Postitused

Kuvatud on kuupäeva september, 2009 postitused

Vassili Jakemenko pole valitsuse liige

Kujutis
Täna pärastlõunal jõuab välisminister Urmas Paet viimaks Riigikogu väliskomisjoni ette vastama viisaskandaaliga seotud küsimustele. Pean tunnistama, et neid on viimastel päevadel kogunenud päris mitu. Ja need on kindlasti veidi tõsisemad, kui Terevisiooni või Postimehe küsimused. Üks peamine argument, mida välisministeerium kasutab täna endise peanašisti ja Eesti saatkonna ründamise organiseerija Vassili Jakemenko viisakeelu tühistamise põhjendamiseks, on väide, et tegemist on Vene Föderatsiooni valitsuse liikmega. Euroopa Liidu tava ei lubavat meil valitsuse liikmeid Schengeni viisakeelu all hoida. Olgu. Kuid Vassili Jakemenko ei ole Vene Föderatsiooni valitsuse liige, nagu on korduvalt ja ekslikult rõhutatud. Liikumise Naši tegevuse juhtimise eest tänutäheks määrati tänaseks 38aastane Vassili Jakemenko 10. oktoobril 2007 Venemaa riikliku noortekomitee juhiks ( noorsooga tegelev föderaalagentuur ). Agentuuri juht (Jakemenko) ei kuulu Venemaa valitsuse koosseisu, vaid on spordi ja

Üht raamatut meenutades

Kujutis
Sattusin täna veidi ringi vaatama internetis mõnede allikate kohta ning endalegi ootamatult avasin Google Book'is raamatu , milles ise osaline. Seitse aastat tagasi kutsus Washingtonis asuv Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskus (CSIS) mind kirjutama analüüsi Venemaa suhetest Balti riikide, Valgevene, Ukraina ja Moldovaga. Polnud seda ise mitmeid aastaid üle lugenud. Värske pilguga vaadates polnudki need seitsme aasta tagused ennustused ja arvamised kuigi ekslikud. Ka teised lood on hääd meenutada, sest nimetatud raamatu eesmärgiks oli anda ülevaade Kesk- ja Ida-Euroopa analüütikute vaadetest Putini Venemaale. Aasta siis oli 2002.

Euroopa sotside positsioonid nõrgenevad

Kujutis
Seekordsetel Saksamaa üldvalimistel olid suurimateks lüüasaajateks sotsiaaldemokraadid. Lisaks võimult taandumisele kaotavad sotsid Bundestagis ligemale kolmandiku senistest kohtadest. Kui siia juurde lisada leiboristide madalseis Suurbritannias ning konservatiivide eeldatav võimuletulek eeloleval kevadel, siis võib Euroopa sotside seisu pidada päris kehvapoolseks. Nii on Euroopa suurematest riikidest vaid Hispaanias jäämas võim sotside kätte. Enamikes Euroopa Liidu liikmesmaades on seevastu täna võimul paremtsentristlikud erakonnad või koalitsioonivalitsused. Täpselt nii on lood ka meil ja meie vahetus naabruses - Eestis, Rootsis, Lätis, Leedus, Poolas või Soomes. Kindlasti on vasakpoolsete suurel langusel mitmeid põhjuseid ja kindlasti on see ka riigiti erinev. Kuid Saksamaa valimised kinnitasid, et just parempoolsed erakonnad on majanduskriisi tingimustes olnud inimestele kõige usutavamad. Suurel määral on see kinnitust leidnud ka Eestis läbi viimase paarikümne aasta. Mis aga pu

Eesti välispoliitika tõehetk

Kujutis
Sellist kahetsusväärset skandaali, mis on viimastel päevadel hargnenud Eesti välispoliitika ja tema otsustajate ümber, on varasemast raske meenutada. Mida päev edasi, seda ilmsemaks muutub, et olukord meie välispoliitiliste otsuste tegemisel on pehmelt öeldes kummaline. Vastuolulised ning ebaselged signaalid on kujundanud kohati isegi arvamust, et konkreetseid ja meie jaoks suveräänseid välispoliitilisi otsuseid või hoiakuid võidaske piiri tagant küllaltki jõuliselt mõjutada. Välisministeerium on küll surveavaldamise oma ametlikus teates välistanud, kuid samas räägivad faktid pisut teist keelt. Välisminister Urmas Paet ütles neljapäeval ERRile intervjuud andes sõna-sõnalt, et Jakemenko ja Markovi viisakeelu osas oli oma kriitilist meelt avaldanud "Euroopa Komisjoni kõrge esindaja". Reedel teatas Euroopa Komisjoni pressiteenistus omakorda, et nemad ei ole ega saagi liikmesriiki viisakeeldude küsimuses mõjutada. See on iga riigi suveräänne õigus. Nii see on. Samas on viidat

Mitu parlamenti on Eestil?

Kujutis
Kuni eilse pärastlõunani polnud mul vähimatki kahtlust, et Eestil on ikka üks parlament korraga. Aga võta näpust. Eksisin. Pidin kella kolmeks jõudma Toompealt Olümpia hotelli üht Euroopa konverentsi avama. Helistasin siis Tulikasse ning ütlesin, et sooviksin taksot enda nimele parlamendi ette. Kuni samal ajal käis Riigikogu istung, jätsin väljasõidu viimasele hetkele. Veel enne taksot oli plaanis anda kiire intervjuu PBKle. See tehtud avastasin, et taksot ei kusagil. Aega kolmeni aga vaid viis minutit. Võtsin siis Tulika uuesti liinile ja küsisin takso järele. "Kiisu" vastas, et takso ju parlamendi ees. Ja alles siis sain aru, kui suure vea olin teinud. Selle asemel, et öelda selgelt Toompea või Riigikogu, kasutasin pisut "eksitavat" terminit "parlament". Nii oligi, et takso seisis hoopiski Tartu maanteel ööklubi ees. Aga lugu ise oli hää ja õpetlik ning pani vähemalt paarsada eurooplast Olümpias naerma, kui oma hilinemise põhjuse maha ütlesin:)

Merkelil Saksamaal edu sees

Kujutis
Veel vaid neli päeva ning siis on selge, millega lõpevad selle aasta ühed olulisemad üldvalimised Euroopas Liidus. Täna avalikuks saanud numbrid räägivad seda keelt, et Saksamaa kantsleril Angela Merkelil on piisav edu valimiste võitmiseks. CDU/CSU liidul on kokku 35 ja nende peamistel rivaalidel sotsiaaldemokraatidel 26 toetusprotsenti. Üheksapunktiline vahe on ilmselt piisav edu Merkelile, et olla ka järgmise perioodi Saksamaa liidukantsleriks. Pigem on täna küsimus siiski selles, milliseks võib kujuneda uus koalitsioon. Võimalikul paremtsentristlikul koalitsioonil (konservatiivid ja liberaalid) on küsitluse põhjal õhkõrn ülekaal. Saksa analüütikute hinnangul võiksid paremtsentristid valimistel tegelikkuses hääli juurde võitma. Samas pole välistatud ilmselt ka Suure koalitsiooni jätkumine. Saksamaa valimised ei mõjuta mõistagi üksnes võimujaotust Berliinis, vaid ka Euroopas laiemalt. Kuivõrd peagi on algamas nii Euroopa Komisjoni kui ka tõenäoliselt Lissaboni leppest tulenevate a

Ülihea karikatuur Urmaselt Postimehes

Kujutis
Ma pean tunnistama, et pole juba tükil ajal näinud nii head karikatuuri. Urmas on muidugi tõeline proff ja seetõttu pole üldse imekspandav tema tööde erilisus. Aga selle tõsise teema puhul selline vaimukas lahendus on lihtsalt super. Justiitsminister Rein Langi sammu (välisminister Paeti ettepanekul nagu mõistan) on tõepoolest väga raske kommenteerida, sest minu arvates on tegemist ikka uskumatu ämbriga. Head poliitilist tava rikkudes teha otsus, mille tulemus on enam kui kaheldava väärtusega? Paneb lihtsalt käsi laiutama. Ja lõpptulemus pole mitte suhete leevendamine Venemaaga, mida ilmselt idee autorid soovisid ja mis üldises kontekstis on täiesti mõistetav eesmärk , vaid taaskord meile endile probleemide ja sisemiste pingete tekitamine. Võidumees on aga seesama Markov ning need Venemaal, kes väga ei hooli Eestiga parematest suhetest.

Üliõpilased kui rahvadiplomaadid

USA välisministeerium pakub üliõpilastele võimalust osaleda rahvadiplomaatias. Minu arvates on see väga hea idee, mida võiks järgida ka näiteks väike Eesti. Tegelikult on kogu rahvadiplomaatia valdkond meil pisut alaarendatud. Rahvadiplomaatiat kõige laiemas tähenduses võiks meie välisministeerium julgemalt ja läbimõeldumalt praktiseerida, Ma olen päris kindel, et tulemused on tegelikult positiivsemad, kui me oskaks täna ette kujutada.

ETV kiituseks ja pisukeseks laituseks

Kujutis
ETV on minu arvates ärksamalt kui varasematel aastatel alustanud uut telehooaega. Uus AK formaat ning teised saated (uued või värskendatud) esitavad erakanalitele päris korraliku väljakutse. Tegelikult on avalik-õiguslik ringhääling oma võimalusi (tele ja raadio pluss korrespondendid) täna paremini kasutamas, mis kinnitab ühinemisotsuse õigsust. Uue põlvkonna kogemustega tegijad on hääks vahelduseks kohati ülikollasele ning petlikult virtuaalset maailma loovale meelelahutusele. Suund on seega õige. Erinevaid saateid annab ikka paremini teha. Olgu see siis sisus või kujunduses-formaadis. See on õpitav ja parandatav. Areng on nähtav. Nii väikese riigi jaoks nagu Eesti on olemasolev produktsioon täiesti kiiduväärt. Samas luban endale pisukese kriitikanoole ikka ka. Ja siin ei jäta mind Postimehe endise peatoimetaja silm. Teinekord tundub, et uudiste valikutes on tunda pisukest ebakindlust või ebajärjekindlust. Kaks näidet. AK uudiste tänane valik, mis puudutas 22. septembrit kui ajal

Iirimaa ütleb jah, kuid Tšehhi?

Kujutis
Veidi vähem kui kaks nädalat enne Lissaboni leppe kordusreferendumit Iirimaal näib tulemus olevat selge. Viimase arvamusküsitluse kohaselt pooldab 53 protsenti küsitletutest leppe heakskiitmist ning vaid 26 protsenti on selle vastu. Mõistagi võib viimane kümme päeva tuua muutusi, kuid leppe pooldajate arv on viimastel kuudel olnud stabiilselt kaks korda suurem eitajatest. Leppe vastu tehakse kõvasti tööd, kusjuures on kaasatud ka Euroopa Parlamendi vahendid . Esialgu tundub, et Euroopa võiks seekord rahulikult hingata ning pikaleveninud reformiprotsessi kenasti kokku võtta. Kuid võta näpust. Eelmisel neljapäeval Brüsselis toimunud Euroopa Liidu erakorralisel ülemkogul teatas Tšehhi vahevalitsuse peaminister Jan Fischer (fotol), et parlamendi ülemkoja võimalik lepet vaidlustav käik võiks leppe ratifitseerimise edasi lükata veel poole aasta võrra. See aga omakorda avab uue Pandora laeka , sest eeloleval kevadel asetleidvate valimiste kaudu saab suure tõenäosusega Suurbritannia järgmi

Lihtsalt üks videointervjuu

Ajaloo ümberkirjutamise musternäide

Kujutis
Allpool toodud Vene Riigiduuma kommunistist saadiku, põhiseaduskomisjoni aseesimehe Viktor Iljuhhini kiri kindralstaabi ülema asetäitjale kindral Nogovitsõnile Katõni veretöö küsimustes on väga ilmekas näide sellest, kes, kuidas ja mille pärast soovib ajaloos toimunut võltsida. Iljuhhini kirja olulisim lõik puudutab seda, miks Venemaa võitleb nende vastu, kes peavad vajalikuks kommunismi kuritegude teadvustamist. Ikka selle pärast, et vältida valuraha maksmist ohvrite omastele. НОГОВИЦЫНУ А.А. Москва, К-160, ул. Знаменка, 19 Уважаемый Анатолий Алексеевич! По инициативе депутатов Государственной Думы создана Общественная комиссия по проверке обстоятельств гибели пленных польских офицеров, которая приступила к работе. 12 мая 2009 г. Президенту Российской Федерации Д.А.Медвед

NATO peasekretär eelistab reaalpoliitikat

Kujutis
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen (foto NATO kodulehelt) pidas eile Brüsselis oma esimese suurema kõne . Selle sisuks olid alliansi suhted Venemaaga, alapealkirjaga - Uus algus. Rasmussen pidas selle päev pärast president Obama teadet, milles ta loobus raketikilbi osiste paigutamisest Poola ja Tšehhi. Kõigest aasta aega tagasi kuulutas NATO, et pole valmis jätkama Venemaaga suhteid stiilis business as usual . Nüüd kuulutab Rasmussen oma kõnes, et "me peame kõik püüdlema sellise Euro-Atlandi julgeolekuarhitektuuri poole, kus Venemaa näeb oma osalust." Kõne ise pole kuigi detailne ega ava ühtegi tahku, mida me seni ei teaks või millisel teemal poleks viimasel ajal juttu olnud. Rasmussen rõhutab Venemaa rolli nii tuumarelvastuse piiramisel, terroirsmi vastu võitlemisel kui Afganistani probleemide lahendamisel. Isegi NATO uue strateegilise kontseptsiooni loomisel võiksid Venemaa eksperdid kaasa lüüa, pakub Rasmussen. Taani ekspeaministri kõnest käis korduvalt läbi rõhuase

President Obama ja raketikilp

Kujutis
USA president Barack Obama tegi läinud öösel oma telefonikõnes Tšehhi peaministrile Jan Fischerile väidetavalt teatavaks , et tema juhitav administratsioon loobub raketikilbi osiste rajamisest Ida-Euroopasse. Selles otsuses pole paraku midagi üllatavat, sest viiteid sellisele sündmuste arengule oli näha juba nädalaid varem. Ka siin blogis olen sellele viidanud, viimati alles eelmise nädala Krynica majandusfoorumil. Täna pärastlõunal on nii Prahas kui Varssavis Obama otsust seletamas tema administratsiooni esindajad. Pole teada, kas raketikilbist loobumisele pakub Washington ka miskit konkreetset aseainet. Sellest kuuleb hiljem. Kuid tänase uudise valguses on tähtsamaks tõdemus, et president Obama eelistab oma välispoliitikas idealistlikule hoiakule pragmaatilist ja eeskätt globaalsetest huvidest lähtuvat käitumist. See pole kaugeltki üllatav, sest probleeme on palju ning nende lahendamiseks ei piisa üksnes USA mõjujõust. Obama usub, et saab selle käiguga mõjutada ka Venemaad olema

Barroso ja vasakpoolsed föderalistid

Kujutis
Euroopa Parlamendi tänane otsus toetada Jose Manuel Barroso jätkamist Euroopa Komisjoni presidendina on paras ninanips vasakpoolsetele föderalistidele, keda leidub läbivalt erinevates fraktsioonides. Samuti on see kinnituseks, et paremtsentristliku poliitikuna jätkab ta turumajanduse põhimõtete kaitsmist ning Euroopa ühisturu tugevdamist. See viimane on kriitilise tähendusega praeguse majandusurutise ajal ning tähtis näiteks avatud majandusega väikeriikidele nagu Eesti. Barroso heakskiit ei lõpeta veel Euroopa Parlamendi rolli uue komisjoni koosseisu määramisel. Tegelik "malemäng" alles algab. Kõigepealt tuleb ära oodata liikmesriikide otsused volinike kandidaatide kohta. Hetkel on ametlikke otsuseid alla kümne. Ka on Saksamaa üldvalimised 27. septembril on järgmiseks oluliseks tähiseks. Kindlasti mõjutab nii komisjoni kui tervikuna Euroopa tipptegelaste konfiguratsiooni veel iirimaa kordusreferendum 2. oktoobril Lissaboni leppe küsimustes. Seega võib Barrosolt portfellija

Siim Kallase ja Kersti Kaljulaiu määramisest

Kujutis
Tänane päev oli mitmes mõttes tähenduslik ja eeskuju loov Eesti parlamentarismi ajaloos. Teadupärast on viimasel paaril nädalal avalikkuse meeli köitnud Eesti kandidaatide esitamine Euroopa Komisjoni volinikuks ja Euroopa Kontrollkoja liikmeks. Kui algselt üritas meie valitsuspartner rakendada mitte kõige euroopalikumat otsustusmehhanismi (eelaruteluta kabinetiotsus), leidis IRLi soov parlamendis kandidaatidega kohtuda ning nende tulevikuplaane arutada kiiret toetust. Just seetõttu oli hea meel, et tänane kohtumine IRLi ja Reformierakonna fraktsioonide ühiskoosolekul nii Siim Kallase kui Kersti Kaljulaiuga oli asjalik, avatud ning kõigiti vajalik selleks, et mõista esitatud kandidaatide nägemusi oma tööst võimalikul uuel ametiajal. Küsimused puudutasid nii tehtut kui ka tulevasi plaane. Kui Kontrollkoja liikme puhul on tegemist selgelt apoliitilise ametikohaga, siis volinikuks tagasi pürgiva Siim Kallase tegemised ja plaanid leidsid mõistagi suuremat tähelepanu. Eriti tegi tähele

Hea uudis Sloveenia-Horvaatia piirilt

Kujutis
Sloveenia valitsuse eilne otsus lõpetada Horvaatia europüüdluste blokeerimine on korraga väga heaks uudiseks nii Balkani regioonile kui kogu Euroopale. Enam kui kümme kuud kestnud ja piirivaidlusest tingitud pingeline diplomaatiline vastasseis sai lahenduse, mis avab Horvaatiale tee Euroopa Liitu. Tegelikult on Pirani lahe ümber kestnud vaidlused kahe riigi vahel alates 1991. aastast, mil Jugoslaavia lagunes. Veel mõned kuud tagasi näis, et vastuolud on ületamatud. Lisaks diplomaatilistele püüdlustele aitas läbimurret saavutada veel üks inimlik vahejuhtum. Nimelt sattus augustis Horvaatia rannikul puhates südameprobleemidega haiglasse Sloveenia tervishoiuminister. Ootamatult külastas teda ravi ajal Horvaatia kolleeg. See aga andis paljudele Sloveenias signaali, et kuuldused horvaatide halvast suhtumisest neisse kui turistidesse pole õiged. Igatahes on sellega kõrvaldatud suur takistus Euroopa Liidu laienemiseks Lääne-Balkanil. Horvaatia edu korral on järg teiste regiooni riikide käe

Kas Savisaar on tõesti hüpiknukk?

Kujutis
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare järjekordne visiit Moskvasse ning kohtumised sõsarpartei Ühtse Venemaa liidritega (foto Ühtse Venemaa koduleheküljelt) räägivad paraku vaid ühest - Eesti ühele suuremale erakonnale on eeskätt tähtis võim iga hinna eest, mitte aga riigi ja tema elanikkonna laiemad huvid. Savisaar kirus Moskvast tagasi tulles Eesti ajakirjanikke, et need on pannud tema suhu valed sõnad. Kuid siis teatas iseendale vasturääkivalt, et Teise maailmasõja hindamisega on kõik korras ning miskit ei tuleks siin muuta. Eriti vihastavat teda Mart Laari käsitlused. Kuigi Savisaare ja Grõzlovi kohtumisel ei olnud ühtegi sõltumatut (näiteks meie saatkonna esindaja, Reps ja Seppik ei lähe arvesse) tunnistajat, jääb sellest Tallinna linnapea lausungist küll mulje, et ta Moskvas väga ei vaielnud vastu "ajaloo võltsimise" teema osas. Teise kinnitusena Savisaare hoiakule on "no pasarani" loosungi väljatoomine kohalikel valimistel. Kui see pole provokatiivne käit

Krynica majandusfoorumilt

Kujutis
Ennast Ida-Euroopa Davosiks pidav Krynica majandusfoorum on küll suurejooneline kvantiteedis, kuid kvaliteedis on veel kõvasti areneda. Eeskätt tähendaks see suuremat rahvusvahelisust ning väikelinnas endas paremaid hotelle ja infrastruktuuri. Ka juurdepääs pole kergemate killast. Ligi paari tuhande osaleja ning kümnete väitluspaneelidega foorum on kohati ikka väga Poola-keskne. Ilmselt tingib selle asjaolu, et kogu ürituse sponsorlistil on hulk Poola enda ettevõtteid ja organisatsioone. Peale poola keele oli ehk rohkem kuulda vaid vene keelt. Suurematest nimedest olid kohal näiteks presidendid Walesa ja Kwasnievski, Euroopa Parlamendi president Buzek, välisminister Sikorski, Hispaania endine peaminister Aznar, Euroopa Komisjoni volinik Verheugen, Venemaa endine peaminister Gaidar ja ajaloolane Davies. Ilmselt pisut kohaliku omapäraga ei suutnud korraldajaid hoida kinni ajakavast ning liiga suureks paisutatud paneelid ei jätnud ruumi aruteludeks. On päris kindel, et Lennart Meri ko

Ääremärkused Druskininkai kohtumistele

Kujutis
Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumine on nüüdseks päris kena traditsioon. Koos on käidud viimased viis aastat, iga kord enne suuremate Euroopa kohtumiste (COSAC) toimumist. Seekordne üritus leidis aset pühapäeval ja esmaspäeval Leedus, Druskininkais. Rootsi eesistumine Euroopa Liidus on paljuski meile lähedaste teemadega, mistõttu ka eilsed arutelud olid keskendunud eeskätt Läänemere strateegiale, energiajulgeolekule, kliimaküsimustele ja idapartnerlusele. Leppisime kokku, et eeloleva COSACi raames oktoobri algul Stockholmis üritame kokku võtta kõigi 8 riigi delegatsioonid arutamaks Läänemere strateegiaga seonduvat. Igatahes on neljale riigile (Eesti, Läti, Leedu, Poola) strateegia elluviimine oluline priroiteet. Seda nii rahastamise kindlustamisel kui konkreetsete projektide rakendamisel. Juttu oli ka majanduslikust seisust naabermaades. Lätis ja Leedus prognoositakse aasta lõpuks umbes 8protsendilist defitsiiti, Läti puhul on

Milline on elu Lõbusas Elus?:)

Kujutis
Kujutage ette postiaadressit: Küla Lõbus Elu, Õnne tänav 13. Kui see viimane on oletus, siis sellenimeline küla on meie naaberriigis täiesti olemas. Koguni kaks! Üls Krasnodari krais, teine Orjoli oblastis. Tänasel tagasilennul Vilniusest sattus mulle kätte üks Läti venekeelne ajaleht. Selles oli lugu ühest autoreisist Moskvast Sotši. Juures oli kaart. Sealt siis selle küla leidsingi. Võta või jäta, kuid igal juhul väga tähelepanuväärne kohanimi. Külast endast polnud kirjutatud, kuid kindlasti on see üks paljudest (sadadest) huvitavatest kohanimedest. Moskva ajast mäletan, et mõned kilomeetrid pealinna piirist algas küla nimega "Must Pori". Ehk veelkord. Venemaa on kohati ikka väga kurioossete lugude maa ning siingi tabasin end mõttelt - kas on veel midagi, mis võiks üllatada? Oh jaa, muidugi. Oota vaid hetke.

Väga huvitav ja lootustandev küsitlus

Kujutis
Venemaa üks tuntumaid avaliku arvamuse uurijaid - Levada keskus korraldas augusti lõpul küsitluse , milles sooviti teada saada inimeste arvamust Stalinist, tema süsteemi võrdlemisest hitlerliku Saksamaaga ja inimsusevastaste kuritegude süüdlastest. Tavapärase valimiga (1600 vastajat 46 regioonist, eksimus 3,4 %) andis minu arvates väga huvitava ning lootustandva tulemuse. Erinevalt ametlikus riigimeedias ringlevast arusaamisest arvavad venemaalased siiski tunduvalt vabamalt ning kainemalt Stalini kuritegelikku rolli maa ajaloos. Seejuures enamik venemaalasi näeb stalinismis ja natsismis võrdusjooni. Küsimusele - Kas Stalinit võib pidada riiklikuks kurjategijaks? - vastas pigem jaatavalt 38 ja pigem eitavalt 44 protsenti vastanutest. 18 protsenti ei omanud arvamust. Küsimusele - Kes vastutab suurtre inimkaotuste eest 1930-50ndatel? - vastas 19 protsenti, et vastutab Stalin, 19 protsenti, et vastutab riigivõim tervikuna ning 41 protsenti, et mõlemad. Vaid 6 protsenti arvas, et süüdi o

Eesti ja eurovoliniku kandidaat

Kujutis
Pole sugugi üllatav, et Eesti tulevase eurovoliniku kandidaadi valimine äratab suurt tähelepanu. Kellele on oluline meie hea ja sisukas esindatus Euroopa Komisjonis, kes kadestab voliniku hüvesid, kes räägib vaid sisepoliitilistest kitkumistest. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena tahaksin korraks üle rõhutada mõned olulised momendid, mis ehk aitavad jahutada kergelt kuumaks kippuvat arutelu ning keskenduda Euroopas toimuvale. Kõigepealt tahaksin hajutada selle eksijutu, et eurovoliniku kandidaadi esitamisega on väga kiire. Tõsi, aega ei saa lugeda küll kuudes, kuid kindlasti on meil rahulikult võimalik oma otsust ette valmistada lähema nelja-viie nädala jooksul. Kuigi mõned liikmesmaad on juba oma kandidaadid esitanud (nagu näiteks Läti Piebalgsi näol), ei juhtu midagi enne, kui on selge, mis saab komisjoni presidendikandidaadi Jose Manuel Barroso kuulamistega Euroopa Parlamendis 16. septembril ning kuidas hääletab Iirimaa 2. oktoobril Lissaboni leppe kordusreferendu

Venemaa suurõppused ja Nord Stream

Kujutis
Mida lähemale Nord Streami gaasijuhtme võimalikule rajamisele, seda varjamatult on Venemaal hakatud rääkima sõjalise kohaloleku suurendamise tähtsusest Läänemere regioonis. Venemaa ja tema SRÜ liitlaste ( Kollektiivjulgeoleku Leppe Organisatsioon ) käimasolevad suurõppused Laadoga-2009 ja Lääs-2009 keskenduvad muu hulgas ka tähtsate transporditeede kaitsmisele. Nimetatud õppused on suurimad, mis meie regioonis on läbi viidud viimase paarikümne aasta jooksul. Seejuures ei jäta näiteks õppuste Lääs-2009 legendid mingit kahtlust, et harjutatakse vastutegevust NATOle. Tähelepanuväärne on see, et õppuste käigus viiakse läbi dessandid nii õhust, merelt kui maalt. Seega on tegemist selgete ründeharjutustega. Venemaa Euroopa Instituudi Põhja-Euroopa keskuse juht, suursaadik Juri Derjabin ütleb eilses Nezavissimaja Gazetas otse, et Venemaa peab tugevdama oma sõjalist kohalolekut Läänemerel. Seejuures on just Nord Stream üheks põhjuseks, miks peaks Venemaa aktiviseeruma. Kui siia lisada pr