Postitused

Kuvatud on kuupäeva mai, 2010 postitused

Euroopa vaevaline debatt Madridis

MADRID. Tänane päev COSACi kohtumisel Madridis on paraku veelkordseks kinnituseks sellest, kui keeruline on Euroopa Liidu tasandil rääkida tõeliselt aktuaalsetel teemadel. Viimati olid liikmesmaaade parlamendisaadikud (COSAC) koos eelmisel sügisel Rootsis.

Sellest ajast saadik on Euroopa Liidus kujunenud läbi aegade üks kriitilisemaid olukordi. Siin aga räägime ikkagi kõige madalama ühisnimetaja stiilis ehk siis võimalikult vaikselt tegelikest küsimustest. Peaaur läheb COSACi enda tuleviku peale, samas on äärmiselt piiratult kõne all majanduskriis ning Euroopa tulevik.

Ainus, mis on siin saadikuid elevile ajanud, on mõistagi varahommikune juhtum Gaza suunas liikunud "rahuflotilliga". Arusaadavalt on inimohvritega lõppenud intsident hukka mõistetud ning nõutud kõigi asjaolude väljaselgitamist.

Samas on siiski COSAC hea formaat koridorivestlusteks ning kohtumisteks kolleegidega korraga erinevatest liikmesmaadest. Kasutasin seda võimalust usinalt, uurides arenguid eriti meie na…

Kas majanduskriis võiks kärpida siestat?

Kujutis
MADRID. Homme siin Hispaania pealinnas algavaks Euroopa Liidu liikmesmaade parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide delegatsioonide traditsiooniliseks kohtumiseks (COSAC) saabudes käis mul korraks mõttest läbi küsimus: huvitav, kas käimasolev majanduskriis võiks kuidagi mõjutada kohaliku rahva ärimeelt?
Siesta ehk pärastlõunane magamisaeg on nii Hispaania kui mõne teisegi Vahemere riigi pikaajaline traditsioon. See on sedavõrd suure elujõuga, et isegi tänapäeva hektiline ja globaliseerunud elurütm pole suuresti mõjutanud siestat. 
Näib, et ka käimasolev majanduskriis ning Hispaania suur tööpuudus pole käitumismalle muutnud. Eile tabasin ennast olukorrast, kus kell neli pärastlõunal polnud Valencia turistirohkes piirkonnas kuigi kerge lahtiolevat söögikohta leida. 
Homme räägib meile Hispaania peaminister Zapatero, kuidas edeneb eesistumine Euroopa Liidus ning mida on tal öelda majanduskriisi teemadel. Ootan huviga:)

Maailm punases

Kujutis
Pingete kiire eskaleerumine Korea poolsaarel, suurest võlakoormast tingitud raharaputused Euroopa Liidus ning kõigele lisaks veel uute sanktsioonide kavandamine Iraani vastu (rääkimata Afganistanist, Somaaliast ja paljudest pisematest probleemidest) on surunud maailma parajalt punasesse.

Potentsiaalsete konfliktide või kriisisituatsioonide hulk on selgelt peegeldumas maailma rahaturgudelt, kus valitseb ebakindlus lähituleviku ees. Paljud kahtlevad, kas olemasolevad rahvusvahelised struktuurid on võimelised nende ohtudega toime tulema.

Lisaks kummitab praegu maailma üha suurem killustumine ning erinevate jõukeskuste esilekerkimine, mis teeb ÜRO võimekuse maandada ähvardavaid ohte oluliselt piiratumaks. Lisaks tuntud suurustele on viimasel ajal ennast jõulisemalt näitamas ka Brasiilia ja Türgi.

Kahjuks on kõige selle taustal Euroopa Liidu ühtne välispoliitiline võimekus silmatorkavalt nõrk. Asi on juba nii kaugele jõudnud, et Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja süüdistab otsesõnu…

Kes võiks olla Eesti nägu?

Kujutis
Kord Türgis kohtumisel sealse kaubanduskoja esindajaga tuli jutuks Balti riikide tuntus või tundmatus sealsete ettevõtjate hulgas. Paarkümmend aastat Balti riikide ja Türgi ärikontakte vahendanud mees oli oma vastuses kiire - kõige tuntum on Leedu. Ja põhjus oli sama lihtne - korvpall.

Kaasaegses netiseeritud maailmas on mõistagi keeruline saavutada laialdast kuvandituntust, sest igapäevane üleilmne infouputus on muutnud inimesed tihti immunseteks uute ja vähetuntud teemade suhtes. See käib kä väikeriikidele nii olulise enesereklaami kohta, sest vähese ressursiga on raske laiemat ja püsivamat tähelepanu võita.

Samas kinnitas aga seesama Türgi kohtumine, et ilme riigipoolse sihikindla turundustegevuseta on keeruline ehk kulukam ka ettevõtjatel uutel turgudel oma tooteid või teenuseid pakkuda. Eesti pole siin kaugeltki algaja, sest aastatega on enesetutvustuseks kulutatud kümneid miljoneid kroone. Samas on alati võimalik veidi juurde mõelda või leida neid emotsionaalselt positiivsemaid…

NATO strateegilisest kontseptsioonist

WASHINGTON. Eilne konverents Woodrow Wilsoni keskuses oli üks paljudest NATO tuleviku üle peetud aruteludest. Peaesineja Madeleine Albright tutvustas tema juhitud ekspertide raportit alliansi tulevikust ning päeva täitnud teised esinemised keskendusid teemadele uutest ohtudest kuni suheteni Venemaaga.

Nii eilse ürituse kui ka kogu strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamise protsessi üheks peamiseks tulemuseks on avatud ja sisuline arutelu NATO olemusest, peamistest eesmärkidest ning uutele väljakutsetele parimate vastuste leidmisest. Kunagi varem pole NATO tuleviku üle nii põhjalikult ja avlikult arutletud, kusjuures kaasatud on ka NATO partnerid.

Albrighti raport annab minu arvates küllaltki hea ülevaate laual olevatest küsimustest, mis iseloomustavad alliansi 28 liikmesmaa hoiakuid. Seejuures on nii mõneski küsimuses, sealhulgas suhetes Venemaaga, püütud leida kompromissina kõlavat sõnastust.

Eesti seisukohalt on kõige olulisem NATO peaeesmärgi ja põhiolemuse selge rõhutamine. Se…

Eesti ja USA suhetest

WASHINGTON. Täna oli mu päevakava olulisem kohtumine USA välisministeeriumis Pamela Quanrudiga, kelle hallata on kogu Euraasia portfell. Peaaegu tund aega väldanud kohtumise ajal rääkisime kõige erinevamatel teemadel, sealhulgas olukorrast eurotsoonis ja Euroopa Liidus tervikuna, idapartnerlusest, suhetest Venemaaga, Afganistani missioonist.

Kuigi kohtumise detailidest ma mõistagi ei saa avalikult rääkida, võin kinnitada, et kahepoolsete suhete seis on väga hea ning äärmiselt avameelne. Nii mitugi teemakäsitlust andsid parema arusaamise USA praeguse administratsiooni prioriteetidest ja võimalikest sammudest.

Eesti ja USA suhteid on aastaid iseloomustanud kohtumiste sagedus ja kõrgetasemelisus kõige erinevamates valdkondades. Vaatamata uue administratsiooni vahepealsele sisseelamisperioodile on juba toimunud terve rida kohtumisi, sealhulgas kahe presidendi kohtumine Valges majas. Järgmisel nädalal on siin Wahsingtonis kiirvisiidil oma Põhjha-Balti kolleegidega Riigikogu spiiker Ene Erg…

Cameron vaatab ikkagi Euroopa poole

Kujutis
Briti uue peaministri David Cameroni esimene välisvisiit on nüüdseks teada. 20.-21. mail teeb ta külaskäigu  nii Pariisi kui Berliini. Cameroni esimene välisvisiit Prantsusmaale ja Saksamaale on piisavalt kõnekas, arvestades tooride reserveeritust Euroopa Liidu suunal.

Kuigi Downing Street 10 omab kutset ka USA presidendilt, nõuab eeskätt majanduskriis kiireid konsultatsioone just Euroopa partneritega. See on hea võimalus kontrollida liidrite personaalset keemiat ning annb esimese ettekujutuse Cameroni rahvusvahelisest haardest.

Nii Sarkozy kui Merkel võivad kõneluste ajal võtta teemaks ka tooride tagasimeelitamise Euroopa Rahvapartei rüppe, kust britid eelmisel aastal lahkusid. Vaevalt see siiski suuremaks küsimuseks tõuseb, sest rahandusmured on ühtviisi olulised kõigile kolmele liidrile.

Nii kasvatatakse impeeriumi jätkajaid

Kujutis
Mõni aeg varjus olnud Venemaa noorteliikumine Nashi näitas nädalavahetusel ennast täies "hiilguses". Moskva kesklinna oli kohale toodud 70 000 noort üle riigi, et mõista hukka "ajaloo võltsijad" ning kaitsta "kodumaa suurt võitu".

Laupäevase ettevõtmise peaeesmärk oli korraldajate sõnul infosõja alustamine kõigi nende vastu, kes ei austa Nõukogude Liidu suurt võitu Teises maailmasõjas ning kasvatada uut põlvkonda austama ja mäletama seda ajaloolist triumfi. Teiste sõnadega on võimud voolimas kuulekast noorsoost impeeriumi jätkajaid, et ka veteranide põlvkonna kadumise järel oleks "suurt võitu" võimalik kasutada identiteediloo keskteljena.

Mõistagi on "Euroopa vabastamise" lugu keskseks narratiiviks nendele, kes peavad jätkuvalt oluliseks Venemaa ekspansionistlikku välispoliitikat ning ksenofoobset sisepoliitikat. Vaadake seda videoklippi (vene keeles), mis sedavõrd ilmekal moel kinnitab eelöeldut. Ka on Nashi kodulehel võimalik lugeda…

Vene tippajaloolased tulevad Tallinna

Kujutis
Venemaa tuntud ajakirjanik Julia Latõnina tegi oma autorisaates 8. mail raadiojaamas Ehho Moskvõ  suurepärase analüüsi Nõukogude Liidu rollist Teise maailmasõja vallapäästjana. See on paras julgustükk, arvestades Georgi lintide alla maetud massipimedust tema kodumaal. Ja mitte ainult.

Latõnina analüüsi moraal on minu arvates lihtne - võidu ülistamise üheks eesmärgiks on maha vaikida sõja tegeliku tekke tagamaad. Selle sisuks on ühtlasi ka Eesti okupeerimise eitamine. Võit on mugav idee.

Sellega on võimalik taandada miljonid ohvrid - nii enda kui teiste rahvaste omad. Inimelu on vähemtähtis kui võit. Selline arusaam on aga üksnes võimalik impersonaalses messianistlikus maailmapildis. Latõnina julgus samas kinnitab, et kaugeltki mitte kõik ei usu pimesi Kremli pealesurutud ajalugu.

Latõnina kasutas oma jutus peaallikatena ajaloolaste Mark Solonini ja Viktor Suvorovi  raamatuid. Just neid nimetab ta ka Venemaa kaasaja suurimateks ajaloolasteks. Juba järgmisel nädalal on mõlemad mehed T…

Euro on Eestile täiendav julgeolekutagatis

Kujutis
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga tänased raportid ütlevad üheselt - Eesti on valmis 1. jaanuarist 2011  liituma eurotsooniga. See muidugi ei tähenda, et homsest võiksime püksirihma lõdvaks lasta ja jalad seinale lükata. Ka oleks mõnevõrra vastutustundetu kohe võlakoorma kasvatamisest rääkima hakata.

Kuid minu arvates seisneb tänase päeva kõige olulisem sõnum siiski Eesti julgeolekule lisatagatise tekkimises. Arvestades eriti viimastel kuudel Venemaa aktiviseerunud survet majandusliku ja seeläbi ka poliitilise mõjujõu kasvatamiseks endise Nõukogude Liidu territooriumil, on euroala laienemine Eestisse murrangulise tähendusega.

Ajakirja Newsweek venekeelse väljaande vahendusel on avalikkuse ette jõudnud Venemaa välisministeeriumis koostatud laiaulatuslik programm, millest ilmneb üheselt Moskva soov tõrjuda oma vahetus naabruses Lääne mõjujõudu ning kasvatada samas läbi majandusliku kohaloleku suurendamise naaberriikide pimeuskset Venemaa-meelsust.

Balti riikide kohta on öeldud, et…

Mart Laari habe pole ohus

Kujutis
Hea kolleeg Mart Laar on meediale teatanud, et ajab oma habeme suveks maha kui Eesti peaks eurost ilma jääma. Mõned hetked tagasi Riigikogus toimunud kohtumisel (fotol koos kolleegi Taavi Rõivasega) Euroopa Parlamendi maltalasest raportööri Edward Sciclunaga andsid küll kindluse, et Maastrichti kriteeriumid täitnud Eesti liitub eurotsooniga 1. jaanuarist 2011.

Aastatel 2006-2009 Malta ettevalmistusi euroalaga ühinemiseks nõustanud Scicluna kinnitas, et tema raporti tekst saab olema lühike ning selle heakskiitmine leiab rahanduskomisjonis aset 2. juunil. Scicluna ei avaldanud arusaadavalt oma raporti detaile, kuid samas ei viidanud ta ka ühelegi takistusele, mis välistaks Eesti liitumise eurotsooniga.

Homme lõunaks on selge, mida ütlevad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank. Nende koordineeritud raportid peaksid andma siis selge sõnumi, kas Eestit oodatakse eurotsooni või mitte. Nagu kinnitas Scicluna, lähtutakse üksnes kokkulepitud kriteeriumitest ja nende täitmisest. Täiendavate tin…

Viisavabadus ei tohiks muutuda poliitiliseks

Kujutis
Täna Brüsselis kogunevad Euroopa Liidu 27 liikmesmaa välisministrid räägivad ühe teema all ka suhetest Venemaaga. Mai lõpus Rostovis toimuva EL-Venemaa tippkohtumise ettevalmistamisel on üheks päevakorrapunktiks viisadialoogi süvendamine, mille tegelikuks sisuks on viisavaba liikumiseni jõudmine.

Ministritel on viisadialoogi süvendamise edasiste sammude osas erinevad arvamused. Suuresti jaguneb Euroopa Liit täna kaheks leeriks. Ühed arvavad, et Venemaaga võiks paika panna täpsema teekaardi, tehes sellest protsessist teatud mõttes poliitilise küsimuse. Kui tegevus muutub kuupäevaga tähistatuks, siis pole välistatud, et nii mõnesgi puhtalt tehnilises, kuid samas olulises küsimuses võidakse vaadata läbi sõrmede.

Eesti kuulub nende riikide hulka, kes tahavad selles küsimuses eeskätt sisulist ja konkreetsetele tegevustele suunatud koostööd. Võrdsetel ning reeglitest kinnipeetud alustel toimiv viisavaba liikumine Venemaaga oleks kindlasti ka meie huvides. Samas ei tohi Euroopa Liit teha as…

Angela Merkeli must päev

Kujutis
Tänased valimised Saksamaa suurimal liidumaal Nordrhein-Westfalenis andsid Angela Merkelile nukra tulemuse: föderaalne valitsuskoalitsioon kaotas nii liidumaal kui jäi ilma enamusest Bundesratis. Konservatiivide ja eriti liberaalide läbikukkumine viitavad võiamlikele poliitikamuutustele Saksamaal.

Vaatamata olulisele valimispäevale leidis Merkel aega lennata Moskvasse ning osaleda hommikul Punasel väljakul toimunud paraadil. Viimane oli muuseas kõige paremas Nõukogude vaimus peetud jõudemonstratsioon. Koju naastes ootas aga Merkelit ees sõna otseses mõttes külm dušš.

Veel nädal aega tagasi oli lootus, et kristlike demokraatide ja vabade demokraatide koalitsioon võiks valimistel oma positsioone säilitada. Ometi näitavad lävepakuküsitlused, et vasakpoolsed (sotsid ja rohelised pluss uuskommunistid) on selges ülekaalus.

Nende valimiste puhul on lisaks Merkeli partei kaotusele (CDU kaotas võrreldes eelmiste valimistega 10 protsenti) tähelepanuväärne Ida-Saksa kommunistidest võrsunud Die …

Võidu rõhutamine või ohvrite mälestamine

Kujutis
Tänasel mälestuspäeval on kohane meenutada kõiki neid miljoneid ohvreid, kes hukkusid või murdsid oma saatuse Teise maailmasõja ajal. Seetõttu toetan kõigiti Eesti presidendi tänast avaldust ning pärgade asetamist lahingutes langenud sõdurite mälestuseks. Sõltumata siis nende päritolust.

Täna hommikul PBK eetris olnud saade "Vene küsimus" keskendus eeskätt homsele päevale ning selle tähendusele eestlaste ja venelaste seas. Kuigi saatejuhid püüdsid pisut provotseerida jälle pronkssõduri teemadel, ei andnud see minu arvates tulemusi.

Saates tuli ilmekalt esile see võidumütoloogia, mis sageli varjutab teadmise võidu hinnast. Mida rohkem suudavad venemaalased tegelikult näha neid ohvreid, mida stalinistlik Nõukogude Liit ja natsistlik Saksamaa 1939. aastal Teist maailmasõda vallandades kaasa tõid, seda kergem on ka lepitus ning tõeliselt usalduslike suhete rajamine naabrite vahel.

Homne päev on Eestis emadepäev, mis tasandab asjatud emotsioonid ja lubab veidi rahulikumalt suhtu…

Euroopa Liit ja ajaloo lõputus

Kujutis
Euroopa (Liidu) eilne, tänane ja ka homne päev on olnud pidevalt laiemas arutluses juba pikki aastakümneid. Kaasaeg on venitatav mõiste, kuid paljud tänaste sündmuste ja arengute juured on otsapidi taandatavad vähemalt 19. sajandi ideedesse kui mitte isegi kaugemale.
Pariisi rahukonverentsi avamisel 1849. aastal ütles prantsuse kirjanik Victor Hugo oma kuulsad sõnad: “Saabub päev, mil sõda Pariisi ja Londoni, Peterburi ja Berliini, Viini ja Torino vahel oleks sama absurdne ja võimatu kui sõda täna Roueni ja Amiensi või Bostoni ja Philadelphia vahel. /…/ Saabub päev, mil ainukeseks lahinguväljaks on kaubandusele avatud turud ning ideedele avatud meeled”.
Hugo rääkis sellest, kuidas kuulid ja pommid Euroopas peavad asenduma häältega valimistel, kuidas Euroopa ühtsust peaks tugevdama ühine parlament. Kahurid pidid aga jääma muusemi, kus tulevased põlved võiksid imestada selle üle, et taolised tapamasinad kunagi üldse eksisteerisid.
Idealism on vabas maailmas olnud vaatamata realismi objekti…

48 tundi, mis võivad raputada Euroopat

Kujutis
Kui veidi dramatiseerida, siis eelolevad 48 tundi saavad olema päris olulised Euroopa tulevikule. Tänased valimised Suurbritannias, Kreeka parlamendi otsus täna ning Bundestagi kogunemine homme on kõik ühel või teisel moel väga olulised sündmused Euroopa Liidus kiirelt süveneva kriisi mõjutamiseks ühes või teises suunas.

Eilsed ohvritega lõppenud rahutused Ateenas näitavad piltlikult, et tuimad majandusnumbrid ning kriisi ohjamiseks hädavajalikud meetmed on juba väga tõsiselt raputamas ülelaenatud heaoluühiskonna toimimist. Pole vaja olla selgeltnägija, et tegemist on kogu Euroopa (lähi)tulevikku tõsiselt mõjutava protsessiga.

Euroopa pealinnades loodetakse, et Kreeka ei kujune doominoefekti esimeseks kiviks. Seepärast on ka valdav arvamus, et pankrotis ja välise abita Kreeka lõhuks Euroopa Liidu ning solidaarsuspõhimõtte võiks sellel juhul ära unustada. Samas on närvilisust tunda kõikjal, eriti Portugalis ja Hispaanias. Madriidis on aktsiad viimase kahe päevaga kukkunud 7 protsenti…

Eesti Energia edu Jordaanias on väga hea uudis

Kujutis
Jordaania valitsuse otsus sõlmida Eesti Energiaga mitme miljardi dollarini ulatuv leping kuningriigi põlevkivivarude töötlemiseks on meie suurima energiaettevõtte tõsiseks lübimurdeks rahvusvahelisele turule.

Aastatepikkuse töö tulemusel on meie põlevkivitehnoloogia leidnud sellega väärilise tunnustuse. Eesti Energia saab sellega oma portfelli väga olulise argumendi ka teistel võimalikel turgudel läbilöögiks. Samas on sõlmitav lepe tervikuna väga positiivseks uudiseks Eesti majanduse rahvusvahelisustamisel. Eriti uue majanduskasvu ootuses.

Kui nüüd järgneks sellele uudisele ka Eesti valitsuse otsus Eesti Energia vähemusaktsiate noteerimiseks Londoni ja Tallinna börsil, siis võiks ettevõte edu Jordaanias tekitada tõenäoliselt veelgi parema huvi investeerijate seas.