Hispaania tulevase eesistumise prioriteedid


Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonil on viimase kahe aasta jooksul kujunenud hea tava külastada vastavat liikmesmaad enne selle asumist ühenduse eesistujaks. Oleme varasemalt visiteerinud Sloveeniat, Prantsusmaad, Tšehhit ja Rootsit, nüüd aga Hispaaniat.

Nende sõitudega on meil olnud võimalus vahetult kurssi minna eesistuja tähtsamate prioriteetidega. Samas on see võimaldanud ka meie enda positsioone ning huvisid tutvustada, mis on hea infovahetuse tava juures väga vajalik lisandus meie Euroopa poliitika ajamisel.

Eilsed kohtumised Madriidis nii sealses parlamendi mõlema koja ühiskomisjonis, välisministeeriumis (pildil) kui Elcano instituudis andsid päris kena sissevaate peagi algavale Hispaania eesistumisele Euroopa Liidus. Lisaks siinkirjutajale oli meie delegatsioonis veel Raivo Järvi, Enn Eesmaa ja Jüri Tamm. Saatjaks ELAKi peanõunik Olev Aarma.

Kui jätta kõrvale peagi jõustuva Lissaboni leppe ellurakendamine, siis Hispaania eesistumise vaieldamatuks prioriteediks kujuneb majanduskriisiga võitlemine. Kuigi probleem on tõsine kogu Euroopale, on Hispaanial siin arusaadavalt suur huvi mängus. Ligi 20protsendiline tööpuudus ning eriti ehitussektori jätkuv madalseis survestavad Hispaania vasakpoolset valitsust tegudele.

Samas polnud juttu võimalikest konkreetsetest meetmetest (finantsregulatsiooni parendamine ja mõned teised terminid on käibel juba praegugi). Tähtsamate hoobadena näevad hispaanlased Lissaboni strateegia taaselavdamist (eeskätt läbi selgemate eesmärkide seadmise) ning innovatsiooni ja teadusuuringute tähtsustamist (1,7%lt SKPst 3%le). Mida see tegelikkuses kaasa toob, näitavad eelolevad kuud.

Majandusteemade all tuli jutuks ka olukord Eestis ning selle kaudu sai puudutatud ka meie tõsiseid püüdlusi eurotsooniga liitumiseks. Teatavasti peaks olulisim hindamine toimuma eeloleval kevadel, seega ka Hispaania eesistumise ajal.

Ääriveeri puudutati ka tulevase finanstperspektiivi (2014-2020) arutelude algust, kuid siin on pigem küsimus väga üldiste huvide määratlemises. Detailideni siin hispaanlased kindlasti veel ei lähe.

Euroopa Liidu küsimustes rõhutavad hispaanlased eesistumise käigus kindlasti sotsiaalse Euroopa mudeli tähtsust (ilmselt tuleneb see suuresti valitsuspartei huvidest), võrdse kohtlemise põhimõtteid ning kodanike õiguste ja vabaduste kaitset.

Välispoliitilselt näeb Madriid ehk kõige olulisemana Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete värskendamist, mis peaks aset leidma tuleva aasta mais toimuval tippkohtumisel. Arusaadavalt soovib Hispaania edendada suhteid Ladina-Ameerika riikidega ning osutada tähelepanu Põhja-Aafrikas toimuvale.

Hispaania eesistumine on esimene, mil ametis on ka Euroopa Ülemkogu president ja kõrge esindaja ehk välisminister. Madriidis jäi siiski mulje, et uute kaadrimuudatuste "kiuste" loodab Hispaania viia oma neljanda eesistumise läbi edukalt. Mis muud, kui jõudu nendele!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?