USA Senati otsus märgilise tähendusega

USA Senati eilne otsus toetada ühehäälselt nõuet Venemaale mõista hukka ning vabandada Eesti, Läti ja Leedu okupeerimise eest Nõukogude Liidu poolt on märgilise tähendusega sündmus. Sellega on tehtud veel üks samm lähemale kommunismi kuritegude rahvusvahelise hukkamõistmise ning Balti riikidele tekitatud ülekohtu korvamise suunas.

Loodetavasti suudab ka Euroopa Parlament oma tegevuses USA kolleegide eeskuju järgida ning vastavasisulise resolutsiooni vastu võtta. Kahjuks pole Euroopa Parlament siiani suutnud näiteks vastu võtta kommunismi kuritegusid hukkamõistvat resolutsiooni. Suurimaks takistuseks siin on Euroopa vasakpoolsete jõudude tugev vastuseis. See viimane ongi täna paljuski Euroopa Liidu rahvusvahelise võimekuse nõrgimaks kohaks.

Venemaal on USA Senati otsust käsitletud aga kui Washingtoni järjekordset katset pingestada kahe suurriigi vahelisi suhteid. Ühe näitena toon viite uudisele suhteliselt mõistlikus väljaandes RBK Daily, kus arutletakse "Balti küsimuse" üle geopoliitilises suhestuses. Selles jõutakse järeldusele, et USA kasutab Balti riike relvastuse pumpamiseks Vene piiridele, kuna Eesti, Läti ega Leedu pole Euroopa tavarelvastusleppe osalised.

See ülimalt suvaline tõlgendus räägib meile paraku sellest, et Venemaal käsitletakse praegu igat sarnast sõnumit pimesi kui rünnakut riigi huvide vastu. Sisuliselt pole ühtegi teemat, kus Moskva ei otsiks sõnalist konflikti Ameerika Ühendriikide ja ta liitlastega.

Kommentaarid

KT ütles …
aga mis selle konfliktiotsingu taga on? konflikt pole ju kunagi eesmärk omaette.

kas VF on lihtsalt joovastet oma taasleitud enesekindlusest? või otsib ta taluvuse piiri? või siis otsesõnu norib tüli?
17 september, 2008 20:24
Marko Mihkelson ütles …
KT: mulle tundub, et Moskvas on siht selge. Usutakse, et USA vajub niigi ning sellelt pinnalt saab Venemaa jõulisemalt käituda lähinaabruses, sealhulgas kogu Euroopas. Küsimus on pigem taktikalistes liigutustes. Kuidas blufiga kaugemale jõuda.
20 september, 2008 11:40
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave