Mõtlemapanev informatsioon Soomest
Tänu hea tuttava viitele leidsin täna blogiruumist sellise materjali, mis võib veidigi seletada, miks mõned Soome arvajad-poliitikud on viimasel ajal nii tuliselt Eestile ette heitmas. Eriti, mis puudutab meie hoiakuid nii Gruusia vabaduspüüdluste kaitsel kui Vene agressiooni taunimisel.
Kui uskuda seda informatsiooni, siis mitmed Soome "arvajate" kohal hõljub ühe tuntud kolmetähelise organisatsiooni vari. Nimekirjast leiate nii mõnegi nime, kes on väga tuttavad rahvusvaheliselt või Eestile diplomaatiliselt.
Vaid üks viide. Kui hietanenid ja bäckmanid kõrvale jätta, siis viimasel ajal on eriti toonikalt sõna võtnud ennast Eesti asjatundjaks pidav Jarmo Virmavirta. Ta on aeg-ajalt kirjutanud Postimehes ning viimati näiteks eile Uusi Suomis. Teemaks ikka see, et Eesti ei oskavat suhelda Venemaaga. Lisaks siis seegi, et Eesti president erinevalt Tallinna linnapeast ei mõistvat olukorda.
Ülalviidatud blogikandest toon ära vaid ühe viite Jukka Seppineni raamatust: "Jarmo Virmavirta oli Kansallisen Kokoomuksen puoluevirkailija. Virmavirta tapasi 1.8.1974 III sihteeri Vladimirov Silvestrovin. Virmavirta tapasi pian uudelleen Silvestrovin. 2.4.1975 hän katsoi asiakseen mennä Silvestrovin kotiin. He joivat seisaaltaan useita maljoja. Virmavirta poistui salkku kourassa klo 23.15. Tiedetään eri puolueiden radikaalien toimittaneen neuvostoliittolaisille poliittisen linjan tiedustelumiehille listoja oman puolueensa henkilöistä, jotka suhtautuvat myötämielisesti Neuvostoliittoon. Pyytäessään tällaisia listoja neuvostoliittolaiset ovat sanoneet, että sellainen helpottaisi heidän toimintaansa selventävästi. Virmavirta tapasi Silvestrovin uudelleen 8.10.1975 ravintola Royalissa, 24.11.1975, 20.2.1976, 3.12.1976 ja 19.2.1977 ravintola Vartaassa ja Kerhosessa. Virmavirran ja Silvestrovin ystävyys oli syventynyt perhevierailutasolle 18.12.1976, jolloin koko perhe oli mukana Lastenlinnantiellä. Virmavirta oli joka kulmasta KGB-sertifioitu. Virmavirta tunsi hyvin Valeri Silovin. Virmavirta tapaili myös KGB-mies Juri Hramtslovia. Hän tapasi Hramtslovin 5.7.1979 ravintola Klaus Kurjessa. Karasev otti Virmavirran hoidettavakseen Silvestrovin poistuttua maasta. Virmavirta saapui Karasevin kotiin 14.9.1977 ja poistui 15.9.1977 klo 00.25."
Mõtlemapanev, kas pole? Kui siia lisada nn stasi-skandaal, siis mulle tundub, et Soomel seisab ees tõsine enesepuhastusaeg. Kui Seppineni kirjutatu oleks vale, siis ikkagi tõuseks küsimus: miks peaks Virmavirta või talle sarnased selliselt just täna sõna võtma?
Kui uskuda seda informatsiooni, siis mitmed Soome "arvajate" kohal hõljub ühe tuntud kolmetähelise organisatsiooni vari. Nimekirjast leiate nii mõnegi nime, kes on väga tuttavad rahvusvaheliselt või Eestile diplomaatiliselt.
Vaid üks viide. Kui hietanenid ja bäckmanid kõrvale jätta, siis viimasel ajal on eriti toonikalt sõna võtnud ennast Eesti asjatundjaks pidav Jarmo Virmavirta. Ta on aeg-ajalt kirjutanud Postimehes ning viimati näiteks eile Uusi Suomis. Teemaks ikka see, et Eesti ei oskavat suhelda Venemaaga. Lisaks siis seegi, et Eesti president erinevalt Tallinna linnapeast ei mõistvat olukorda.
Ülalviidatud blogikandest toon ära vaid ühe viite Jukka Seppineni raamatust: "Jarmo Virmavirta oli Kansallisen Kokoomuksen puoluevirkailija. Virmavirta tapasi 1.8.1974 III sihteeri Vladimirov Silvestrovin. Virmavirta tapasi pian uudelleen Silvestrovin. 2.4.1975 hän katsoi asiakseen mennä Silvestrovin kotiin. He joivat seisaaltaan useita maljoja. Virmavirta poistui salkku kourassa klo 23.15. Tiedetään eri puolueiden radikaalien toimittaneen neuvostoliittolaisille poliittisen linjan tiedustelumiehille listoja oman puolueensa henkilöistä, jotka suhtautuvat myötämielisesti Neuvostoliittoon. Pyytäessään tällaisia listoja neuvostoliittolaiset ovat sanoneet, että sellainen helpottaisi heidän toimintaansa selventävästi. Virmavirta tapasi Silvestrovin uudelleen 8.10.1975 ravintola Royalissa, 24.11.1975, 20.2.1976, 3.12.1976 ja 19.2.1977 ravintola Vartaassa ja Kerhosessa. Virmavirran ja Silvestrovin ystävyys oli syventynyt perhevierailutasolle 18.12.1976, jolloin koko perhe oli mukana Lastenlinnantiellä. Virmavirta oli joka kulmasta KGB-sertifioitu. Virmavirta tunsi hyvin Valeri Silovin. Virmavirta tapaili myös KGB-mies Juri Hramtslovia. Hän tapasi Hramtslovin 5.7.1979 ravintola Klaus Kurjessa. Karasev otti Virmavirran hoidettavakseen Silvestrovin poistuttua maasta. Virmavirta saapui Karasevin kotiin 14.9.1977 ja poistui 15.9.1977 klo 00.25."
Mõtlemapanev, kas pole? Kui siia lisada nn stasi-skandaal, siis mulle tundub, et Soomel seisab ees tõsine enesepuhastusaeg. Kui Seppineni kirjutatu oleks vale, siis ikkagi tõuseks küsimus: miks peaks Virmavirta või talle sarnased selliselt just täna sõna võtma?
Kommentaarid
juurdlesin sõbraga soome küsimuse üle, et miks tihti kekkose liinist kinni hoitakse, praegu veel... ja jõudsin hoopis järeldusele, et juured on kodusõjas.
soome kodusõda oli väga karm asi ning neil, aga seda kuulsin ühe soomlase käest, sellest enamjaolt rangelt vaikitakse, aga samas pööratakse avalikus sfääris tähelepanu, kelle sugulased mis poolel kodusõjas olid.
see värk omakorda ilmselt asetab osa inimesi mingitele positsioonidele, millel olemiseks pole muud selget põhjust.
eks kgb-teema mängib oma rolli, aga bäckmani-või-kes-ta-oligi-suguste puhul on tegu puhta provotseerimisega. fsb, usun, kasutab rafineeritumaid mooduseid.
ehkki ma vaid teoretiseerin. võib olla nii või naa.
Aga see Jarmo Virmavirta artikkel on küll uskumatu!
Ime siis, et soomlane varsti meid müüma ei hakka..
Kui olla veelgi positiivne, siis soomlased suhtuvad meisse kui tööorjadesse.
Meil ei ole väärtust ning seepärast oleme lihttöölised, keda saab surnuks orjata.
http://pdrs.dp.ua/art/art4.html