Postitused

Kuvatud on kuupäeva september, 2007 postitused

MRP erutab venemaalasi

Kujutis
Eelmise blogiloo jaoks netis pisut ringi liikudes leidsin meilegi väga huvitava avaliku arvamuse küsitluse tulemused. Levada Keskuse äsja korraldatud usutluses küsiti enam kui 1600 venemaalaselt: kas oleks vaja laialt valgustada neid sündmusi, mis järgnesid Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisele.

Vastused olid vähemalt mulle päris üllatavad: 59 protsenti vastanutest arvas ühel või teisel viisil, et MRP järelmõjude laiem tutvustamine on vajalik. Vaid viiendik olid veendunud, et ajaloos sebimine polevat mõttekas. Ja ainult 7 protsenti ei teadnud Balti riikide okupeerimisele viinud paktist mitte midagi.

See on minu arvates väga oluline uudis. Eriti kontekstis, kus Venemaal on püütud massimeelsust kujundada dogmaatilise ajalootunnetuse pealesurumisega. Alles hiljuti tuli Riigiduuma spiiker Grõzlov välja arvamisega, et "Nõukogude rahva suure võidu" kahtluse alla seadmise peaks kriminaliseerima.

Igatahes on see küsitlus vajalik meilgi meelde jätta. Kui keegi Venemaa eliidist peaks MRP…

Vene parlamenti pääseb vaid üks partei?

Kujutis
Kui uskuda viimaseid avaliku arvamuse küsitluse tulemusi (läbi viidud VTSIOMi poolt), siis 2. detsembril valitavasse Venemaa Riigiduumasse võiks teatud asjaolude kokkulangemisel pääseda vaid üks erakond - Ühtne Venemaa.

Praegusel hetkel annaks Ühtse Venemaa poolt hääle 47 protsenti kõigist küsitletutest, kommunistliku partei poolt 7 (ehk siis täpselt valimiskünnis), Õiglane Venemaa saaks 6 ja Liberaaldemokraatlik partei 5 protsenti.

Tegelikult pole asi ikkagi nii nukker. Kui arvestada neid, kes valima tulevad (49 protsenti), siis seal on just need neli nimetet erakonda kõik ületamas 7 protsendilise valimiskünnise (toetusega vastavalt 44, 16, 14 ja 8 %). Ei Jabloko ega Paremjõudude Liit (SPS) ei küünita ennast ligilähedalegi künnisele.

Teise avaliku arvamuse keskuse - Levada Keskuse, andmetel oleksid nelja liiderpartei reitingud sellised. Septembris toetas Ühtset Venemaad 55, kommuniste 18, Žirinovski parteid 11 ja Õiglast Venemaad 7 protsenti küsitletutest.

Mis puutub liidrit, siis paljus…

Gruusial on ees rasked ajad

Kujutis
Viimaste päevade sisepoliitilised vapustused Gruusias (Georgias) kahasse pidevate provokatsioonidega Lõuna-Osseetia ja Abhaasia suunalt on asetanud president Mihhail Saakashvili juhitud riigi väga tõsise kriisi lävele.

Pole mingi saladus, et alates Rooside revolutsioonist 2003. aasta novembris on Venemaa teinud korduvaid katseid Gruusia võimude legitiimsust kahtluse alla seada ning riigi sisemist tasakaalu kõikuma lüüa.

Selleks on sobinud nii sisemise Vene-meelse opositsiooni varjamatu toetamine (näiteks Georgadze grupp), energia- ja majandusblokaadi kehtestamine kui pidev Tbilisi provotseerimine Lõuna-Osseetias ja Abhaasias. Miskit pole mõjunud. Isegi hiljutine ebaõnnestunud raketirünnak ei löönud Gruusiat verest välja.

Nüüd siis on endine kaitseminister Irakli Okruashvili andnud oma skandaalsete süüdistustega põhjuse esimesteks tõsisteks Saakashvili-vastasteks massimeeleavaldusteks.President ise pole veel midagi süüdistustele (nende hulgas tapmisele õhutamine) vastanud. Ta on tagasitee…

Gorbatšovi kiituseks

Kujutis
Kuidagi teisiti kui vaid kiiduväärseks saab pidada täna Moskvas Gorbatšovi Fondi eestvõttel peetud ümarlauda "Mälu ja vastutus". 1937. aasta Suure terrori algusele ning selle mäletamisele pühendatud ümarlaual osundas Mihhail Gorbatšov ise mitmele väga olulisele, tänasele Vene ühiskonnale iseloomulikule muretendentsile.

Stalinismi ülistamine, ajaloos tehtud vigade eiramine ning noorte vähene teadlikkus repressioonidest on Gorbatšovi meelest tõsiseks probleemiks, mis takistavat Venemaa demokraatlikku arengut.

Mõneti isegi ootamatu seisukoht mehelt, kes viimasel ajal on kõigiti takka kiitnud Venemaa tänase eliidi tegevust. Viimane on aga kõigiti püüdnud vältida negatiivsete toonide lubamist ametlikku ajalookäsitlusse.

Igatahes tuleb Gorbatšovi julgustada jätkama tema kunagise liitlase Aleksander Jakovlevi tööd, kelle surma järel on stalinistlike repressioonide uurimine ning laiem teadvustamine muutunud tabuteemaks. Venemaa ise vaid võidaks sellest, kui julgeks avaralt ja kriitilis…

Birma mungad või kunstrinnad?

Kujutis
Miks peaks Birma mungad ja nende mure meile korda minema, võiks võhiklikult küsida? Palju põnevam ju teada, mida arvab Liis Lass kinnisvarast ning mitu korda nädalas vahetab Anu Saagim silikoone. Elu kirevus pole ju mingi patt. Iseasi, mida keegi tähtsaks peab.

Kui aga veidi tõsisemalt, siis just praegu Birmas arenevad sündmused peaksid ka Eestit kui Euroopa Liidu liikmesmaad tõsiselt muretsema panema. Juba täna õhtul koguneb Briti peaministri Browni ettepanekul ÜRO julgeolekunõukogu, et arutada sanktsioonide karmistamist Birma sõjalise diktatuuri vastu.

Kindlasti peaks ka Eesti selgelt väljendama oma muret Birmas kujunenud olukorra suhtes, kus võimud on rakendamas vägivalda munkade rahumeelse meeleavalduse mahasurumiseks. Meie tegevus peaks olema suunatud koos partneritega ka Euroopa Liidu jõulisema positsiooni kiirele kujundamisele.

Võib küsida, et miks Eesti peaks siin midagi arvama või tegema? Peab küll, sest erinevalt mõningatest ekslikest arvamustest, pole Eesti kaugeltki ühe teema…

Kreml jätab kaardid enda teada

Kujutis
Venemaa valitsuse uuendatud koosseis ei reeda ühtegi tõsisemat märki eelseisvaid valimisi silmas pidades. President Putin jättis sisuliselt kõik favoriidid oma endistele kohtadele. Lisaks senistele peamistele Putini "mantlipärijatele" Sergei Ivanovile ja Dmitri Medvedjevile on nüüd siis juures peaministrina Viktor Zubkov.

Olgugi, et viimase reiting on hetkel ligi 9 korda väiksem kui Ivanovil (vastavalt 4 ja 34), pole kaugeltki kindel, kellele Putin lõpliku panuse teeb. Mäng alles algab. Lähematel nädalatel keskendutakse tõenäoliselt parlamendivalimistele. Mõistagi on see aeg ka favoriitide omavaheliste jõuvahekordade selgitamiseks.

Suurimaid jõupingutusi peab tegema mõistagi Zubkov, kellel oleks reitingu tõstmiseks lisaks paljale administratiivsele ressursile vaja ka mingeid välist sära või efekti pakkuvaid käike. Võimalusi on erinevaid, kuid loodetavasti pole need võrreldavad Putini sõjakampaaniaga 1999.
aasta sügisel.

Kolmest uuest ministrist on kindlasti kõige nimekam Dmitri …

Angela Merkel tegi ajalugu

Kujutis
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tegi pühapäeval ajalugu. Vaatamata Hiina hoiatustele majandussuhete võimalikust halvenemisest Berliiniga kohtus Saksamaa poliitiline liider Tiibeti eksiilis viibiva usujuhi Dalai Lamaga.

Merkelile endale oli see juba teine kord kohtuda Dalai Lamaga (eelmine opositsiooniliidrine 2005), kuid ükski varasem Saksamaa liidukantsler pole seda sammu söandanud astuda. Sisuliselt jätkas Merkel sama liini, mille oli võtnud äsjasel Hiina reisil, kui igal võimalikul juhul tõi teemana sisse inimõigused.

Osaliselt võib Merkeli sammu taga näha teravnevat vastasseisu Saksamaa koalitsioonipartnerite vahel, sest sotsiaaldemokraadist välisminister Frank Walter Steinmeier on jälle libisemas rohkem huvidest lähtuva välispoliitika suunas. Mõelgem tagasi kasvõi Steinmeieri hiljutisele Eesti visiidile ja seal väljaöeldule.

Merkeli samm väärib minu arvates kõigiti tunnustust. Eriti ajal, kui reaalpoliitilised mängud suurriikide vahel on kujunemas selgeks "moejooneks"…

IRLi ettepanekud Eesti Euroopa poliitikale

Kujutis
Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) tänasel istungil võtsime arutada valitsuse raamdokumendi "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011" eelnõule laekunud fraktsioonide ja komisjonide muudatusettepanekuid ja nende menetlemist.

Mul on hea meel, et alates selle dokumendi sünnist saadik suve hakul on ELAK olnud sisuliseks kaasarääkijaks. Tänasele istungile esitatud arvamused ja ettepanekud saadame esmaspäeval edasi valitsuele, et siis juba uuesti komisjonis dokumendi uuendatud variandi arutelu jätkata. Ma ei välistaks, et nimetatud raamdokumendi üldarutelu võiks toimuda riikliku tähtsusega küsimusena Riigikogu suures saalis.

Suurema aruteluni jõudmiseks tuleb aga valitsusel läbi töötada meie ettepanekud, sealhulgas ka Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni oma:

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni muudatusettepanekud „EESTI EUROOPA LIIDU POLIITIKA 2007-2011 EELNÕU” kohta

1. Sissejuhatuses lisada punkti „Eesti huvides on võimalikult kiire täielik lõimumine Euroopa Liiduga” uus …

Välisministeerium magab?

Kujutis
Vaatasin huvi pärast täna hommikul välisministeeriumi kodulehekülge, et kuidas on nad edastanud uudisotsust seoses Nord Streami taotluse tagasilükkamisega. Ja pidin nukralt tõdema, et viimaste päevade olulisimast sise- ja ka välispoliitilisest otsusest pole kirjutatud ridagi.

Pressiteadete all 20. septembri kohal ilutseb eestikeelses versioonis tühjus, inglise keeles võib leida aga infopostituse teemal "Üks okupatsioon asendus teisega". Viimane on küll hea ja vajalik materjal seoses läheneva 22. septembriga, kuid välisministeeriumist ootaks praegu Nord Streami loo lahtiseletamist. Muide, ministeeriumi veebikeskkonnas võiks siiski olla esindatud ka vene keel.

Mul pole kahtlust, et meie diplomaadid on eilset valitsuse otsust seletanud oma kolleegidele Euroopas. Kuid paraku näitab ministeeriumi veebikeskkond, et mitte kõik ressursid pole siiski rakendatud võimalike väärtõlgenduste ja infoparasiitluse vältimiseks.

Nii palju siis meie kuulsast e-võimekusest. Paraku pole välisminist…

Selgroogne otsus annab meile võimaluse

Kujutis
Eile õhtul helistas mulle üks Nord Streami palgaline töötaja ning soovis, et Eesti valitsus teeks "targa otsuse". Valitsus tegigi täna targa teo, langetades vähem kui minutiga konsensusliku otsuse - Nord Streami taotletud merepõhja uuringuluba jääb andmata.

Kujunenud rahvusvahelises olukorras ning olemasoleva informatsiooni aluseks võttes oli see ainuvõimalik otsus. Seejuures tahaks osundada ühele kõrvaltahule. Viimastel päevadel on osundatud, et sisepoliitilised debatid on justkui segamas meie välispoliitikat. Arvan, et siin on miskit segi aetud. Poliitikud (mitte ministeeriumi ametnikud) ju ongi need, kes läbi avaliku debati kujundavad seisukohad ning positsioonid. Ka välispoliitikas. Ja konsensus sündis ikkagi.

On ilmne, et langetatud otsus tõmbab kiiret rahvusvahelist tähelepanu. Juba on sellest kirjutanud suuremad meediaagentuurid. Juba on ajakirjanikud helistamas Venemaalt ja Euroopa linnadest.

Pole välistatud, et torujuhtme lobijõud võivad ette võtta ka Eestit mustavaid…

Samm õiges suunas

Kujutis
Viimasel paaril aastal on Euroopa Liidus väga palju räägitud ühtsest energiapoliitika tähtsusest ja vajadusest. Alates Vene-Ukraina gaasikriisist 2006. aasta jaanuaris suurema hoo saanud arutelud on päädimas konkreetsete ettepanekutega.

Euroopa Komisjoni energiavoliniku Andris Piebalgsi täna avaldatud ideekavand ühenduse elektri- ja gaasituru reguleerimisest ning konkurentsivõime tõstmisest on kindlasti julge samm ühtsema energiapoliitika ning samas ka turvalisema energiajulgeoleku suunas. Kuigi on raske uskuda, et Euroopa suurte gaasi- ja elektrikompaniide demonopoliseerimine võiks kiirelt teoks saada, on osundus võimalikele ja põhjendatud arengutele komisjoni poolt tehtud.

Esitatud dokumendi üheks peamiseks ideeks on tootmise ja transpordivõrgustiku lahutamine elektrit ja gaasi tootvates energiakompaniides. Suurbritannia avatud energiaturg on Pieblagsi väitel heaks kinnituseks konkurentsi ja tarbijasõbralikuma hinnakujunduse toimest.

Selge on see, et Piebalgsi kava tekitab ühenduse 27…

Välisministri alusetu kartus

Kujutis
Välisminister Urmas Paet on põhjendanud Nord Streamile meie majandusvööndi merepõhja uurimisloa andmise soovi eeskätt sellega, et vastasel korral kaotaks Eesti oma partnerite seas usaldusväärsust.

Mulle tundub, et see on siiski pisut õõnes seletus. Kuidas on meil võimalik midagi kaotada, kui meie otsustada on Eesti rahvusliku julgeolekuga seotud küsimused? Ja kui kellelgi on küsimusi, miks me teeme ühe või teise otsuse, siis eeskätt välisminister koos diplomaatidega on kohustet seda lahti seletama.

Täna siin Kura säärel Nidas toimunud kohtumisel oma Leedu, Poola ja Läti kolleegidega veendusin veelkordselt nii selles, kui ühiselt me mõtleme näiteks suhetest Venemaaga kui ka selles, et Nord Streami juhtkond pole veenvalt seletanud ega kaitsnud oma projekti majanduslikke ning keskkonnariske puudutavaid küsimusi. Kõik neli riiki väljendasid oma sügavat skepsist Läänemerre rajada kavatsetava gaasijuhtme suhtes.

Tänane Eesti Päevaleht osundab oma uurimisloos, et Eesti välispoliitikas kipub nap…

Leedulaste topeltusk

Kujutis
See, et leedulased on topeltusksed, leidis neil päevil veelkordse kinnituse. Kuigi eile kaotati korvpalli Euroopa meistrivõistlustel õnnetult Venemaale, siis täna saadi veenva võiduga Kreeka üle pronksmedalid.

Kui eile õnnestus mul jälgida siinse rahva korvpallivaimustust Vilniuses, siis täna siin, sügiseselt rahulikus Nidas, küll keegi tänavatel ei huilanud, kuid kõik rääkisid korvpallist ikkagi. Vaimustusega!

Pole midagi öelda. Leedulastel on, mille üle uhked olla. Loodetavasti suudab Leedu korvpallikoondis pakkuda sama hea elamuse ka tuleva aasta olümpiamängudel.

Siin kaunis Nidas, mis tõesti on suure puhkusteaja järel kui välja surnud, leiab esmaspäeval aset Leedu, Läti, Eesti ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeeste traditsiooniline kohtumine.

Päevakorras on kõige muu hulgas ka suhtumine Nord Streami projekti. Eks siis näe, mis mu kolleegidel öelda on. Igatahes on paljude pilgud praegu Eesti valitsusel, kelle teha on kaalukas otsus.

Gordon Browni katseaeg

Kujutis
Täna Sirbi vahel ilmunud Diplomaatia on oma sisu suuresti pühendanud liidrimuudatustele Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Head lugemist minu arvates nagu ikka Diplomaatiale kohane päris palju. Kadri palvel kirjutasin seekord Briti peaministri Gordon Browni ees seisvatest väljakutsetest. Alljärgnev siis täna ilmunud artikkel:

"Lonkavate partide ajastu näib selleks korraks Euroopas möödas olevat. Liidriprobleemi põdenud suurriigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia on tänaseks kõik saanud endale uued juhid. Nicolas Sarkozy, Angela Merkeli ja Gordon Browni poliitilised mandaadid on küll erinevad, kuid nende kõigi jõuline esiletõus annab lootust Euroopa nähtavuse kasvule globaalpoliitikas.

Saksamaal on Angela Merkel juba suutnud näidata ennast võimeka liidrina, kelle juhtimisel saavutati märkimisväärne läbimurre Euroopa Liidu reformileppe osas ning suudeti hoida üksmeelt suhetes Venemaaga. Kas see oleks olnud samaväärne Gerhard Schröderi ajal?

Prantsusmaal on Nicolas Sarkozy,…

Schröderi sõim ja meie toruotsus

Kujutis
8. septembril tutvustas Saksamaa ekskantsler ning gaasijuhtme Nord Stream nõukogu esimees Gerhard Schröder oma mälestusteraamatu venekeelset tõlget Moskvas. Gazpromi toel ilmunud üllitis on tuntud kui Vene demokraatiat ja president Putinit ülistava ning mitmeid Ida-Euroopa riike, sealhulgas Eestit mahategevana.

Umbes samas vaimus, ehk isegi värvikamalt, esines Schröder nüüd ka Moskvas. Vladimir Socor on seda oma äsjases infoanalüüsis hästi lahti kirjutanud. Gazpromi palgal olev endine Euroopa tipp-poliitik lubas endale lausa uskumatuid avaldusi. Eriti torkas silma järgmine mõte, mis on pea üks ühele kopeeritud Vene ametlikust retoorikast.

Schröder osundas asjaolule, et Euroopa Liit olevat langenud "mõnede liikmesriikide natsionalistlike Vene-vastaste huvide pantvangi. Euroopa Liit peab kõrvale lükkama need lühinägelikud rahvuslikud huvid, et need ei kahjustaks oma suhete arengut Venemaaga. Mõnikord on Euroopa huvides unustada mõne üksiku riigi huvid," ütles Schröder Euroopa uu…

Zubkov - ega ometi uus Vene president?

Kujutis
Venemaa uueks peaministriks tõuseb üllatuslikult senine finantsluure ülem Viktor Zubkov, kes on tuntud kui üks president Putini usaldusisikutest.

Kui veel eile levis kuuldus Sergei Ivanovi nimetamisest peaministriks, siis ikkagi sai ajakirjandus taaskord Kremlilt tugeva ninanipsu. Täide läks arvamus, et esile kerkib nn "must hobune".

Avalikkusele täiesti tundmatu Zubkovi nimetamises võib näha mitut põhjust. Esiteks on kindlasti tegemist Kremli tänasele peremehele väga ustava mehega, kes võiks olla kindlaks asendusisikuks ajaks, mil Putin on sunnitud tegema põhiseadusliku pausi Venemaa presidendiametis. Sest mina jagan arvamust, et Putin naaseb varem või hiljem Venemaa presidenditoolile.

Teisalt võib 66aastane Zubkov jäädagi peaministriks ning presidendikandidaadiks saab ikkagi keegi teine. Igatahes peaks Riigiduuma kinnitama uue peaministri juba reedel. Pärast seda saab selgeks, kui suur puhastus tehakse teiste ministrikohtadega ning mis saab senisest favoriidist Sergei Ivanovi…

Venemaa presidendivalimiste avalöök

Kujutis
Venemaa peaministri Mihhail Fradkovi tagasiastumine on esimene tõsine märk aktiivse eelmängu algusest seoses lähenevate presidendivalimistega. Alates tänasest on iga edutamine, kaasa arvatud uue peaministri nimetamine juba suurema märgilise tähendusega. Kuigi ka siin ei maksa veel teha enneaegseid järeldusi.

Kui Sergei Ivanov nimetatakse valitsusjuhiks, siis võib see tõepoolest tähendada tema võimaluste suurenemist saada Putini ametlikuks mantlipärijaks. Umbes sama stsenaariumi kohaselt, kui Putini enda tõus 1999. aastal peaministrist presidendikandidaadiks.

Putin ise osundas täna valitsuse tagasiastumise ja lähenevate valimiste seosele. Samas kinnitab taoline samm veelkord tõsiasja, et Venemaal ei juhinduta poliitilise vastutuse määratlemisel mitte niivõrd rahva tegelikust valikust või toetusest kuivõrd bürokraatlikust tahtest ja manipulatsioonist. Sellega kaasneb otsuste läbipaistmatus ning ootamatus.

On raskesti usutav, et veel enne parlamendivalimisi 2. detsembril saab ametlikult tea…

Ökoloogiliselt puhas vaakumpomm

Kujutis
Eelmise blogipostituse jätkuks passib kiirelt ära tuua Venemaa kindralstaabi ülema asetäitja Aleksandr Rukšini äsjane teadaanne, mille kohaselt on Venemaa edukalt katsetanud maailma kõige võimsamat vaakumpommi. Rukšini sõnul on uue relva võimsus ja efektiivsus võrreldav tuumapommiga, kuid selle eelis seisneb keskkonnapuhtuses. Milline hirmuäratav loogika, kas pole!

Uudises on varjamatu uhkustundega ära toodud, et võimsuselt eelmine pomm kuulub Ameerika Ühendriikidele. Viimast olla katsetatud neli aastat tagasi ning selle nimeks olla pandud "kõigi pommide ema". Nüüd siis demonstreeris Venemaa võimsamat pommi, millele antud nimi "kõigi pommide isa".

Olen ise näinud Tšetšeenias vaakumpommide tekitatud rususid Groznõi kesklinnas ning pean tunnistama, et selle löögijõud on muljetavaldav. Just vaakumpommiga suruti lõplikult maha tšetšeenide kaitse Groznõi presidendilossis 1995. aasta algul.

Kuigi Venemaa kaitseministeerium on teatanud, et tegemist on kõigisse rahvusvahelist…

Kardan, ei karda ... Venemaad

Kujutis
Nagu karikakramäng. Soome kaitseminister Jyri Häkämies (pildil) võttis julguse rindu ning ütles välja, mida paljud soomlased juba ammu tunnetavad - suurim väljakutse riigi julgeolekule on Venemaa. Pole imestada, et Eesti kontekstis suhteliselt süütu arvamusavaldus tekitas põhjanaabrite juures paraja segaduse. Eks ajalugu on teinekord inertne jõud, mis aitab illusioonidel püsida kauem, kui eeldada võiks.

Loodetavasti ei jää Soome poliitiku arvamus lihtsalt mahatampimiseks. Julgemat, sealhulgas NATO suunalisemat debatti on oodatud põhjanaabrite juures viimastest presidendi- ja parlamendivalimistest saadik. Eks enam kui kümneaastane Euroopa Liidus olemine on Soome traditsioonilisi Venemaa hoiakuid niigi kohendanud. Teisiti on ju raske eeldada Euroopa Liidu ühispositsioonide võimalikkust.

Et Venemaa teema on väga kuum siin Läänemere ümbruses, veenab ka tänane Venemaa kasvavast ohust rääkiv analüüs Rootsi päevalehes Svenska Dagbladet. Selle autorid, seitse Rootsi kaitseuuringute agentuuri (F…

Piirijärjekordadest ja Briti parlamendist

Kujutis
Riigikogu sügisistungjärgu algus kujunes väga tihedaks ning mitmeteemaliseks. Lisaks traditsioonilisele pidulikule avaistungile ja Euroopa Liidu asjade komisjoni juhatamisele kohtusin täna koos kolleegidega Euroopa transpordivoliniku Jacques Barrot ning Briti parlamendi liberaaldemokraatide delegatsiooniga.

Barrot'ga kohtumisest on meie online-meedia juba jõudnud ka kirjutada. Tõepoolest pea tunnise jutuajamise üheks olulisemaks teemaks oli piirijärjekordade probleem Euroopa Liidu ja Venemaa piiril. Barrot lubas selle küsimusega tõsiselt tegeleda, sealhulgas ka novembrikuisel kohtumisel Venemaa transpordiminister Levitiniga.

Praeguses olukorras, kus piiriületustõkete käes vaevlevad nii Eesti, Soome kui Läti ning kus Venemaa pole altis kahepoolselt probleeme lahendama, on Euroopa Komisjon ehk ainus, kes suudaks Venemaad veidigi survestada.

Kuigi Barrot juures on töörühm vastavaid samme juba astunud, pole olukord viimastel nädalatel muutunud. Minu arvates peaks Euroopa Liit siinkohal j…

Osama suudlus ehk ta räägib jälle

Kujutis
Läinud nädalal üle pika aja endast tegelikku elumärki andnud Osama bin Laden ei jäta midagi enda teada. Vahetult enne 11. septembrit postitatud "videotervitus" on seekord veelgi ähvardavam kui varasemad. Nüüd räägib maailma tuntuim habemik mitte üksnes rünnakutest läänemaailma vastu, vaid annab rohu sõdade vältimiseks: saage moslemiteks ja teiega on kõik korras. Seega ei näe oletatavalt Pakistanis redutav maailma esiterrorist teist teed rahu saabumiseks kui Islami kalifaadi taasrajamises.

Bin Ladeni seekordse videoläkitusega seoses tuli meelde Newsweeki eelviimase numbri päris hea erilugu, milles ajakirjanikul oli õnnestunud teha intervjuu bin Ladeni endise ihukaitsjaga. Tema jutu järgi olid USA sõdurid ühel hetkel vaid viivu kaugusel maailma otsituima mehe tabamisest.

Rahvuse surm

Kujutis
Internetis ringi liikudes võib leida igasuguseid põnevaid materjale, millest ehk muidu polekski suuremat aimu. Siinsegi blogi aktiivne kommenteerija Karmo Tüür leidis näiteks Google'i videode alt minu arvates väga hea dokumentaalsarja "Rahvuse surm". Briti digikanalile More4 2005. aastal vändatud 50-minutilises dokfilmis näitab Marcel Theroux tänase Venemaa tegelikku palet: demograafilist katastroofi ning äärmusliku rahvusmeelsuse kasvu. Igatahes on tegemist viimaste aastate ühe huvitavama dokumentaalfilmiga Venemaast.


Venemaa kübersõdade ajastu eel

Kujutis
Sellist pealkirja kannab Balti Venemaa Uurimise Keskuse viimane analüüs (august 2007), mis annab väga hea ülevaate küberkuritegevuse ning infokaitse probleemidest tänasel Venemaal. Kuna analüüs ise on 18leheküljeline, siis luban endal siinkohal teha valiku ja esitada vaid mõned olulisemad väljavõtted:

"/.../Käesoleva aasta 8. juunil paigutati Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu võrgulehele nüüd juba Julgeolekunõukogu endise sekretäri Igor Ivanovi internetikonverentsi tekst. Vastates konkreetsele küsimusele, teatas Igor Ivanov: “Venemaa siseministeeriumi andmetel võib igal aastal märgata registreeritud kuritegude kasvu, mis on sooritatud kaasaegseid informatsioonitehnoloogiaid kasutades. Viimase kuue aasta jooksul on niisuguste kuritegude arv praktiliselt kasvanud kümme korda (1375 kuritegu 2000. aastal 14810 kuritegu 2005. aastal).

Säilinud on kompuuterrünnakute kõrge intensiivsus Venemaa infrastruktuuri kriitiliselt tähtsatele objektidele. Nii tehakse eriteenistuste andmetel läbi…

Vene-Läti piirilepe ja meie

Kujutis
Venemaa Riigiduuma tänane otsus ratifitseerida kevadel sõlmitud Vene-Läti piirilepe on kindlasti positiivne uudis. Vene-Balti suhetes on probleeme lihtsalt nii palju, et iga kasvõi väikegi samm suhete normaalsuse suunas on vaid tervitatav.

Ometi on pisike küsimus ikkagi üleval, sest Läti konstitutsioonikohus pole oma hinnangut selle leppe vastavusele riigi põhiseadusega veel andnud. Kui hinnang peaks olema negatiivne, siis nii mõnigi Läti poliitik võib sattuda tugeva sisemise surve alla ja leppe saatus võib jääda lahtiseks. Kuid sellel on ilmselt väike võimalus.

Kuigi otsati võib Läti poliitikute (ka hea tuttava välisminister Artis Pabriksi, pildil) mõningatest väljaütlemistest tunda soovi muuta retoorikat Venemaa suunal oluliselt järeleandlikumaks, ei usu ma sellesse, et Balti riikide vahele on võimalik liiga lihtsalt kunstlikke lõhesid tekitada. See oleks illusoorne nii ühelt kui teiselt poolt, millel poleks kuigi pikka iga.

Mis aga puutub Vene-Eesti piirilepingusse, siis siin on seis …

Kommunismikuritegude virtuaalmuuseum

Kujutis
Balti ajaloolaste idee ning Leedu valitsuse initsiatiiv KGB dokumentide avaldamiseks internetis on suurepärane mõte. Eriti veel, kui see kõik on rahvusvaheliselt kättesaadavas keeles (antud juhul vene ja inglise keeles). Igatahes on maailma uudiskanalid selle kiiresti omaks võtnud ning teema on laialt ringlemas.

Seda uudist ning ideed veidi seedides tulin mõttele, et internet oleks oma multimediaalsuses suurepäraseid võimalusi pakkuv keskkond ka pisut suuremaks ettevõtmiseks - kommunismikuritegude virtuaalmuuseumi rajamiseks.

Miks mitte ei võiks selle idee ning teostusega välja tulla Eesti. Ehk isegi kahasse mitme teise riigiga. Igatahes on istuva valitsuse koalitsioonileppes kirjas kommunismi kuritegude uurimise ning teadvustamise punkt. Pole ilmselt mõtet seletada, kui oluline on kommunismikuritegude laiem teadvustamine ka meie iseolemise kindlustamisele.

Virtuaalmuuseumi rajamine oleks hea võimalus nii meile olulist teemat rahvusvahlisemaks muuta kui ka samas õnnestunud ITlahenduse ko…

Moskva meelitab "kontserdi" ja "troikaga"

Kujutis
Venemaa välisministri Sergei Lavrovi tänane kõne Moskva rahvusvaliste suhete instituudis (MGIMO) annab viimase värskema sissevaate idanaabri diplomaatilistesse postulaatidesse. Sellest õhkub jõulist reaalpoliitikat, peegeldades ilmekalt rahvusvaheliste suhete kasvavat trendi.

Korrates üle, et Venemaa (nagu mitmed teisedki riigid) on viimastel aastatel oma välispoliitikas rohkem "emantsipeerunum" ehk siis iseseisvam, osundas Lavrov vajadusele luua maailma juhtivate riikide kollektiivne liidrisüsteem. Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy äsjasele mõttele (vaata eelmist blogilugu) sarnaselt rääkis ka Lavrov "21. sajandi suurriikide kontserdist".

Pisut tuntavalt 19. sajandi vaimus "kontserdist" rääkides tõi Lavrov näiteks euroatlandi ruumi, kus tema arvates võiksid võrdset liidrirolli mängida "troikana" Euroopa Liit, USA ja Venemaa.

Seejuures on Lavrovi meelest ujuvaks nähtuseks Euroopa Liit, kellel olevat kord lähedasem hoiak USAle, kord jälle Venem…