmaa), kaubandusvolinikuks Karel de Gucht (Belgia), konkurentsivolinikuks Joaquim Almunia (Hispaania). Seega kõik olulisemad kohad (lisaks Catherine Ashton välisministriks) on liikumas ühenduse vanematele tegijatele. Kuid ootame ikkagi ära, milline on tegelik ja lõplik portfellide jaotus. Pole välistatud, et Barroso teeb portf

Taškendis võib, Tallinnas ei või

Kujutis
Möödunud nädalavahetusel, ööl vastu laupäeva, võeti Usbekistani pealinnas Taškendis suurema lärmita lahingukuulsuse pargi rekonstrueerimise käigus maha "Kodumaa kaitsja" monument (paremal pildil), laoti tükkidena veoki kasti ning viidi väidetavalt restaureerimiseks minema. Kas ikka tõesti? Monument "lõunapiiride kaitsjatele" püstitati 1973. aastal ning park ise avati kaks aastat hiljem. Täna valitseb selles paigas aga tühjus. Ei puid, ei kujusid, ei tanke. Kas Moskvas Usbekistani saatkonna juures möllasid našistid? Ei. Kas Venemaa nõudis Karimovi tagasiastumist? Ei. Kas Taškendis keerati kesktänavad protestijate poolt segamini? Ei. Keegi ei iitsatanudki. Siinkohal pole vaja meenutada, mis toimus siis, kui Eesti valitsus otsustas pronkskuju ühes tükis sõjaväekalmistule teisaldada. Veel tänagi ei suuda Kreml juhtunut unustada, nagu viitas Sergei Ivanov oma äsjasel korvpallikülastusel Tallinna. Midagi taolist pole aga kuulda Usbekistani suunal. Ja ei saagi olla. S

Mistrali müük oleks NATOle julgeolekurisk

Kujutis
Prantsusmaa ja Venemaa vahel on arenemas väga tõsine relvatehing. Meiegi ajakirjanduses on viimastel päevadel mitmel korral räägitud uusima Mistral-tüüpi dessantlaeva võimalikust müügist Venemaale. See on üldse esimest korda, kui üks NATO liikmesmaa on pakkumas Venemaale sedavõrd suuremahulist ja sõjaliselt kaalukat tehingut. 300meetrine kaasaegseim (esimene reis 2006) dessantlaev läheks Venemaale maksma umbes pool miljardit eurot. Tõsi, viimastel aastatel on Venemaa ostnud näiteks Suurbritannialt väiksema koguse käsirelvi. Tehinguid on tehtud ka Austriaga erirelvastuse osas. Samas oleks otseselt ründelaevana kasutatava aluse müük hoopis tõsisem ja tagasiulatuva mõjuga. Juba ainuüksi Vene mereväe ülema Vladimir Võssotski hooplemine Gruusia vastu suunatud rünnakuga (et sellise laevaga oleks operatsioon väldanud vaid 40 minutit) peaks panema piduri prantslaste tehingusoovile. Eeskätt peaks NATO liikmesmaad Prantsusmaad mõtlema panema Venemaa tegelikud plaanid oma relvastuse arendam

Karl Robert Pusta hauaplaat on puhastatud!

Kujutis
10. novembril kirjutasin siin ajaveebis, et Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsiooni initsiatiivil ja otsesel panustamisel võttis meie saatkond Madriidis ette Karl Robert Pusta hauaplaadi puhastamise. Täna saime meie suursaadikult Toomas Kahurilt kinnituse koos juuresoleva pildiga, et 1964. aastal Hispaania pealinnas surnud Pusta hauatähis on saanud kenasti korda. Tänud Toomasele ning kõigile kolleegidele - Jüri Tammele, Enn Eesmaale, Raivo Järvile ning Olev Aarmale.

Toorid jätavad Saksamaa ilma 1,5 miljardist

Kujutis
Näib, et Briti toorid on võtnud tõsiselt ette suhete ülevaatamise kontinentaalse Euroopaga. Suure tõenäosusega hiljemalt 2010. aasta mais võimule tulev David Cameroni juhitav valitsus saab olema põnevaks väljakutseks Euroopa Liidus domineerivale Prantsuse-Saksa teljele. Paar päeva tagasi teatas varikaitseminister Liam Fox, et konservatiivid sooviksid lõpetada Briti vägede viibimise Saksamaal. Enam kui kuuskümmend aastat on kümned tuhanded briti sõdurid teeninud Lääne-Saksamaa baasides. Täna viibib seal umbes viiendik Briti vägedest ehk 25 000 meest. Mõistagi kuulub värskes avaliku arvamuse küsitluses sakslaste poolehoid tooride eeldatavale otsusele. Samas tähendaks see aga umbes 1,5 milardi euro suurust auku Saksamaa majandusele. Küsimus kuulub ka NATO vaatevälja, kuid nii või teisiti on toorid väge täis muutusi esile kutsuma.

Putini toost ja Gruusia tulevik

Kujutis
Tänu Andrei Illarionovile sattus minu silme alla mõne päeva vanune värvikas kirjeldus Venemaa endise peaministri ja välisluure ülema Jevgeni Primakovi 80. sünnipäevalt. Gazeta.ru seltskonnaajakirjanik Božena Rõnska ei jätnud tähelepanuta ka peaminister Vladimir Putini toosti, mis teda tõsiselt vapustas. Enne lahkumist andis Putin oma teises toostis sünnipäevalapse auks mõista - Venemaa on nii kõikvõimas, et võib Gruusia taasühendada kui seda soovib. Putin olla lisanud, et selle töö võikski Primakov (pildil koos Iraagi eksliidri Saddam Husseiniga) ette võtta. Toost polnud juhuslik, sest saalis viibis mitmeid tuntud Moskvas elavaid grusiine. Pealegi on Primakovi enda seosed läbi endise naise otseselt seotud Gruusiaga. See oli sõnum avalikkusele, sest tegemist polnud kaugeltki salajase koosviibimisega. Rõnska vahendusel tegid saalis viibinud skeptikud kõigest sellest päris tõsise järelduse: roolikeeraja ehk Putin asus täitma oma elu suurimat projekti - taasühendada uuel moel see jube

Euroopa tegi ettevaatliku valiku

Kujutis
Nagu eeldada võiski, tegid Euroopa Liidu valitsusjuhid täna Brüsselis presidendi ja välisministri määramisel ettevaatliku valiku. Euroopa Ülemkogu esimeseks presidendiks saab Belgia peaminister Herman Van Rompuy ja välisministriks Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Catherine Ashton (fotol). Mõlemad on nii Euroopa tasandil kui kaugemal võrdlemisi vähetuntud poliitikud. Rompuy kujunes favoriidiks juba kaks nädalat tagasi, millele viitasin ka siin ajaveebis . Kui Briti peaminister Gordon Brown loobus täna oma eelkäija Tony Blairi toetamisest presidendikohale, sai selgeks, et konsensus Rompuy ümber kasvab. Kuigi David Miliband jäi endale kindlaks, said britid siiski välisministri koha endale. Tänase otsustamise kiirus on kindlasti hea märk sellest, et mõlemal persoonil on suhteliselt tugev mandaat. Samas on aga ilmne, et Euroopa liikmesmaade valitsusjuhid ja riigipead ei andnud jämedat otsa käest. Ei Van Rompuy ega Ashton ei suuda pakkuda erilist konkurentsi liikmesmaade värvikatele lii

Õnnetus ei hüüa tulles...

Seda vanasõna tunnetasin täna täiel määral. Olin õhtul enne kaheksat teel venekeelse AK otsestuudiost tagasi Riigikogusse, kui sattusin ootamatult Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikul liiklusõnnetusse. Sõitsin parajasti Kreutzwaldi tänavalt vasakpöördes välja Narva maanteele, kui kuulsin paremalt, Kadrioru poolt lähenemas sireenidega erisõidukit. Pöörasin pilgu paremale ja nägin suurel kiirusel lähenevat politseiautot. Ilmselt nägi sama ka minu ees liikunud Volkswagen Passati juht, kes ootamatult pidurdas. Järgnes see, mida ei suutnud vältida. Pisike mõlkimine, kuigi täiesti asjatu ja mõistagi ootamatu. Ma olen veendunud, et politseil oli kiire väljakutse ning keegi vajas abi. Paraku juhtus see, mida poleks keegi soovinud. Erisõidukid võiksid siiski teatud ristmikel (Kreutzwaldilt Narva maanteele sõitmine on "pime") veidigi hoogu pidurdada, et vältida uute õnnetuste või liiklusohtlike olukordade teket.

Vene miilitsamajori julge avaldus

Viimastel päevadel on Venemaal laineid löönud ning ka rahvusvahelist tähelepanu pälvinud Novorossiiski kriminaaljälitusest lahkunud miilitsamajori Aleksei Dõmovski videopöördumine kaasohvitseride ja peaminister Putini poole, mis on kõigile nähtav Youtube'is. 32aastase Dõmovski julge avaldus paotab ukse Venemaa siseministeeriumi haldusalas toimuvale. Sisekaitseorganite korruptsioonist on aastaid kirjutanud Vene ajakirjanikud, kuid sarnast avaldust pole veel kunagi keegi julgenud teha. Kuigi Venemaal on pikki aastaid käimas võitlus korruptsiooni vastu (vähemalt liidrite sõnades), viitab tegelikkuses toimuv hoopiski vastupidisele. Just täna Transparency Internationali poolt avaldatud 2009. aasta korruptsiooni tunnetamise indeksi kohaselt on Venemaa 180 riigi seas 146. Samal ajal on näiteks Eesti positsioon 27.

Budapesti energiafoorumilt

Kujutis
Budapestis täna alanud energiafoorum on üks selleteemaliste ürituste pikast reast. Seetõttu oleks midagi väga üllatavat raske loota. Eks peamiseks on siiski võimalus valdkonnas tegevate poliitikute, ettevõtjate ja ekspertidega informatsiooni vahetada. Foorumi avapaneelis olid ehk nimekamateks esinejateks Ungari opositsiooni liider ja tulevast kevadest alates võimalik uus peaminister Viktor Orban ning Tšehhi endine peaminister Mirek Topolanek. Orbani sõnum oli rohkem sisemaiseks tarbimiseks, Topolanek seevastu tsiteeris Andrei Sahharovi - tuumaenergia on Lääne vabaduse tagatiseks. Samas paneelis olnud Venemaa Riigiduuma asespiiker Aleksandr Babakov ei üllatanud: tema meelest olevat ohuks energiajulgeolekule NATO laienemisplaanid Ukrainasse ja Gruusiasse ning Gruusia ebaadekvaatse liidri käitumine. Babakovi toon oli tunduvalt jõulisem ning näpuga näitavam, kui varem esinenud USA erisaadikul Euraasia energia küsimustes Richard L. Morningstaril. Minu paneelis oli teemaks 2009. aasta

Poliittehnoloogide fantaasia on piiritu

Kujutis
Tänaseks Kuku raadio Välismääraja saateks valmistudes võtsin pisut rohkem lugeda Ukraina presidendivalimiste eelsest olukorrast. Seis, nagu ikka Ukrainas, põnevalt segane. Tõsi, Julia Tõmošenko ja Viktor Janukovitši duelli ei sekku nähtavasti keegi. Kuid ehk kõige enam paelus minu tähelepanu hoopiski tundmatu kandidaat Ivano-Frankivskist, kelle nimeks on Vassili Protivvseh. Ehk siis tõlkes Vassili Kõigivastu. Veel kuu aega tagasi oli 63aastase kohaliku kaubandus- ja tööstuskoja juhi perekonnanimi Humeniuk. Väidetavalt võttis mees oma tuttavatelt ja sugulastelt presidendikandidaadiks registreerimiseks kokku laenu 312 000 dollarit ehk ümmarguselt 3 miljonit krooni. Deposiidi saavad hiljem tagasi valimiste võitja ning teise vooru pääsenu. Kes iganes ka pole Humeniuki alias Protivvsehi taga, kuid poliitttehnoloogiliselt on see kindlasti päris andekas käik. Nimelt on Ukraina valimistel olemas ka lahter - kõigi vastu, ning avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et umbes kümnendik ukrainla

Linnapea võiks välispoliitika rahule jätta

Kujutis
Riigikogu valimiskampaania on täies hoos. Vähemalt selline mulje jääb Keskerakonna esimehe aktiivsusest ning paremerakondade vastasest paljasõnalisest laimukampaaniast. Näib, et Tallinna linnapeale on Eesti rahvuslikud huvid teisejärgulised. Paar päeva tagasi Postimehes avaldatud pikemas artiklis , mis nähtavasti täna kanti ette ka Keskerakonna volikogus, on mõneti üllatuslikult võetud rünnata Eesti pikaajalisi välispoliitilisi hoiakuid ning laiemalt meie rahvuslikke huvisid. Üllatuslikult seepärast, et Keskerakond on ise olnud osaline meie välispoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Oma konkurente labaselt Ühendriikide satraapideks nimetades unustab linnapea näiteks kasvõi sellise "pisiasja", et just Keskerakond oli see, kes 2003. aasta jaanuaris otsustas viia Eesti väed Iraaki. Keskerakond oli näiteks samuti toetavalt nende otsuste juures, kui Riigikogu kiitis heaks preambula lisamise Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimisseadusesse. Ja nii edasi. Näiteid võib tuua ridam

KGB ohvitseri kiri, mis seletab nii mõndagi

Kujutis
Olen juba pikemat aega jälginud huviga ajaloolase Juri Felštinski blogi , kus ta oma teemale truuks jäädes avaldab põnevaid materjale eriteenistuste rollist Venemaa kaasaegses ajaloos. Teatavasti on Felštinski mitme raamatu (kaas)autor. Nende hulgas on näiteks 1999. aasta septembri kortermajade õhkulaskmise tagamaid paljastav uurimus. Kiri, millele ma viitan , on Felštinski värskemaid sissekandeid oma ajaveebis. See on KGB endise alampolkovniku Vladimir Popovi esimene märgukiri Felštinskile, mis pärineb 15. juulist 2007. Sellest sai alguse kahe mehe tutvus, mis viis ka kõige värskema Felshtinsky raamat - " Korporatsioon: Venemaa ja KGB Putini ajastul " ilmumiseni. Popov kirjeldab oma kirjas mitmeid huvitavaid nüansse Venemaa lähiajaloost, millele polnud ka ise varem piisavalt mõelnud või tähelepanu pööranud. Näiteks on Popovi viited nii KGB armeekindral Bobkovile kui Jeltsini kurikuulsale ihukaitsjale Koržakovile huvitav lisandus Venemaa lähiajaloo sündmuste mõistmisele.

Hispaania tulevase eesistumise prioriteedid

Kujutis
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonil on viimase kahe aasta jooksul kujunenud hea tava külastada vastavat liikmesmaad enne selle asumist ühenduse eesistujaks. Oleme varasemalt visiteerinud Sloveeniat, Prantsusmaad, Tšehhit ja Rootsit, nüüd aga Hispaaniat. Nende sõitudega on meil olnud võimalus vahetult kurssi minna eesistuja tähtsamate prioriteetidega. Samas on see võimaldanud ka meie enda positsioone ning huvisid tutvustada, mis on hea infovahetuse tava juures väga vajalik lisandus meie Euroopa poliitika ajamisel. Eilsed kohtumised Madriidis nii sealses parlamendi mõlema koja ühiskomisjonis, välisministeeriumis (pildil) kui Elcano instituudis andsid päris kena sissevaate peagi algavale Hispaania eesistumisele Euroopa Liidus. Lisaks siinkirjutajale oli meie delegatsioonis veel Raivo Järvi, Enn Eesmaa ja Jüri Tamm. Saatjaks ELAKi peanõunik Olev Aarma. Kui jätta kõrvale peagi jõustuva Lissaboni leppe ellurakendamine, siis Hispaania eesistumise vaieldamatuks prioriteediks kujuneb

Riigikogulased suursaadik Pusta haual

Kujutis
Enne meie, Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsiooni, ametlikke kohtumisi siin Madriidis külastasime eile Hispaania pealinna suurimal kalmistul Eesti suursaadiku Karl Robert Pusta (1883-1964) hauda. Karl Robert Pusta oli Eesti esimene suursaadik Hispaanias, kes nimetati sellesse ametisse 1928. aastal. Pärast 1940. aastat eksiilis elades leidis Pusta varjupaiga Hispaanias, kus ta ka 1964. aastal suri. Kuna Pusta hauaplaat on ajaga veidi kannatada saanud, siis otsustasime eile kolleegidega (Raivo Järvi, Enn Eesmaa, Jüri Tamm ja suursaadik Toomas Kahur ning komisjoni nõunik Olev Aarma) ühiselt toetada selle puhastamist. Loodetavasti saab suursaadiku hauaplaat juba lähinädalatel uue ja värskema ilme.

Euroopa - 20 aastat hiljem

Kujutis
Mina olen oma elus Berliini müüri näinud vaid korra. Sedagi bussiaknast 1987. aastal, kui meile tehti Ida-Berliinis ekskursiooni. Toona veel kooliõpilasena ma teadsin nii müüri olemasolust kui sellest, et teisel pool oli midagi tundmatut ehk isegi kättesaamatut. Alles hiljem tajusin paremini tegeliku vabaduse tähendust. Just vabadus tunduski toona millegi teispoolsusena. Homme möödub 20 aastat Berliini müüri langemisest. Otsati on see juba nii parajalt pikk aeg, et nii müür ise kui Euroopa lõhestatus tunduvad kuidagi kauged ja uuele põlvkonnale mõistetavad vaid raamatutõena. Mõelgem vaid hetkeks võrdlust - Eesti 1989 ja Eesti 2009. Vahe on ilmne, kas pole? Ka võrdlus toonase ja tänase Euroopa vahel on sedavõrd drastiline, et alusega võiks küsida - kas see kõik on ikka tõepoolest nii kiiresti toimunud ja kas sellel, mis tänaseks loodud, on püsiv vundament? Tänase Euroopa mured pole võrreldavad kahe kümnendi taguse pildiga. Vaidlus Lissaboni leppe üle on kui lapselalin võrreldes vab

Välismajanduspoliitika vajab sihipärasust

Kujutis
Tänastest uudistest oli hea meel lugeda, et välisministeerium kutsub ettevõtjaid aktiivselt suhtlema meie välisesindustega. Samas rõhutas välisminister ka kõigi välismajanduses osalevate ametkondade koostöö parendamise vajalikkust. Õige jutt ning mul hea meel, et väliskomisjonis juba enam kui kaks aastat kestvad kuulamised on andnud lisatõuke selles valdkonnas toimuvale. Ma olen korduvalt rõhutanud , et välismajanduspoliitika peaks saama senisest olulisema rolli meie üldises välissuhtluses. Arusaadavatel põhjustel on mitmed teised - eeskätt julgeolekupoliitilised teemad, olnud esiplaanil. Kindlasti ei tähenda välismajanduspoliitika rõhutamine sugugi näiteks julgeoleku- või arenguabipoliitika taandamist. Kaugel sellest. Pigem on meil vaja lihtsalt paremini rakendada välispoliitika erinevad hoovad, mis kokku määravad meie rahvusvahelise kuvandi ning võimekuse. Olen ettevõtjatelt kuulnud nii kiitust kui laitust meie esinduste tegevuse üle. Arvan, et arenguruumi (sealhulgas vastastiku

Aitäh härra Poola president, aitäh Tomasz!

Kujutis
Mul on tõesti väga hea meel tänada Poola presidenti Lech Kaczynskit, kes otsustas omistada siinkirjutajale Poola Teeneteordeni Ohvitseriristi. Ametlikus selgituses seisab, et autasu on omistatud "väljapaistvate teenete eest rahvusvahelises koostöös, inimõiguste ja vabaduste kaitsel ning samuti väljapaistvate teenete eest Poola-Eesti koostöö arendamisel". Tänasel pidulik üritusel Tallinna Raekojas ütlesin, et Eesti-Poola suhted on väga heaks näiteks, kuidas üks suhteliselt suur ja üks suhteliselt väike riik nii paljudes eri valdkondades edukalt suhtlevad. Samas on veel paljugi teha selleks, et mõlemad pooled tunnetaksid suuremat kasu meie headest suhetest. Läheneva Poola rahvuspüha puhul said autasud 11 Eesti kodanikku, nende seas hea kolleeg Andres Herkel, minu kunagine kursusejuhendaja Tartu Ülikooli päevilt professor Mati Laur, näitleja ja lavastaja Marius Peterson, ajalooprofessor Enn Tarvel, mõtleja Peeter Olesk, tõlkija Hendrik Lindepuu, presidendi välisnõunik Sven Jü

Kes saab Euroopa Ülemkogu presidendiks?

Kujutis
Praeguse informatsiooni kohaselt võib juba järgmisel nädalal selguda, kes peagi jõustuva Lissaboni leppe alusel saab esimeseks Euroopa Ülemkogu eesistujaks ehk presidendiks. Samuti saab siis selgeks Euroopa Liidu kõrge esindaja ehk välisministri nimi. Siin on korraga üleval kaks väga olulist küsimust, millele hetkel täit vastust ei ole. Esimene puudutab nende ametikohtade tegelikku sisu ning teine juba konkreetselt personaaliat. Avalikkuses ongi ehk rohkem räägitud võimalikest kandidaatidest, kui et töö sisust ja eesmärkidest. Eesti on olnud sarnaselt enamike Euroopa Liidu liikmesmaadega arvamusel, et Euroopa Ülemkogu president peaks olema eeskätt koordinaator ja kompromisside otsija liikmesmaade huvide vahel. Kui selliste omaduste ja toetusega poliitik on ka rahvusvaheliselt särav, seda parem. Kuid tegelikkus annab meile teise vastuse: kompromisside saavutaja on pigem tagasihoidlikuma loomuga ning suure eeldusega tuleb ta seetõttu mõnest Euroopa väiksemast riigist. Nii on ka praeg

Lissaboni lepe on käeulatuses

Kujutis
Pärast Tšehhi konstitutsioonikohtu tänast otsust on Lissaboni leppe jõustumine lähemal kui kunagi varem. Enam kui kaheksa aastat kestnud reformileppe ettevalmistamine ja ratifitseerimine võib lõpule jõuda juba 1. detsembriks. Vähemalt selline on praegune lootus, kuna Tšehhi sai viimasel ülemkogul kinnituse oma opt-outi kohta põhiõiguste hartast. Kui Tšehhi president Vaclav Klaus peab oma lubadust, siis võiks tema allkirja leppe ratifitseerimisdokumendil oodata juba lähematel päevadel. See aga omakorda loob võimaluse leppe jõustamiseks järgmise kuu esimesel kuupäeval. Klausi allkiri on tähtis nii leppe lõplikuks jõustamiseks kui ka institutsionaalse segaduse lõpetamiseks Euroopa Liidus. See tähendab korraga nii Euroopa Komisjoni kui ka Euroopa Parlamendi uute koosseisude kohaldamist Lissaboni leppele ning teisalt avab tee Euroopa Nõukogu presidendi ja välispoliitika kõrge esindaja nimetamiseks. Kõik see kokku peaks annab kindlasti parema aluse laienenud Euroopa Liidu toimevõimekuse

Berliini müür ja Gorbatšov

Kujutis
Eeloleval esmaspäeval möödub 20 aastat Berliini müüri langemisest. Suur sündmus, mida tähistatakse arusaadavalt ka suure tähelepanu all. Viimastel päevadel olen lugenud nii Guardianis kui The New York Times 'is ühe toonase päevakangelase - Mihhail Gorbatšovi arvamuslugusid. Vaieldamatult mängis Gorbatšov üht kesksemat osa toonastes sündmustes. Siiski on suur vahe, kas tegemist oli nendele muutustele kaasaaitajaga, nagu seda näiteks läbi 1980ndate aastate oli president Reagan, või reaalsuse ees taandujaga. Mõistagi on inimlikult arusaadav, et Gorbatšov püüab toonast situatsiooni ilustada ja enda või siis tervikuna Nõukogude Liidu rolli esile tõsta. Eriti terav dissonants on arvamuses, et Berliini müüri langemine sai võimalikuks vaid tänu nendele muutustele, mis Nõukogude Liidus algasid 1980ndatel aastatel. Ma julgen selles väites tõsiselt kahelda. Gorbatšov ise tunnistab, et veel 1989. aasta juulis arvas ta probleemi lahenevat alles 21. sajandil. Kui vabanemine Ida-Euroopas ole

Kuidas lollitatakse vaba ajakirjandusega

Leidsin huvitava videoviite Youtube'ist, kus endine Pravda ajakirjanik ja KGB agent  Juri Bezmenov kirjeldab erinevaid viise avatud ja vaba ajakirjanduse lollitamisest. Intervjuu  on filmitud 1984, aastal . kuid eks toonased teadmised pole praegugi kuhugi kadunud.