Eesti välispoliitika tõehetk

Sellist kahetsusväärset skandaali, mis on viimastel päevadel hargnenud Eesti välispoliitika ja tema otsustajate ümber, on varasemast raske meenutada. Mida päev edasi, seda ilmsemaks muutub, et olukord meie välispoliitiliste otsuste tegemisel on pehmelt öeldes kummaline.

Vastuolulised ning ebaselged signaalid on kujundanud kohati isegi arvamust, et konkreetseid ja meie jaoks suveräänseid välispoliitilisi otsuseid või hoiakuid võidaske piiri tagant küllaltki jõuliselt mõjutada. Välisministeerium on küll surveavaldamise oma ametlikus teates välistanud, kuid samas räägivad faktid pisut teist keelt.

Välisminister Urmas Paet ütles neljapäeval ERRile intervjuud andes sõna-sõnalt, et Jakemenko ja Markovi viisakeelu osas oli oma kriitilist meelt avaldanud "Euroopa Komisjoni kõrge esindaja". Reedel teatas Euroopa Komisjoni pressiteenistus omakorda, et nemad ei ole ega saagi liikmesriiki viisakeeldude küsimuses mõjutada. See on iga riigi suveräänne õigus. Nii see on.

Samas on viidatud, et viisakeelu mahavõtmise kiireloomulisuse tingis üks kavandatud rahvusvaheline kohtumine. Milline, seda teab välisminister Urmas Paet. Eeloleval nädalal tuleb tal selles osas palju seletada nii Riigikogu väliskomisjonis kui IRLi fraktsioonis.

Igatahes on meie välispoliitika usutavust see skandaal kõvasti puudutanud. Seepärast tuleb meil võimalikult kiiresti juhtunu tagamaad selgeks saada ning taastada Eesti välispoliitika selguse ning selgroogsuse.

Kommentaarid

Ivar ütles …
Igatahes on selge, et välisministeerium vassib ja see tuli üpris haledalt välja. Millised on need võimalikud idapoolsed mõjutused, seda saame võibolla lähiajal teada.
26 september, 2009 17:58
Anonüümne ütles …
Välisministeerium ei vassi.

On tava , et parlamendiliikmetele ja valitsusliikmetele, kui just ei ole kehtestatud sanktsioone, sissesõidukeeldu ja viisakeeldu ei kohaldata.
27 september, 2009 00:31
Ivar ütles …
Kui see nii lihtne on, siis miks seda välja ei käida välismin poolt. Tekib küsimus, kuidas sai siis Pihl selle läbi suruda, puudulike juriidiliste teadmiste pärast? Vaevalt. Tavanormid kuulusid tegelikult täitmisele Hammurabi koodeksi ajal, tänapäeval maksab seadus.
27 september, 2009 18:33
Anonüümne ütles …
Ivar, kui on JOKK, ei tähenda veel, et on hea.

Kui selline tava on - siis on minu arust igati õige seda järgida. Aga kas ikka on?
27 september, 2009 19:50
Anonüümne ütles …
Paet, Lang ja täna Välisilmas ka veel Clyde Kull on andnud asja kohta vägagi ammendavad ja selged vastused. Ka hr Mihkelson võiks oma vägagi austusväärse välispoliitilise kompetentsi juures nüüd üles tunnistada, et reageeris alguses üle ning öelda selgelt välja, et asi on ok. Kui seda ei tehta, on selge, et ei suudeta olla üle kiusatusest KOVi valmiste eel reformile kaikaid loopida ja muud ei midagi. Tahaksin igal juhul väga näha, kui kompetente Te siis tegelikult olete? Sama võiks sotside poolelt veel teha Sven Mikser, kes peaks ka asjast vägagi hästi aru saama.
28 september, 2009 22:35
Marko Mihkelson ütles …
Hea viimane anonüümne, ilmselt pole Sa kuigi hästi informeeritud asjade tegelikust seisust. See ju loomulik, sest paljugi on riigisaladus. Homme on Paet väliskomisjonis ja kolmapäeval IRLis. Tal on, millele vastata. Minu soov, nagu kirjutasin, on kiirelt see teema ühele poole saada,samas Eesti välispoliitika selguse ja selgroogsuse taastades.
28 september, 2009 22:40
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave